P\u00f5hjendatult on teadmatuses noorte p\u00e4rast mures lapsevanemad, kes jagavad oma kogemusi sotsiaalmeedias. N\u00e4iteks oli grimeerija ja meigikunstnik Katrin Sangla n\u00f5utu olukorras, kus tema poeg, kelle keskmine hinne oli 4,1, j\u00e4tkata kodukoha l\u00e4hedal koolis k\u00e4imist.<\/p>\n
“Ta tahtis t\u00f5esti ainult oma kooli j\u00e4\u00e4da. Ta j\u00e4eti ootenimekirja, kuni l\u00f5puks selgus, et tuleb siiski uus kool otsida,” lausus Sangla. Kuhu kooli poeg l\u00e4heb, perekond veel ei tea.<\/p>\n
“Kas kandideerib kuskile teisele poole Tallinna v\u00f5i l\u00e4heb \u2013 nagu ta ise \u00fctleb \u2013 “pommiauku”, suvalisse kutsekooli, mis teda \u00fcldse ei huvita. Elame Pirital, autot pole ja meie juurest k\u00e4ib kesklinna poole t\u00f5esti vaid poolteist bussi. Elad terve suve raske s\u00fcdamega,” kirjeldas Sangla olukorda.<\/p>\n
Sangla s\u00f5nas, et talle tundub, et p\u00f5hikoolist edasi \u00f5ppima minekul hinnatakse eelk\u00f5ige protsessi, mitte selle m\u00f5ju lastele.<\/p>\n
“K\u00f5ige keerulisemasse olukorda satuvad just tublid keskmiste tulemustega \u00f5pilased, kes j\u00e4\u00e4vad n\u00e4dalateks ootele ja kaotavad samal ajal teisi v\u00f5imalusi. Pikale veniv teadmatus tekitab peredele tarbetut stressi, mida ei paista keegi m\u00f5\u00f5tvat. Hea haridusreform peaks muutma laste elu kindlamaks, mitte ebakindlamaks,” lausus Sangla.<\/p>\n
Sangla kommentaar leidis palju vastukaja, kus lapsevanemad kirjeldasid sarnaseid kogemusi oma laste kooliteel.<\/p>\n
\u00dcks kommenteerija m\u00e4rkis, et miks 15-16 aastased peavad suurem osa suvest muretsema, kuhu nad s\u00fcgisel \u00f5ppima l\u00e4hevad, samal ajal kui \u00f5petajad on juulis puhkusel.<\/p>\n
“J\u00e4tkuvastuv\u014dttude teavitused algavad augusti teises pooles, mis on hetk enne uue \u00f5ppeaasta algust. Koolid on kollektiivpuhkusel kogu juuli, miks sellist asja ei lahendatud enne kollektiivpuhkuseid? \u00d5petajad vajavad puhkust, kuid teadmatuses \u00f5pilased mitte? Kogu protsess on t\u00e4iesti ebap\u00e4devalt ja ebainimlikult lahendatud,” kirjutas lapsevanem.<\/p>\n
Teine ema m\u00e4rkis, et kui riik on pannud kohustuse kuni 18-aastaseni koolis k\u00e4ia, siis v\u00f5iks omavalitsus tagada ka soovijale koha kodul\u00e4hedal koolis nii, nagu p\u00f5hikooli puhul. “\u00d5ppida suvalises kutsekas, mis \u00fcldse kuidagi ei t\u00f5mba, on m\u00f5ttetu aja raiskamine,” lausus ta.<\/p>\n
Kolmas vanem kirjeldas oma kogemust Soome koolis.<\/p>\n
“Kohutavalt kurb on seda lugeda kuidas Eestis s\u00fcsteem toimib. Omal kogemus Soomes. Ma ei saanud ise isegi algul aru, kuhu ja mida minu noor \u00f5ppima l\u00e4heb ja kuhu on kohta taotlenud. K\u00f5ik taotlused tehti koolis ja oma juhendajaga. Enne jaanip\u00e4eva oli k\u00f5igil selge, kuhu keegi \u00f5ppima l\u00e4heb. Ei mingit stressi, k\u00f5igil rahulik meel kogu suveks,” kirjutas ema.<\/p>\n
“S\u00fcgisel oli veel v\u00f5imalus, et kui siiski noorele kool h\u00e4sti ei istunud, teha avaldus ja kuulata, mida kooli juhendajad personaalselt pakkusid noorele. Mitte kedagi n-\u00f6 t\u00e4navale ei j\u00e4eta. V\u00e4ga kurb, et Eesti haridusministeerium ei tegele justkui noortega, vaid mingi absurdse s\u00fcsteemiga, kus kannatab eelk\u00f5ige just noor inimene \u2013 tulevik,” lisas ta.<\/p>\n
