{"id":238644,"date":"2026-07-28T10:00:10","date_gmt":"2026-07-28T10:00:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/238644\/"},"modified":"2026-07-28T10:00:10","modified_gmt":"2026-07-28T10:00:10","slug":"endiste-tippjalgpallurite-aju-vananeb-keskeaks-oodatust-kiiremini-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/238644\/","title":{"rendered":"Endiste tippjalgpallurite aju vananeb keskeaks oodatust kiiremini | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Jalgpalli MM on selleks korraks l\u00e4bi, kuid k\u00f5rgetasemelisi turniire saatval aul ja kuulsusel on oma hind. Enam kui 140 profim\u00e4ngija aju uurinud teadlased leidsid, et nende aju vananeb tavap\u00e4rasest kiiremini ja struktuurseid muutusi on n\u00e4ha ammu enne kliiniliselt diagnoositavate m\u00e4luh\u00e4irete avaldumist.<\/p>\n<p>Imperial College Londoni uurija Caleigh Grace Lynch nentis, et ammu saadud spordivigastuste m\u00f5ju ei pruugi tavap\u00e4rase arstliku kontrolli k\u00e4igus kohe ilmsiks tulla. N\u00e4iteks saavad keskealised vutimehed standardiseeritud vaimset v\u00f5imekust hindavates testides tihti eakaaslastega v\u00f5rreldavaid tulemusi. Samas on juba varemgi magnetresonantstomograafia abil leitud, et ajus avanev pilt v\u00f5ib olla m\u00e4rksa teistsugusem. Eesk\u00e4tt leidub selles v\u00e4hem hallainet ehk n\u00e4rvirakkude kehi, vahendab <a href=\"https:\/\/theconversation.com\/what-repeated-blows-to-the-head-in-sport-may-mean-for-dementia-risk-287545\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">The Conversation<\/a>.<\/p>\n<p>Londonis toimunud <a href=\"https:\/\/aaic.alz.org\/releases-2026\/brain-health-changes-soccer-football-players.asp\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Alzheimeri konverentsil tutvustatud<\/a> uuringus v\u00f5tsid teadlased vaatluse alla pikema staa\u017eiga sportlased. Valimisse kuulus 142 endist profim\u00e4ngijat vanuses 30 kuni 60 eluaastat. Nende seas leidus 126 meest ja 16 naist, kes olid m\u00e4nginud jalgpalli tipptasemel v\u00e4hemalt kolm aastat. V\u00f5rdlusmomendi loomiseks kaasas t\u00f6\u00f6r\u00fchm 56 nende eakaaslast, kes polnud kunagi kontaktspordiga tegelenud ega saanud teadaolevalt ka ajutraimat.<\/p>\n<p>Endisi profisportlasi magnetresonantstomograafiga uurides selgus, et neist 124 ajus leidus olulisi struktuurseid muutusi. Hallaine maht oli kahanenud mitmes v\u00f5tmepiirkonnas, nagu otsmikusagaras, v\u00f6\u00f6k\u00e4\u00e4rus ja talamuses. R\u00fchma tervikuna vaadates oli profisportlaste hallaine kogumaht samuti v\u00e4iksem kui nende spordikaugematel eakaaslastel.<\/p>\n<p>Silma j\u00e4\u00e4nud piirkonnad vastutavad inimajus m\u00e4lu, t\u00e4helepanu, otsuste langetamise ja emotsioonide reguleerimise eest. N\u00e4htud rakukao m\u00e4\u00e4r on t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul selge signaal organi enneaegsest vananemisest. Neuroradioloogi hinnangul ilmnes ligikaudu kahel protsendil m\u00e4ngijatest kliiniliselt oluline atroofia, mis viitab otseselt neurodegeneratsioonile. Lynch lisas, et sarnased neuroloogilised muutused tekivad sportlastel ammu enne v\u00e4liselt m\u00e4rgatavate haiguste v\u00e4ljakujunemist.<\/p>\n<p>Samas t\u00f5i uuring p\u00e4evavalgele ka huvitava meditsiinilise paradoksi. Kuigi vaimset v\u00f5imekust m\u00f5\u00f5tva testi kohaselt oli nii ekssportlaste kui ka v\u00f5rdlusr\u00fchma sooritusv\u00f5ime sarnane, tajusid eksm\u00e4ngijad ise oma muresid teravamalt. Veteranid maadlesid enda s\u00f5nul igap\u00e4evaste \u00fclesannetega, neil esines keskendumisraskusi ja probleemide lahendamine oli vaimselt kurnav.