Pronkss\u00f5dur, h\u00fc\u00fcdnimega Aljo\u0161a seisis T\u00f5nism\u00e4el 1947. aasta septembrikuust k\u00f5igepealt Eesti iseseisvuse taastamiseni ja sealt sama suure hooga ka vabas Eestis edasi. Just vabas Eestis hakkas Aljo\u0161ast kujunema konfliktiohtlik asupaik N\u00f5ukogude s\u00f5javeteranide ja lihtsalt venemeelsete ning niinimetatud eesti rahvuslaste vahel. K\u00f5ige teravamaks kiskus 9. mail, mida idanaaber t\u00e4histab siiamaani suure isamaas\u00f5ja v\u00f5iduna.<\/p>\n
Aastatega kujunes sellest aga midagi enamat kui lihtsalt vanade venekeelsete s\u00f5jameeste lilleparaad. Viimane piisk langes karikasse 2006. aastal.
Pronksmehe juures suure isamaas\u00f5ja v\u00f5idukat l\u00f5ppu t\u00e4histanud miitingulised muutusid v\u00e4givaldseks, kui kohale ilmusid kaks sinimustvalge lipu ja pronkss\u00f5duri vastase plakatiga eakat eestlast. K\u00e4hmluse v\u00e4ltimiseks otsustas politsei pronkss\u00f5duri vastu pikettinud mehed \u00e4ra viia. Politseiosakonda toimetati v\u00e4\u00e4rteoprotokolli koostamiseks \u00fcle k\u00fcmne purjutava pidutseja, enam kui paarik\u00fcmnele tehti suuline hoiatus.<\/p>\n
“Pronkss\u00f5dur ju tegelikult valati v\u00e4rviga \u00fcle, mille peale kehtestati seal patrulleerimise graafik suisa, et \u00e4ra hoida j\u00e4rgnevaid akte selle kuju vastu. Kui siis J\u00fcri B\u00f6hm tuli sinimustvalge lipuga ja rahvamass tahtis talle kallale minna ning politseipatrull ta siis sealt \u00e4ra viis, oli see viimane piisk karikas, sest kas t\u00f5esti on Eesti pealinnas olemas koht, kuhu Eesti lipuga minna ei saa v\u00f5i see ei ole ohutu,” meenutas toonane p\u00f5hja prefektuuri kriminaalosakonna direktor Erik Heldna. “Ma arvan, et see s\u00fcndmus oli selline resoluutne punane joon, kust tagasi enam minna ei saanud,” lisas ta.<\/p>\n
Ka toonane peaminister Andrus Ansip asetab viimaseks \u00e4ratuskellaks just 2006. aasta 9. mai. “Oli selge juba 2006. aastal, et pronkss\u00f5dur sinna j\u00e4\u00e4da ei saa. Alustasime kohe konsultatsioone erinevate huvigruppidega, laskurkorpuse inimestega, usu\u00fchendustega, r\u00e4\u00e4kisime v\u00e4ga paljudega. Konsensust sealt muidugi ei tulnud. J\u00e4rgmisena oli vaja lahendada juriidilised k\u00fcsimused. Justiitsministeeriumist pakuti v\u00e4lja keelatud rajatise seaduseeln\u00f5u, mis tegelikult mitte mingeid probleeme ei oleks lahendanud ja mille l\u00f5puks j\u00e4ttis president ka v\u00e4lja kuulutamata,” meenutas Ansip.<\/p>\n
“Palusin Varuli advokaadib\u00fcrool v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada vastava seaduseeln\u00f5u ja nemad t\u00f6\u00f6tasidki v\u00e4lja juba varem kunagi menetluses olnud eeln\u00f5u baasil s\u00f5jahaudade kaitse seaduse. Seaduseeln\u00f5u sai nii hea, et l\u00f5puks h\u00e4\u00e4letasid selle poolt ka mitmed keskerakondlased, sest nad ei saanud aru, et see ongi see \u00f5iguslik alus, mille alusel pronkss\u00f5dur T\u00f5nism\u00e4elt teisaldatakse,” lisas Ansip.<\/p>\n
