Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole maksej\u00f5uetuse s\u00fcsteem senisel kujul j\u00e4tkusuutlik. Sestap tuleb probleemidele reageerida ja ennetada kogu s\u00fcsteemi kokkukukkumist.<\/p>\n
Ministeerium viskas juunis \u00f5hku ka mitmeid m\u00f5tteid, pankrotihalduri kutseala senisest atraktiivsemaks ja j\u00e4tkusuutlikumaks muuta. Seda, millist lahendust ministeerium ise eelistaks v\u00e4lja ei tooda \u2013 pigem k\u00fcsitakse huvir\u00fchmadelt, et mis nemad arvavad.<\/p>\n
Pankrotihaldur on kohtu poolt m\u00e4\u00e4ratud erapooletu ametiisik, kelle p\u00f5hi\u00fclesanne on juhtida ja l\u00e4bi viia pankrotimenetlust. Haldur on menetluses justkui vahemees, kes peab kaitsma nii v\u00f5lgniku kui ka v\u00f5lausaldajate seaduslikke huve ja tagama protsessi l\u00e4bipaistvuse.<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalus muuta kogu maksej\u00f5uetuse s\u00fcsteem j\u00e4tkusuutlikumaks oleks ministeeriumi hinnangul n\u00e4iteks see, kui varatutes v\u00f5i v\u00e4ikese varaga menetlustes h\u00fcvitataks pankrotihalduri tasu riigieelarvest.<\/p>\n
Praegu ei ole n\u00e4iteks pankrotihalduritel v\u00f5imalik pankrotti v\u00e4lja kuulutada, kui on n\u00e4ha, et pankrotivara pole. “Keegi ei maksa praegu haldurile riigieelarvest v\u00f5i v\u00f5lausaldajate rahakotist tasu, kui vara puudub. Kui deposiiti makstakse, siis kuulutatakse pankrot v\u00e4lja, aga kui ei maksta, siis ei kuulutata, sest vara lihtsalt ei ole,” selgitas Andres Hermet kohtut\u00e4iturite ja pankrotihaldurite kojast.<\/p>\n
Ministeerium toob v\u00e4lja, et haldur ei peaks tegema niiviisi v\u00e4ltimatut seadusest tulenevat t\u00f6\u00f6d teadmata aja jooksul ilma kindluseta, et ta saab selle eest m\u00f5istlikku tasu. Kui maksta m\u00f5istlikku riigieelarvelist h\u00fcvitist, siis v\u00f5iks paraneda ministeeriumi hinnangul ka pankrotimenetluse kvaliteet.<\/p>\n
Seda, kui palju v\u00f5imalik lahendus riigile t\u00e4iendavalt maksma l\u00e4heks, ministeerium ei t\u00e4psusta. Samas tuuakse v\u00e4lja, et riigieelarveline m\u00f5ju v\u00f5ib olla suur.<\/p>\n
Pankrotihaldurid ei n\u00e4e, et s\u00fcsteem oleks kokku kukkumas<\/p>\n
\u00a0Hermeti s\u00f5nul on sarnane riigieelarveline lisas\u00fcst igatahes hea m\u00f5te, sest kes see ikka \u00e4ra \u00fctleb, kui riik soovib valdkonda raha juurde panna.<\/p>\n
“See on koht, kus p\u00e4devaid vandeadvokaate ja haldureid tuleks juurde. Kui nad teavad, et toimingud, mida nad pankrotimenetluses seaduse j\u00e4rgi tegema peavad, saavad selgelt tasustatud, siis on t\u00f6\u00f6 stabiilne ja prognoositav,” r\u00e4\u00e4kis Hermet.<\/p>\n
Seda, et maksej\u00f5uetuse s\u00fcsteem oleks praegu aga kokku kukkumas, nagu hindas ministeerium, Andres Hermet ei arvanud. J\u00e4relkasvu on tema s\u00f5nul aga vaja, sest inimestel, kes ei ole inimestel, kes ei ole varem pankrotihaldurid olnud, on kutsesse sisenemine keeruline ning halduritasu suurus on t\u00e4iesti prognoosimatu.<\/p>\n
Justiitsministeerium toob aga v\u00e4lja mitu negatiivset m\u00f5ju, mis selle muudatusega v\u00f5ivad kaasneda. Nii n\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et riiklik h\u00fcvitis soodustab hoopis menetluste j\u00e4tkamist olukordades, kus menetlustel puudub tegelikult majanduslik perspektiiv.<\/p>\n
\u00dchtlasi suureneks ka t\u00f6\u00f6koormus kohtutele v\u00f5i maksej\u00f5uetuse teenistusele, kes peaksid hindama, kas menetlus vastab riikliku h\u00fcvitamise tingimustele ja kas tasu on p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
Ministeerium kaalub pankrotihaldurite asendamist ametnikega<\/p>\n
\u00a0\u00dcks v\u00f5imalus kogu maksej\u00f5uetuss\u00fcsteemi reformida, oleks justiitsministeeriumi hinnangul ka see, kui pankrotihaldurite \u00fclesanded anda \u00fcle riigile, eelk\u00f5ige maksej\u00f5uetuse teenistusele. Pankrotihaldurid l\u00f5petaksid senisel kujul tegevuse ning pankrotimenetlusi viiksid siis l\u00e4bi riigipalgalised ametnikud.<\/p>\n
