![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3016137h23ect24.png\")
<\/p>\n<\/p>\n
Martin Alguse luulekogu kahvatuhallil kaanel on kujutatud valget meduusi, mille reljeefne kujutis annab ka s\u00f5rmede all tunda. Kui meeldetuletuseks natuke meduusi kohta uurisin, leidsin poeetiliselt k\u00f5lava kirjelduse: meduusi kehas on \u00fcks kausjas kummik, mis kogub endasse vett, ning kui see kokku suruda, voolab vesi kummikus tahapoole, andes meduusile t\u00f5uke edasiliikumiseks. Selline mehaanika toimib siiski vaid t\u00fc\u00fcnes vees, kuna meduus ei suuda vastu panna tormidele ega k\u00f5rguvatele lainetele, mis teda kaldale paiskavad.1<\/p>\n
Alguse kujundlikes ja ilmekates ridades on seosed meduusiga tugevad. Meduusilikult keeruline on eluga edasi minna, kui briisid on muutunud iilideks, kindlus asendunud k\u00f5ikumistundega, emotsioonid ja m\u00f5tted keerdunud tornaadoks ning kummikud t\u00e4itunud veega. Kui palju \u00fcldse suudab \u00fcks inimene oma sisemisse kummikusse vett koguda? Luulekogus “Elektro” uhuvad read lugeja nagu m\u00f5ne merelooma lainetena endaga kaasa ning viivad ta k\u00f5iksugu paikade, hetkede ja inimeste juurde. M\u00f5nikord tulebki tundevesi oma hinge koguda, seda natuke tallel hoida ja seej\u00e4rel lasta sel v\u00e4lja voolata\u2026 miks mitte s\u00f5nadena t\u00fchjale paberile teistele lugemiseks. Oma hingekummikuid tuleb m\u00f5nikord jagada.<\/p>\n
Teos avaneb v\u00e4ikeste ruutude s\u00fcmbolistliku m\u00e4nguga. Need esinevad nii pealkirjades kui ka erinevas koguses ja paigutuses lehek\u00fclgede servadel, olles \u00fcksteisest eraldatud horisontaalse joonega, mis on k\u00fcll vaid pisitilluke detail, aga m\u00f5jub samuti oluliselt. Ruutudes peitub justkui j\u00f5uduandev energia, mis ridu ergastab ja raamib. Sealjuures on huvitav, et nii esimese kui ka viimase luuletuse pealkirjas ruuduke puudub, moodustades niiviisi teose m\u00f5ttelise telje \u2013 elektriliinipostid, mille vahel hingavad s\u00fctitavad v\u00e4rsiread.<\/p>\n
Teose esimene luuletus \u00fcrgab s\u00fcgava algoleku kirjeldusega, kus \u00fcmbrus on veel tasane ja vaga. Selle oleku kesksed elemendid on alles arenev millimallikas ja teised tundmatud veeloomad, roheline silm ning ema. Neis sisalduv rahulembus on \u00e4hmaselt lohutav ja tekitab lugejas ootusv\u00e4rina \u2013 mis saab edasi?<\/p>\n
“[R]oheline silm p\u00f6\u00f6rleb kummipaelal \/ kustutab m\u00e4lestust lootep\u00f5lvest millimallikana ookeani k\u00e4ikudes \/ hommikul istun kevade plekist kausis kuu valge auk keset taevast \/ [\u2014] tummade loomade v\u00e4relused mida emagi ei m\u00f5ista \/ vaid meie n\u00e4rvid h\u00f5\u00f5guvad kaasa \/ villane kampsun vastu ihu \/ sosinad iseenda pimedusse” (lk 5).<\/p>\n
Viimane luuletus on alguse j\u00e4tk, selle m\u00f5tteline peegeldus. “[H]elkleva vee kohal oma peenetel niitidel \/ pisikesed kaheksajalgsed \/ kummaline m\u00f5elda et olen vaid hiljaaegu \/ olnud neist pisemgi \/ millimallikas ookeani tumedates k\u00e4ikudes \/\/ soe tuul toob merelt ema kauge h\u00e4\u00e4le horisondi kummipaelal \/ p\u00f6\u00f6rleb roheline silm millest kostub rahustavat k\u00f5rinat” (lk 63).<\/p>\n