Aeg l\u00e4ks edasi ning 2007. aasta m\u00e4rtsis peetud Riigikogu valimised olid Reformierakonna triumf. Valimiste v\u00f5itja juhtimisel astus 5. aprillil ametisse Reformi, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotside kolmikliit, mille kaitseministri toolilt leidis end \u00fcllatuslikult Jaak Aaviksoo.<\/p>\n
“See ei olnud see valdkond, milleks ma oleksin kuidagi s\u00fcstemaatiliselt valmistunud. Aga selge oli see, et kaitseministeeriumil lasub \u00fclesanne korraldada need v\u00e4ljakaevamised. Selge oli see, et me peame v\u00e4ltima v\u00f5imalust, et see kujuneb provokatsioonide keskpunktiks 9. mail, mist\u00f5ttu k\u00f5ik see pidi toimuma enne 9. maid,” r\u00e4\u00e4kis Aaviksoo.<\/p>\n
“K\u00f5ige olulisem p\u00f5him\u00f5tteline otsus, mida v\u00f5ib tagantj\u00e4rgi \u00fchtepidi v\u00f5i teistpidi hinnata, oli piirata monument taraga ja alustada seal varjatult v\u00e4lja kaevamisi. Hommikuks oli see aed p\u00fcsti ja kuni selle hetkeni suuremat konflikti ju tegelikult s\u00fcndinud ei olnud. See tabas neid \u00fcllatusena, aga v\u00f5imaldas siiski sotsiaalmeedia ja teiste kanalite kaudu mobiliseerida nii palju inimesi, et \u00f5htul oli seal rahvamass, keda oli v\u00f5imalik \u00fcles \u00e4ssitada ja vandaalitsema sundida. Sellise arengu jaoks tegelikult me valmis ei olnud. Kui palju oli kohalikke inimesi ja kui nende idapoolseid n\u00f5ustajaid, on ilmselt siiamaani teadmata,” t\u00f5i Aaviksoo oma meenutustega meid 26. aprilli.<\/p>\n
Toomas Malva oli neil aprillip\u00e4evadel Tallinnas ametis m\u00e4rulijuhina. “Meie \u00fclesandeks oli kaevamiste turvamine. Vastaspool, kelleks oli \u00d6ine Vahtkond, pani oma valve sinna \u00fcles ja v\u00e4ljendasid, et nad ei luba seda kaevamist ja nad ei luba \u00fcldse ennast h\u00e4irida, et nad saaksid ikkagi oma m\u00e4lestusi m\u00e4lestada. Me v\u00f5ime arvata, et see oli kuskilt m\u00f5jutatud, et keegi rahastas, kuid see v\u00f5is ka olla \u00fchiskondlik ettev\u00f5tmine. Hiljem nad provokatiivselt h\u00fcppasid sinna aia peale samal ajal, kui neid filmis v\u00e4lispress, p\u00f5hiliselt Venemaa press,” meenutas Malva.<\/p>\n
Rahumeelset olukorra lahendamist otsiti ka Kremliga, kuid Ansipi s\u00f5nul arvestati siiski sellega, et konflikt tuleb. “Keegi ei teadnud, mis t\u00e4pselt juhtuma hakkab. Teadsime, et kogu protsessi juhitakse ikkagi Kremlist, hiljem olen tuvastanud, et kohal viibis kaks massirahutustele spetsialiseerunud ohvitseri \u00fchest teisest riigist. \u00d5htul hakkas rahvusraamatukogu ette rahvas kogunema ja sekkuma oleks pidanud muidugi varem, aga see ei \u00f5nnestunud,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Peaminister kutsus kokku kriisikomisjoni ning tema juhtimisel loodi politsei juhtimiskeskuses operatiivstaap. Seal otsustati teisaldada pronkss\u00f5dur ning koordineerida julgeolekuj\u00f5udude tegevust. Olukorra lahendamisel tugineti peamiselt politseile ja teistele siseministeeriumi alluvatele j\u00f5ududele, samas kui kaitsev\u00e4gi j\u00e4i valmisolekusse oma objektide kaitseks. \u00d6\u00f6 jooksul suudeti rahutused enam-v\u00e4hem kontrolli alla saada.<\/p>\n
Erik Heldna tunnustab tagantj\u00e4rele poliitikute otsust, et kaitsev\u00e4ge t\u00e4navatele ei toodud, kuigi politsei sai tol \u00f6\u00f6l vatti k\u00f5vasti. “Kui hakkas h\u00e4marduma, l\u00e4ks see rahvamass agressiivsemaks, hakkasid lendama esimesed esemed, verbaalselt mindi agressiivsemaks palju varem. Ma m\u00e4letan \u00fchte esimest autot, mis keerati \u00fcmber. Seda tunnet ma m\u00e4letan k\u00fcll, m\u00f5tlesin, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb k\u00e4est \u00e4ra. Rahvamass sai j\u00e4rsku aru, et seal pronkss\u00f5duri \u00fcmber ei ole m\u00f5tet enam kraageldada, vaid on m\u00f5tet “linna vabastama” kallistest riietest v\u00f5i alkoholist,” meenutas ta.<\/p>\n
Samal ajal tegeleti pronkss\u00f5duri \u00e4ra viimisega. Ansipi s\u00f5nul oli pronkss\u00f5duri viivitamatu teisaldamine vajalik, et riik s\u00e4ilitaks initsiatiivi ja avalikkuse usalduse. P\u00e4rast valitsusliikmete toetuse saamist korraldati \u00f6\u00f6 jooksul teisaldamisoperatsioon ning Sakala keskuse lammutajate k\u00e4est saadud vajaliku tehnika abil viidi pronkss\u00f5dur samal \u00f6\u00f6l \u00e4ra. “Olen kindel, et see m\u00e4ssule vastu hakkamine, see liitis v\u00e4ga palju eesti rahvast ja tegi ka paljudele siin elanud inimestele selgeks, et Eesti on ikkagi t\u00e4iesti iseseisev riik. Ei ole nii, et korraldused tulevad meie elukorraldamise kohta endiselt Kremlist.”<\/p>\n
Loomulikult ei vahendanud eestlastele toonaseid s\u00fcndmusi ainult rahvusringh\u00e4\u00e4ling. K\u00f5ige operatiivsemat pilti pakkus hoopis Kanal 2, mille uudistemagasin “Reporter” oli tol k\u00fcmnendil kogu Eesti teleuudiste mikromaailma \u00fcmber m\u00f5testanud ja oli oma populaarsuse t\u00e4ielikul tipul. Ivar Vigla k\u00e4e all t\u00f6\u00f6tas Steiv Silm, kes kajastas koos operaatori Veiko Talustega rahutuste teise \u00f6\u00f6 s\u00fcndmusi.<\/p>\n
“See oligi v\u00f5ib-olla n\u00e4ide sellisest kaasaegsest uudiste tekitamisest. USA-s ja l\u00e4\u00e4nes oli suhteliselt tavaline, et sul on pidev valmisolek minna laivi. Lisaks tolleks hetkeks ka juba tehnika v\u00f5imaldas seda, see ei olnud veel nii lihtne kui praegu, aga juba v\u00f5imaldas. L\u00f5puks oli see Vigla otsus, kes \u00fctles, et on vaja teha, et j\u00e4lgime ja teeme.
