{"id":238710,"date":"2026-07-28T11:09:09","date_gmt":"2026-07-28T11:09:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/238710\/"},"modified":"2026-07-28T11:09:09","modified_gmt":"2026-07-28T11:09:09","slug":"kuiv-koogikasn-pakub-salmonellale-varjupaika-paariks-nadalaks-tervis-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/238710\/","title":{"rendered":"Kuiv k\u00f6\u00f6gik\u00e4sn pakub salmonellale varjupaika paariks n\u00e4dalaks | Tervis"},"content":{"rendered":"

K\u00f6\u00f6gikraanikausi serval kuivav pesunuustik pakub toidum\u00fcrgitust tekitavatele bakteritele turvalist pelgupaika pikemaks ajaks. Saksa teadlaste t\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal<\/a> suudavad ohtlikud haigustekitajad svammi s\u00fcgavuses ellu j\u00e4\u00e4da isegi juhul, kui keegi seda mitme n\u00e4dala jooksul ei niisuta.<\/p>\n

Reeglina hindavad inimesed koristusvahendite puhtust ainult oma meelte abil. Nii v\u00f5ib meeldivalt l\u00f5hnav ja pealtn\u00e4ha puhas nuustik tunduda toidulaua p\u00fchkimiseks igati sobiv . Uurijate kinnitusel on selline sisetunne aga petlik, sest svammile ei pruugi lisada tajutavat h\u00f5ngu isegi see, kui patogeenid seal massiliselt paljunevad.<\/p>\n

Mikrobioloogid on juba pikemat aega teadnud, et soe ja niiske keskkond pakub mikroorganismidele ideaalset kasvuala. Tavalise pol\u00fcuretaansvammi struktuur sobib seega selleks suurep\u00e4raselt: pooride vahel valitseb bakterite ja hallitusseente eluks sobilik mikrokliima ning mikroskoopilised toiduj\u00e4\u00e4gid kanduvad s\u00fcgavale materjali sisemusse.<\/p>\n

Saksamaa riskihindamise instituudi teadlased eesotsas Szilvia Neuhausiga soovisid paremini m\u00f5ista, mis nuustiku varjatud \u00f6kos\u00fcsteemis t\u00e4pselt toimub ja millist riski see inimestele kujutab. Selleks asustasid nad esmalt laboritingimustes puhastesse svammidesse tavap\u00e4rase majapidamise mikrobioomi. Seej\u00e4rel lisasid nad segusse kolme laialt levinud haigustekitajat: kolibakterit, salmonellat ja kuldstaf\u00fclokokki.<\/p>\n

Selgus, et sissetungijad kohanesid uue elupaigaga erakordselt kiiresti. Toidu kaudu levivate haigustekitajate arvukus ei hakanud kahanema isegi p\u00e4rast seda, kui svamm oli kolme p\u00e4eva j\u00e4rel l\u00e4bi kuivanud. Katseperioodi l\u00f5puks oli suutnud osa mikroobidest selles ellu j\u00e4\u00e4da kaks n\u00e4dalat. S\u00e4\u00e4rane vastupanuv\u00f5ime muudab k\u00f6\u00f6gisvammid pikaajaliseks saasteallikaks.<\/p>\n

Suurte bakterikolooniate tekkeks piisas seejuures imev\u00e4ikesest seemnest. Kolibakteri ja salmonella populatsioonid kasvasid l\u00fchikese ajaga tohutu kiirusega, ulatudes v\u00e4ikese svammil\u00f5igu piires ligi miljardi rakuni. Haigustekitajad moodustasid kleepuvaid biokilesid, mis ankurdasid nad tugevalt svammikiudude k\u00fclge ja kaitsesid neid v\u00e4lism\u00f5jude eest.<\/p>\n

K\u00f5iki haigustekitajaid ei saatnud pooride vahel siiski sarnane edu. Kui kolibakter ja salmonella vohasid kohalike bakterite k\u00f5rval j\u00f5udsalt, j\u00e4i staf\u00fclokoki kasv oluliselt tagasihoidlikumaks. Uurijate hinnangul n\u00e4itlikustab see armutut mikroskoopilist olelusv\u00f5itlust, kus svammi p\u00f5lisasukad suudavad teatud uustulnukaid t\u00f5husalt alla suruda.<\/p>\n