Teadmised uuesti proovile j\u00e4tkuvastuv\u00f5tus<\/p>\n
Paljudele noortele on tulnud \u00fcllatusena ka see, et kevadised ootenimekirjad j\u00e4tkuvastuv\u00f5tus enam ei kehti ning noortel tuleb vabadega kohtadega koolidesse esitada uued avaldused isegi siis, kui tegemist on sama kooliga, mille ootenimekirjas kevadel oldi.<\/p>\n
“Ootenimekirja funktsioon l\u00f5ppes koos p\u00f5hivastuv\u00f5tu l\u00f5puga,” selgitas haridusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja \u00dclle Matsin.<\/p>\n
“Kui \u00f5pilased esitasid oma sisseastumisavalduse p\u00f5hivastuv\u00f5tus, hakkas kool tegema pingerea alusel \u00f5ppima asumise ettepanekuid. Need \u00f5pilased, kellele esimeses j\u00e4rjekorras saadeti kutsed, olid pingereas eespool. Kuna nende \u00f5pilaste hulgas oli neid, kes said kutseid mitmetest koolidest, v\u00f5isid nad selle kutse vastu v\u00f5tta v\u00f5i sellest loobuda. Nii kaua, kuni see ring k\u00e4is, l\u00e4ks loobumise korral kutse j\u00e4rgmisele \u00f5pilasele pingereas. Ootenimekiri oligi m\u00f5eldud selleks, et pingerida s\u00e4iliks ja kool saaks loobuja asemel anda \u00f5ppima asumise ettepaneku kohe j\u00e4rgmisele \u00f5pilasele. Kui p\u00f5hivastuv\u00f5tt l\u00e4bi sai, t\u00f5mmati sellele joon alla ning n\u00fc\u00fcd algab otsast peale j\u00e4tkuvastuv\u00f5tt nendes koolides, kus on vabu kohti,” s\u00f5nas Matsin.<\/p>\n
V\u00f5istluses vabadele \u00f5ppekohtadele saavad j\u00e4tkuvastuv\u00f5tus v\u00f5rdsetel tingimustel osaleda ka need \u00f5pilased, kes p\u00f5hivastuv\u00f5tus v\u00f5ibolla selle kooli poole ei vaadanudki. Kuigi selline j\u00e4tkuvastuv\u00f5tu s\u00fcsteem on ministeeriumi hinnangul \u00f5iglane, muudab see sisseastumisprotsessi nii koolidele kui ka \u00f5pilastele pikemaks ja seega p\u00fcsib teadmatus koolikohast veelgi kauem.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas uus s\u00fcsteem on ikka piisavalt lapses\u00f5bralik, vastas Matsin, et p\u00f5hikoolil\u00f5petaja edasi\u00f5ppimise valiku tegemine ja selle protsessi l\u00e4bitegemine on kahtlemata v\u00e4ga t\u00f5sine protsess, kuid varasemaga v\u00f5rreldes v\u00e4ga palju muutunud polevat.<\/p>\n
“Ei taha kuidagi pisendada, mida lapsed ja pered v\u00e4ljendavad. On t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et edasi\u00f5ppimise koha leidmine on perele ja lapsele v\u00e4ga oluline \u00fcleminekuetapp. See on absoluutselt selge. Mis on selle olukorra juures ka varasemalt samamoodi olnud, on see, et kui sa oled esitanud sisseastumisavalduse kooli, kuhu sa ei p\u00e4\u00e4se, pead otsima uusi v\u00f5imalusi,” r\u00e4\u00e4kis Matsin.<\/p>\n
Ministeerium soovitab valida “kutsekaid”<\/p>\n
Matsin r\u00f5hutas, et vabasid koolikohti on rohkem kui \u00f5ppekohta otsivaid noori. Ta julgustab noori, eriti t\u00fcdrukuid, murdma iganenud stereot\u00fc\u00fcpe ning kaaluma rakenduslikku keskharidust.<\/p>\n
“T\u00e4nases \u00fchiskonnas on need absoluutselt tehnoloogiaerialad, mis annavad v\u00e4ga hea h\u00fcppelaua edukaks toimetulekuks. Ja need ei jaotu mitte kuidagi poiste ja t\u00fcdrukute erialadeks,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Aga kui p\u00f5hikoolil\u00f5petaja on t\u00e4na j\u00e4tkuvastuv\u00f5tus ja teab v\u00e4ga selgelt, et tahab minna hoopis humanitaarvaldkonna k\u00f5rgharidusse, soovitaks Matsin tal esimese sammuna vaadata \u00fcle g\u00fcmnaasiumid, kus on t\u00e4na veel vabu \u00f5ppekohti.<\/p>\n