Ma olin siis ka noor naga, t\u00e4ist tahtmist teha. See oli see mentaliteet, mis seal nagu ka valitses, et gaas p\u00f5hja t\u00e4iega, keegi suurt risti kuskil ette ei l\u00f6\u00f6nud, keegi midagi ei kartnud. Me teadsime, et me oleme alati k\u00f5igest v\u00e4lja ujunud,” r\u00e4\u00e4kis Silm.<\/p>\n
“\u00dclesanded oli, et ega ma ei pidanud tegema seal intervjuusid. Taluste oli see, kes filmis ja kui oleks vajadust olnud, ma oleks k\u00f5rvalt need k\u00fcsimused reporterina \u00e4ra k\u00fcsinud. Aga peamine kaalutlus tulenes ikkagi sellest, et raadiokuulaja ei n\u00e4e,” r\u00e4\u00e4kis Silm, kellest saigi p\u00f5him\u00f5tteliselt Taluste turvamees. “Ma ei ole n\u00fc\u00fcd k\u00f5ige v\u00e4iksem mees, peaaegu kahemeetrine. \u00d6eldi, et mine Talustele appi, aita teda k\u00f5igest nendest asjadest l\u00e4bi vedada. Kui pimedus saabus, l\u00e4ksime me linna peale j\u00e4lgima, mis seal siis t\u00e4pselt toimub.”<\/p>\n
Reaalne oli rahutuste ajal ka stsenaarium, et eestlased l\u00e4hevad venelasi vastu peksma. “See risk ikka oli ja koguneti ka. See oli eriti teise p\u00e4eva peale l\u00f5unat, kui neid \u00fcleskutseid oli. See aga kinnitas \u00fcheksateist aastat tagasi strateegilise kommunikatsiooni tohutu t\u00e4htsust, just need s\u00f5numid, mis hakkasid inimestele mobiiltelefoni tulema, et \u00e4rge alluge provokatsioonile, \u00e4rge palun tulge. Ma arvan, et selle stsenaariumi mitterealiseerimine oli ka \u00fcks v\u00e4ga suur edulugu, sest seda kindlasti n\u00fc\u00fcd meie idanaaber ootas, et see t\u00f5mmatakse v\u00e4ga klassikalisele rahvuskonfliktile,” r\u00e4\u00e4kis Heldna.<\/p>\n
Ansip toob v\u00e4lja, et tagantj\u00e4rele vaadates lahendati olukord ainuv\u00f5imalikult. “Kui me oleks lasknud konfliktil kesta, kui me oleks leebelt suhtunud, siis k\u00fcllap oleks meil olnud tulevikus teda veelgi raskem lahendada. Aga kes sai ajakirjandusvaenlaseks aastal 2007? See olin mina, sest ma v\u00e4idetavalt ei soodustanud diskussiooni \u00fchiskonnas, vaid ma suretasin selle diskussiooni. Diskuteeritud oli k\u00fcllalt, tegutseda oli vaja,” m\u00e4rkis Ansip.<\/p>\n
Aaviksoo v\u00f5rdles pronkss\u00f5duri k\u00fcsimust praeguse eestikeelsele haridusele \u00fclemineku k\u00fcsimusega, leides, et m\u00f5lema otsuse tegemist l\u00fckati aastaid edasi soovist olla demokraatlik ja tolerantne ning v\u00e4ltida rahvusv\u00e4hemustega seotud pingeid. “Oleme kohati v\u00f5ib-olla liiga naiivsed ja liiga v\u00e4he \u00f5ppinud kogu maailma kogemusest. Oma suver\u00e4\u00e4nse riigi kehtestamise juures on teatud k\u00fcsimused, mida tuleb lahendada \u00fchem\u00f5ttelisemalt. Ebam\u00e4\u00e4rasused tekitavad ebakindlust, ebakindlusele \u00f5hutatakse konflikti ja need konfliktid v\u00f5ivad kontrolli alt v\u00e4ljuda. Maailma kogemust tasapisi me iseseisva riigina \u00f5pime ja \u00f5ppimist j\u00e4tkub veel ka praegusel p\u00e4eval.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pronkss\u00f5dur, h\u00fc\u00fcdnimega Aljo\u0161a seisis T\u00f5nism\u00e4el 1947. aasta septembrikuust k\u00f5igepealt Eesti iseseisvuse taastamiseni ja sealt sama suure hooga ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":239745,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,89132,34,36,31,32,21,28,29,19,25,18237,67534,23,24,22,20,30],"class_list":["post-239744","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestimaa-toimikud","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-pronksioo","tag-pronkssodur","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117003536562859279","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239744\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/239745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}