Lisaks uuris Neuhaus kolleegidega spetsiaalse fluorestsentsmikroskoobi (FISH-CLSM) abil, milline bakterikolooniate struktuur t\u00e4pselt v\u00e4lja n\u00e4eb. Selgus, et haigustekitajad ei liikunud svammis vabalt ringi, vaid elasid tihedates kolooniates. M\u00f5nes kohas moodustasid sissetungijad ja kohalikud bakterid \u00fchiseid suuri segapatareisid.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm nentis, et kraanikausist l\u00e4htuv bioloogiline oht v\u00f5ib m\u00e4rkamatult \u00fcle kogu k\u00f6\u00f6gi kanduda. Katsete k\u00e4igus surusid teadlased svamme kergelt vastu t\u00fc\u00fcpilisi k\u00f6\u00f6gipindu. Juba \u00fcksainus \u00f5rn t\u00f5mme kandis sajad tuhanded bakterirakud otse t\u00f6\u00f6pindadele. Kuna toidum\u00fcrgituse saamiseks piisab tihtipeale v\u00e4ga v\u00e4ikesest hulgast patogeenidest, j\u00f5uab taolise ristsaastumisega oht otse inimese toidulauale.<\/p>\n

Kuigi inimesed p\u00fc\u00fcavad pesunuustiku eluiga valgendi v\u00f5i keetmise abil pikendada, kaotavad aja m\u00f6\u00f6dudes ja biokilede paksenedes isegi karmid kemikaalid oma esialgse m\u00f5ju.<\/p>\n

Oluliselt ohutumat alternatiivi v\u00f5iksid pakkuda n\u00f5udepesuharjad. Kuna harjased kuivavad \u00f5hu k\u00e4es kiiresti, j\u00e4tab see haigustekitajad ilma paljunemiseks h\u00e4davajalikust niiskusest. Varem Portugali teadlaste kogutud andmed n\u00e4itavad, et harjade pindadel leidub tunduvalt v\u00e4hem ohtlikke baktereid nagu salmonella.<\/p>\n

Nagu igal laborieksperimendil, on ka sel omad kitsaskohad. Saksa teadlased nentisid, et standardsed bakterite arvukuse hindamiseks kasutatud meetodid v\u00f5ivad elluj\u00e4\u00e4nud bakterite tegelikku hulka isegi alahinnata. Tugevas stressis olevad patogeenid ei pruugi katseklaasides alati kasvama hakata. Uudne geenip\u00f5hine sekveneerimine j\u00e4i aga madala arvukusega bakterite tuvastamisel korduvalt h\u00e4tta.<\/p>\n

Neuhaus nendib kolleegidega, et oma tervise hoidmiseks peavad inimesed koduseid koristamisharjumusi teadlikult muutma. Toorest lihast tekkinud vedelikud tasub \u00e4ra p\u00fchkida paberk\u00e4ter\u00e4tiga ja pinda kohe antibakteriaalse vahendiga t\u00f6\u00f6delda. Kui nuustikut t\u00f5esti kasutama peab, tuleks see iga n\u00e4dal uue vastu vahetada. J\u00e4rgmistes uuringutes plaanivad teadlased selgitada, kuidas k\u00e4ituvad svammikiudude mikrod\u017eunglis listeeriabakterid.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kirjeldab oma leide ajakirjas Journal of Food Protection<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f6\u00f6gikraanikausi serval kuivav pesunuustik pakub toidum\u00fcrgitust tekitavatele bakteritele turvalist pelgupaika pikemaks ajaks. Saksa teadlaste t\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal suudavad ohtlikud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":238711,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[4284,43606,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,94878,94877,28,29,95,19,25,81752,94879,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-238710","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-bakterid","tag-biokile","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kolibakterid","tag-koogikasn","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-salmonella","tag-stafulokok","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116997296334771528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238710","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=238710"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/238710\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/238711"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=238710"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=238710"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=238710"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}