Heitlik suvi esitab kasvuhooneomanikele igal aastal paraja v\u00e4ljakutse. Agronoomide s\u00f5nul tasub v\u00e4lismaiste eksootiliste tomatisortide asemel aednikel eelistada Eesti tingimustega kohastunud istikuid, esimest kodumaist kirsstomatit v\u00f5ib oodata aga kuue-seitsme aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Aiandushuvilised tellivad internetist sageli seemneid, mille paki peal oleva vilja p\u00f5nev kuju v\u00f5i v\u00e4rv eriliselt pilku p\u00fc\u00fcab. L\u00fchikese suvega niiskes kliimas kipuvad k\u00f5rged ootused aga kiiresti purunema: sissetoodud taimed annavad saaki hilja ja langevad kergesti haiguste ohvriks.<\/p>\n
Teadmuskeskuse (METK) nooremteadur Birgit Koll m\u00e4rkis, et varajasemaid sorte eelistanud aednikud v\u00f5iksid hakata saaki saama juba juuli teises pooles. “Meie sordid on k\u00f5ik pigem varajased ja varajased sordid peaksidki praegu juba v\u00e4ga kenasti saaki andma. Need sordid, mis on hilisemad, peamiselt v\u00e4lismaa omad, alles hakkavad saaki andma v\u00f5i l\u00e4heb nendega veel natukene aega,” selgitas Koll saates “Huvitaja”.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu s\u00f5ltub viljade valmimiskiirus otseselt taime geneetilisest taustast. Uue kodumaise sordi loomine n\u00f5uab teadlastelt aastatepikkust j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6d. Keskmiselt kulub turguk\u00f5lbliku taime aretamiseks k\u00fcmmekond aastat. Uurijad peavad tasakaalustama saagikust, varajasust, maitset ja vastupidavust Eesti kliimas.<\/p>\n
Latt p\u00fcsib METK-i katsep\u00f5ldudel k\u00f5rgel ja v\u00e4lja praagitakse k\u00f5ik ebastabiilsed ristandid. “Kui sort on n\u00e4iteks v\u00e4ga haiguskindel, aga maitse pole parim, ei ole m\u00f5tet seda v\u00e4lja anda. V\u00f5i kui maitse on v\u00e4ga hea, aga taim ise on kidur, j\u00e4\u00e4b kergesti haigeks ega sobi kasvuhoones v\u00f5i avamaal kasvatamiseks, pole samuti m\u00f5tet sellise sordiga v\u00e4lja tulla,” lisas Koll.<\/p>\n
Suvised temperatuurik\u00f5ikumised ja sagedased sajud panevad taimede immuuns\u00fcsteemi t\u00f5siselt proovile. K\u00f5rge \u00f5huniiskus loob kasvuhoones ideaalsed tingimused mitmesugustele seenhaigustele, nagu lehem\u00e4danik, ruugehallitus ja kuivlaiksus. Just siin avaldubki kodumaiste aretiste k\u00f5ige kriitilisem eelis.<\/p>\n
Eesti p\u00e4ritolu taimed, nagu Malle v\u00f5i Pille, suudavad patogeenidele edukamalt vastu seista. Eriti selgelt joonistus vahe vastupidavuses v\u00e4lja mullusel hooajal. “Eelmine aasta oli v\u00e4ga sajune ja niiske, kasvuhoonetes oli \u00f5huniiskus k\u00f5rge. Meie enda sordid pidasid erinevatele haigustele v\u00e4ga h\u00e4sti vastu ja saagid olid korralikud, v\u00f5rreldes v\u00e4lismaa sortidega,” kinnitas Koll.<\/p>\n
Aedniku vigadest ei p\u00e4\u00e4sta taime aga isegi tugev geneetika. Erinevad k\u00f6\u00f6giviljad eelistavad t\u00e4iesti vastandlikke kasvutingimusi. N\u00e4iteks vajab tomat tuulet\u00f5mbust, samas kui teised taimed eelistavad niisket, seisvat \u00f5hku. “Kurki ei soovitata tomatiga samasse kasvuhoonesse panna erinevate kasvutingimuste ja kahjurite. nt kedriklesta, t\u00f5ttu. Samuti tasub hoida kartulip\u00f5ld kasvuhoonest eemal, et kartulilehem\u00e4danik tuulega tomatitele ei leviks,” r\u00f5hutas Koll.<\/p>\n
Paljud aiapidajad avastavad suve teises pooles taimedelt koledad l\u00f5henenud viljad, mis avavad ukse m\u00e4danikele ja rikuvad saagi kvaliteeti. L\u00f5henemise taga peitub tavaliselt inimese enda hoolimatus niiskusre\u017eiimi hoidmisel. Tomat vihkab \u00e4\u00e4rmuseid. “Tomatite l\u00f5henemine tuleb \u00fcldjuhul eba\u00fchtlasest kastmisest. Kui muld kuivab t\u00e4iesti l\u00e4bi ja siis kastetakse rikkalikult, saab taim korraga nii palju vett, et viljanahk ei j\u00f5ua j\u00e4rele kasvada ja l\u00f6\u00f6b l\u00f5hki,” s\u00f5nas METK-i sordiaretuse valdkonna nooremteadur Ireene Roman.<\/p>\n
Teine levinud komistuskivi puudutab taimede lehtede murdmist. Valguse ja \u00f5hu juurdep\u00e4\u00e4su parandamiseks napsavad aednikud tomatitelt lehti \u00e4ra. Liigne agarus j\u00e4tab varred aga t\u00e4iesti paljaks ning energian\u00e4lga j\u00e4\u00e4v taim satub sellega tugevasse stressi.<\/p>\n
Taime \u00f5igeks p\u00fcgamiseks vajab aednik kannatlikkust ja m\u00f5\u00f5dukust. Kogenud agronoomid l\u00e4henevad lehemassile samm-sammult. “Kui taimed hakkavad saaki andma, v\u00f5ib eemaldada \u00fche-kaks lehte kuni esimese kobarani. Kui esimene kobar on \u00e4ra korjatud, v\u00f5ib minna j\u00e4rgmise juurde, aga korraga ei tohiks v\u00f5tta rohkem kui 1\u20132 lehte, muidu satub taim stressi,” juhendas Roman.<\/p>\n
L\u00e4hiaastatel laieneb kodumaine sordivalik veelgi. Tarbijate toidulaual koguvad aina enam populaarsust pisikesed suupistelised tomatid. Siiani puudub Eesti sordilehelt aga spetsiaalselt siinsesse kliimasse aretatud kirsstomat.<\/p>\n
J\u00f5geva teadlased pingutavad praegu just selle l\u00fcnga t\u00e4itmise nimel. “Praegu on mul suurem suund kirsstomati t\u00fc\u00fcpi tomatite aretusel. Kui l\u00e4heb h\u00e4sti ja plaanip\u00e4raselt, v\u00f5iks kuue-seitsme aasta p\u00e4rast tulla v\u00e4lja Eesti esimene kirsstomati t\u00fc\u00fcpi sort,” avas Koll tulevikuplaane.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Heitlik suvi esitab kasvuhooneomanikele igal aastal paraja v\u00e4ljakutse. Agronoomide s\u00f5nul tasub v\u00e4lismaiste eksootiliste tomatisortide asemel aednikel eelistada Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":239593,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[95127,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,95128,28,29,30257,19,25,84522,95125,95126,23,24,22,20,30],"class_list":["post-239592","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-birgit-koll","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ireene-roman","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maaelu-teadmuskeskus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tomat","tag-tomatikasvatus","tag-tomatisordid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117002887785248387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239592"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239592\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/239593"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}