Vaikse ookeani ekvatoriaalosas kogub hoogu erakordselt tugev El Ni\u00f1o, mis \u00e4hvardab l\u00e4hikuudel kergitada planeedi keskmise \u00f5hutemperatuuri uutesse k\u00f5rgustesse. Tartu \u00dclikooli kliimateaduste professori Piia Posti s\u00f5nul on Vaikse ookeani pinnavesi juba praegu anomaalselt soe ja n\u00e4htus liigub kursil, mis v\u00f5ib purustada k\u00f5ik senised rekordid.<\/p>\n
Ebatavaliselt varajane soojenemine j\u00e4tab teadlased pikaajaliste prognooside tegemisel j\u00e4nni. Sesoonseid ennustusi v\u00f5rreldakse alati varasemate analoogsete minevikus\u00fcndmusega. Praegune olukord on aga ajaloolises plaanis ainulaadne ja \u00fcletab varasemad m\u00e4ek\u00f5rguselt. “Temperatuur on juba nii k\u00f5rge, et eelmistest El Ni\u00f1odest ei olegi praegu \u00fchtegi v\u00f5rdlusaastat v\u00f5tta,” nentis Post.<\/p>\n
Teaduskeeles nimetatakse k\u00f5nealust n\u00e4htust El Ni\u00f1o l\u00f5unaostsillatsiooniks ehk ENSO-ks. Tegu on ookeani ja atmosf\u00e4\u00e4ri aktiivse vastasm\u00f5ju perioodiga. Kuigi hiiglaslik omav\u00f5nkumine dikteerib suures osas kogu planeedi sademeid ja temperatuure, on teadlastel seniajani raske ennustada, millal s\u00fcndmus t\u00e4pselt algab ja kuidas areneb.<\/p>\n
Ehkki Eestist vaadatuna v\u00f5ib ekvatoriaalne ookean paista kauge ja v\u00e4het\u00e4htis, kujutab see geograafiliselt endast maailma suurimat soojusmasinat. 30. p\u00f5hja- ja l\u00f5unalaiuskraadi vahele j\u00e4\u00e4v v\u00f6\u00f6nd katab tervelt poole kogu maakera pindalast. N\u00f5nda massiivsel alal ilmnevad temperatuurianomaaliad peegelduvad paratamatult kogu maailma ilmastikus.<\/p>\n
Tavaolukorras puhuvad Vaikse ookeani kohal idast l\u00e4\u00e4nde tugevad passaattuuled, mis l\u00fckkavad sooja pinnavee Aasia suunas. L\u00f5una-Ameerika idarannikul, n\u00e4iteks Peruu l\u00e4histel, tekib aga seet\u00f5ttu ookeanis p\u00fcstvool. S\u00fcgavustest kerkib pinnale jahe vesi, mis hakkab omakorda jahutama selle kohal laiuvat \u00f5hukihti.<\/p>\n
Looduslik tasakaal variseb kokku hetkel, mil passaattuuled vaibuvad ja k\u00fclma vee \u00fclesvool lakkab. P\u00e4ikeselt saabuv kiirgusvoog p\u00fcsib muutumatuna, ent energia jaguneb ookeani ja \u00f5hu vahel uuel moel. Pinnale j\u00e4\u00e4nud anomaalselt soe vesi k\u00fctab otse atmosf\u00e4\u00e4ri alumisi kihte. See selgitabki \u00fcleilmsete temperatuuride j\u00e4rsku t\u00f5usu. “Kuna pinnavesi on soe, annab see atmosf\u00e4\u00e4rile rohkesti energiat ning see v\u00e4ljendub globaalse temperatuuri t\u00f5usuna,” selgitas Post.\u00a0<\/p>\n
Haripunkt ootab alles ees<\/p>\n
Ilmastikun\u00e4htuse tugevust m\u00f5\u00f5davad teadlased konkreetsete ookeanialade, n\u00e4iteks Ni\u00f1o 3.4 piirkonna temperatuurianomaaliate j\u00e4rgi. Ameerika \u00dchendriikide ookeani- ja atmosf\u00e4\u00e4riadministratsiooni (NOAA) skaalal t\u00e4histab 1,8-kraadine k\u00f5rvalekalle juba tugevat El Ni\u00f1ot. V\u00e4ga tugevaks loetakse s\u00fcndmust siis, kui k\u00f5rvalekalle \u00fcletab 2,3 kraadi.<\/p>\n
Praegu ulatub temperatuurianomaalia vaatluspiirkonnas juba kahe kraadini. K\u00f5ige kuumem p\u00f5hifaas ootab aga alles ees. S\u00fcndmus saavutab tavaliselt oma haripunkti aasta l\u00f5pus, valdavalt novembri ja detsembri jooksul. Piia Posti s\u00f5nul on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et n\u00e4htus varem sumbub.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5tmisajaloo seni tugevaimad El Ni\u00f1od esinesid aastatel 1997 ja 2015, mil k\u00f5rvalekalle ulatus ligi kolme kraadini. Praegune areng edestab isegi neid rekordilisi aastaid, olles eelperioodil umbes pool kraadi soojem. Kliimateadlased n\u00e4evad n\u00f5nda kiires arengus ohum\u00e4rki. “Kui me oleme praegu juba kahe kraadi peal, siis me \u00fcletame k\u00f5ik siiamaani registreeritud tugevad El Ni\u00f1od,” lisas professor.\u00a0<\/p>\n