“Eestis on tegelikult g\u00fcmnaasiume, kus neid leidub,” s\u00f5nas ta. Seega peaksid ka Tallinna ja Tartu noored sarnaselt g\u00fcmnaasiumiteta v\u00e4ikeasulate \u00f5pilastele minema keskkooliharidust n\u00f5utama kodust kaugemale.<\/p>\n
Kui noor siiski ei suuda valikut teha ja j\u00e4\u00e4b s\u00fcgisel koolikohata, peaks abik\u00e4e ulatama kohalik omavalitsus.<\/p>\n
“Kui t\u00f5epoolest juhtub selline lugu, et noor ei leia ka j\u00e4tkuvastuv\u00f5tu jooksul mitte \u00fcheski koolis \u00f5ppekohta, siis kohalik omavalitsus n\u00e4eb neid andmeid ja v\u00f5tab pere ning noorega \u00fchendust,” kinnitas Matsin. “Kui noorel on kogu edasi\u00f5ppimise m\u00f5te t\u00e4iesti puudu, vajab ta esmaj\u00e4rjekorras karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustamist.”<\/p>\n
Matsin loodab, et sisseastumised muutuvad sujuvamaks, kui j\u00e4rgmisel aastal l\u00e4heb k\u00e4iku sisseastumiste e-infos\u00fcsteem SAIS. “Siis muutub \u00f5ppija vaates pingereas paiknemise j\u00e4lgimine lihtsamaks. Muutub lihtsamaks ka see, kuhu ta saab j\u00e4tkuvastuv\u00f5tu ajal avaldusi esitada, nii et kogu informatsioon hakkab olema kergesti k\u00e4ttesaadav,” lausus Matsin.<\/p>\n
Koolikohata noorte arv v\u00e4henes suvel visalt<\/p>\n
Haridusministeerium peab arvet, kui palju p\u00f5hikoolil\u00f5petajaid on omale koolikohta leidmas. Juuli kahe n\u00e4dalaga suurt muutust numbrites pole tulnud.<\/p>\n
V\u00f5rreldes 8. juuli ja 23. juuli seisu on k\u00f5ige enam noori koolikoha leidnud Harjumaal, kus ilma koolikohata noorte arv v\u00e4henes 324 v\u00f5rra (1634-lt 1310-le). Suurema languse ehk koolikoha leidnute arvu poolest paistavad silma veel P\u00f5lvamaa, kus koolikohata noorte arv v\u00e4henes 70 v\u00f5rra (104-lt 34-le) ja L\u00e4\u00e4ne-Virumaa, kus see v\u00e4henes 44 v\u00f5rra (194-lt 150-le).<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4hem noori on koolikoha leidnud Hiiumaal, kus koolikohata noorte arv v\u00e4henes vaid nelja v\u00f5rra (14-lt 10-le).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hjendatult on teadmatuses noorte p\u00e4rast mures lapsevanemad, kes jagavad oma kogemusi sotsiaalmeedias. N\u00e4iteks oli grimeerija ja meigikunstnik Katrin…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":239253,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,10695,21,412,93046,95017,28,29,19,6364,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-239252","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasiumikohad","tag-headlines","tag-koolikohad","tag-kutseoppeasutus","tag-kutseoppereform","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohikooli-lopetamine","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117001149868678603","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239252","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239252"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239252\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/239253"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239252"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239252"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239252"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}