Selle tekstini j\u00f5udes l\u00e4bib elektriposte \u00fchendavaid traate l\u00f6\u00f6kidena v\u00e4rin, tagasivaade, kokkuv\u00f5te kogetust. Lugeja ees rullub lahti lugu, mida antud laeng elavana hoiab \u2013 sisutihe r\u00e4nnak, mis pajatab sihi otsimisest, armastusest, \u00e4revusest, s\u00f5jast ja teistest maailma eri paigus tekkinud tundmustest. Seevastu asuvad nii algus kui l\u00f5pp v\u00e4ljaspool t\u00f5elisust, neis peitub rahutakt, sisemine algolek.<\/p>\n
Teoses harmoneeruvad kohtumised, tundmused ja paigad. Vahutavasse maailma aitab sukelduda kohati barokne, aga t\u00e4pne kujundiloome, mis loob erilisi kujutluspilte: “stsenaristide grupis on kolm islandlast ka Jon kes tundub \/ tagasihoidlikult ulakas \/ tuttav nagu liimi l\u00f5hn Ugala grimmitoas \/ k\u00f5hklused taanduvad korraks” (lk 26).<\/p>\n
Lisaks osavale s\u00f5naseadmisele on tekstides t\u00e4htsal kohal luuleridade visuaalne m\u00e4ng, mis kannab samuti t\u00e4hendust. Read v\u00f5ivad olla omavahel nihkes, kulgeda astmeliselt, irduda teineteisest, katkeda ootamatult v\u00f5i, vastupidi, tunduda l\u00f5pmatud, j\u00e4tta \u00fcksteisele hingamisruumi, siis j\u00e4lle paikneda tavap\u00e4raselt tihedalt ja r\u00f6\u00f6pselt koos\u2026<\/p>\n
N\u00e4iteks v\u00e4rsid “vaidlesin teiste omasugustega \/\/ k\u00fcsimuse \u00fcle \/\/ kust tulevad lapsed \/\/ armastusest r\u00e4\u00e4kis mulle ema \/\/ aga s\u00f5brad naersid mind v\u00e4lja” (lk 18) kulgevad luuletuses astmeliselt ja lugedes on selge, et just nii peabki olema. K\u00f5ik on intuitiivselt alati oma kohal.<\/p>\n
Sisult on teos tutske ja v\u00e4ga inimlik. Selles iselaadi p\u00e4evikuvormis teekonnakirjelduses segunevad eri rahvused, riigid, linnad, ajaloolised m\u00e4lestusm\u00e4rgid ja nende taga peituvad valutorked, ei puudu ka viide tehisarule ega pulbitsevale \u00e4ngile, mis s\u00fcnnib keerulistest aegadest ja tuleviku peale m\u00f5tlemisest. Teemad on lugejale k\u00fcll kodused, aga viise, kuidas neist k\u00f5nelda, on v\u00e4ga palju:<\/p>\n
“hiljem Zagrebis \/ r\u00e4\u00e4gib Airbnb perenaine Nadia et \u00f5ppis nagu meiegi kunagi \/ n\u00e4itlejaks ja pidi endale kallima fantaseerima \/ sest \u00f5petaja (hirmus Horvaatia kor\u00fcfee) n\u00f5udis \/ tudengitelt p\u00e4eviku pidamist \/ n\u00f5udis just \u00fcksikasjalikku intiimsuste kirjeldust \/ aga Nadial polnud veel kedagi” (lk 51).<\/p>\n
Olen t\u00e4nulik, et “Elektro” minu lugemisvalikusse sattus \u2013 imetlen v\u00e4ga, kuidas autor on suutnud \u00f6elda korraga nii otse, aga samas varjuda kujundite loori alla. \u00d5hukeste hallide kaante vahelt leiab t\u00e4pselt parajalt lugusid, millega ennast rasketel hetkedel laadida, kuna selles k\u00fc\u00fctlevad \u00e4ratundmishetked, mis lugejaid vandeseltslaslikult \u00fchendavad.<\/p>\n
Hoidke oma sisemist kummikut. Meduus teab, et edasiminemiseks on vajalik millestki loobuda.<\/p>\n
***<\/p>\n