<\/p>\n<p>Vaimse v\u00f5imekuse languse asemel v\u00f5ivad tekkinud kahjustustele esimesena viidata s\u00fcvenevad meeleoluprobleemid. Ligi kolmandik endistest sportlastest kannatas kliiniliste depressioonis\u00fcmptomite all. Lisaks esines 42 protsendil uuritavatest \u00e4revust, samas kui kontrollr\u00fchmas vaevas see igat neljandat. Uuringu vanemautori Thomas Parkeri hinnangul peegeldab muutunud ajumahu ja s\u00fcmptomite kombinatsioon, et osa ekssportlaste n\u00e4rvirakke on h\u00e4vinenud just traumade t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Tavaliselt naudivad elukutselised sportlased keskmisest kodanikust paremat f\u00fc\u00fcsilist tervist. Varasem 468 jalgpalluriga tehtud anal\u00fc\u00fcs on n\u00e4iteks n\u00e4idanud, et nad p\u00f5evad harvem diabeeti ning nende verer\u00f5hk ja kolesteroolitase p\u00fcsivad madalamad. Suurep\u00e4rane vorm peaks neid teoorias ka dementsuse eest kaitsma. Peap\u00f5rutuste t\u00f5ttu pole sellest eelisest aga kuigi palju kasu.<\/p>\n<p>Kui teadlased arvestasid selles t\u00f6\u00f6s ka uuritavate vanuse ja haridustasemega, p\u00f5rusid jalgpallurid dementsuse s\u00f5eltestidel kontrollr\u00fchmast kaks korda sagedamini. Ajukahjustuse peamise s\u00fc\u00fcdlasena n\u00e4gid eksperdid just pikaajalist peaga m\u00e4ngimist. T\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et m\u00e4ngijatel, kes puutusid m\u00e4ngus v\u00f5i trennis peaga palli enam kui 15 korda, on risk kognitiivsete h\u00e4irete tekkeks kolm korda suurem v\u00f5rreldes nendega, kes tegid seda harvem.<\/p>\n<p>\u0160otimaa ja Rootsi suuremahulised andmestikud kinnitavad samuti, et k\u00f5ige suuremas ohus elavad sageli palli peaga klaarivad kaitsjad. V\u00e4ravavahtide dementsusrisk on samas teiste inimestega sarnasel tasemel. Jalgpallurid saavad lisaks ajup\u00f5rutusi peade kokkup\u00f5rgetel, eba\u00f5nnestunud kukkumistel v\u00f5i vastu v\u00e4ravaposti p\u00f5rgates. M\u00e4lukaotusega kulgevad p\u00f5rutused t\u00f5stavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt hilisemat dementsusohtu.<\/p>\n<p>Alzheimeri assotsiatsiooni teadusjuht Maria Carrillo toonitas seet\u00f5ttu uute ennetusstrateegiate t\u00e4htsust. N\u00e4iteks tegutseb Inglismaa jalgpalliliit praegu selle nimel, et piirata treeningutel tugevamate peapallide arvu k\u00fcmneni n\u00e4dalas. Iga peatrauma kahtlusega m\u00e4ngija peaks edaspidi kohe v\u00e4ljakult lahkuma, et s\u00e4\u00e4sta oma ajutervist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jalgpalli MM on selleks korraks l\u00e4bi, kuid k\u00f5rgetasemelisi turniire saatval aul ja kuulsusel on oma hind. Enam kui&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":238645,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[9133,37,33,35,173,34,36,26561,172,140,8474],"class_list":["post-238644","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-dementsus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hallaine","tag-jalgpall","tag-meelelahutus","tag-vaimne-voimekus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116997024991689608","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238644","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=238644"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238644\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/238645"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=238644"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=238644"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=238644"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}