\u00a0M\u00e4rgitakse, et riiklik mudel v\u00f5imaldaks kaitsta avalikku huvi ja sekkuda ettev\u00f5tluskeskkonnas esinevatele anomaaliatele, tankistidele, pahatahtlike ettev\u00f5tjate tegevusele operatiivsemalt. Seel\u00e4bi paraneks majanduskeskkond tervikuna, sest s\u00fcsteemist saaks v\u00e4lja pookida ettev\u00f5tjad, kelle tegevuse tulemusel saavad kahju nii koost\u00f6\u00f6partnerid, t\u00f6\u00f6tajad kui ka riik.<\/p>\n
“L\u00e4bi riikliku asutuse on v\u00f5imalik arendada v\u00e4lja \u00fchtne IT-s\u00fcsteem, mille abil on v\u00f5imalik v\u00e4hendada riske ja l\u00f5ppastmes saavutada suurem kokkuhoid. Praegu haldab iga haldur oma dokumendihalduss\u00fcsteemi, andmekaitsepraktikat, menetlustarkvara, pangasuhteid jne, mis t\u00e4hendab mitmeid paralleelseid lahendusi, korduvaid arendustest tingitud kulusid ja hajutatud k\u00fcberturberiske. Riikliku asutuse puhul luuakse \u00fcks tsentraliseeritud menetluste haldamise s\u00fcsteem,” m\u00e4rgitakse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses.<\/p>\n
Ministeerium kaalub uute korduvkulude v\u00f5tmist<\/p>\n
Justiitsministeerium sedastab ka ise, et kui pankrotimenetlusi viiksid l\u00e4bi riigipalgalised ametnikud, siis oleks see riigieelarvele t\u00e4iendav kulu.<\/p>\n
“Negatiivne m\u00f5ju ja riskid on v\u00e4ga suured. Lahendus kaotaks v\u00f5i muudaks p\u00f5hjalikult senise vabakutselise pankrotihalduri mudeli, tekitaks suure \u00fcleminekukulu, n\u00f5uaks uut personalimudelit, suurendaks riigieelarve p\u00fcsikulu ja v\u00f5ib v\u00e4hendada halduri isiklikku tulemusstiimulit pankrotivara suurendamiseks. Samuti tuleb lahendada ametnike s\u00f5ltumatuse, riigivastutuse, kohtute ja teenistuse suhte ning menetlusosaliste usalduse k\u00fcsimused,” m\u00e4rgitakse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses.<\/p>\n
Ametnikele peaks selle lahenduse j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tasu maksma, kaasneksid IT-arendus, ruumi- ja tugiteenuste kulud, koolituskulud ning \u00fcleminekukulud. Riigi t\u00f6\u00f6koormus suureneks justiitsministeeriumi hinnangul m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n
J\u00e4llegi \u2013 konkreetseid numbreid, et kui palju s\u00e4\u00e4rane reform v\u00f5iks maksma minna, ei ole justiits- ja digiministeerium v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses v\u00e4lja toonud.<\/p>\n
Maksej\u00f5uetuse teenistus: praegune s\u00fcsteem on korrumpeerunud<\/p>\n
Maksej\u00f5uetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu hinnangul oleks sarnase riikliku kompetentsikeskuse loomine riigile just k\u00f5ige m\u00f5istlikum.<\/p>\n
Viimsalu kirjutas eelmise n\u00e4dala alguses peaminister Kristen Michalile ka p\u00f6\u00f6rdumise<\/a>, kus ta m\u00e4rkis, et ulatuslik maksej\u00f5uetus v\u00f5ib p\u00f5hjustada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsionaalset ebakindlust ning kujutada ohtu Eesti sisejulgeolekule.<\/p>\n Viimsalu r\u00e4\u00e4kis, et viimased 30 aastat kehtinud s\u00fcsteem vajab h\u00e4dasti reformimist, et v\u00f5lausaldajad paremini oma raha k\u00e4tte saaksid. Ta nentis, et riigieelarveliselt oleks see t\u00e4iendav kulu, kuid pikas vaates oleks see \u00fchiskonnale tervikuna k\u00f5ige m\u00f5istlikum ning soodsam.<\/p>\n “Selles protsessis on praegu v\u00e4ga palju kohti, kust saaks kokku t\u00f5mmata ja kus saaks teistmoodi teha. Eriti siis, kui see k\u00f5ik on \u00fche katuse all, saaks tunduvalt kiiremini teha ja andmed liiguksid kiiremini. Sealt tuleb ka tegelikult kokkuhoid. […] L\u00f5puks leiad ikka, et \u00fche katuse all toimetamine tuleb odavam v\u00e4lja kui see, et sa tegeled killustunud s\u00fcsteemiga, mis on osaliselt natuke korrumpeerunud,” \u00fctles ta.<\/p>\n