{"id":239980,"date":"2026-07-29T19:53:20","date_gmt":"2026-07-29T19:53:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/239980\/"},"modified":"2026-07-29T19:53:20","modified_gmt":"2026-07-29T19:53:20","slug":"karl-lembit-laane-majoritaarse-presidendi-luupainaja-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/239980\/","title":{"rendered":"Karl Lembit Laane: majoritaarse presidendi luupainaja | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Hiljuti <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610085547\/martin-molder-presidendivalimiste-ebamugav-unenagu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">kirjutas hea kolleeg Martin M\u00f6lder<\/a> sellest, et Eesti presidendivalimiste s\u00fcsteem vajaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset reformimist, et muuta see &#8220;avatumaks, l\u00e4bipaistvamaks ja demokraatlikumaks&#8221;. Ta juhtis t\u00e4helepanu olemasoleva korralduse erinevatele valupunktidele ja pakkus ka v\u00f5imalikke lahendusi, mis v\u00e4\u00e4riksid kindlasti arutamist.<\/p>\n<p>Siiski on midagi olulist puudu tema praeguse olukorra kirjeldusest, millest kumab l\u00e4bi hinnang sellele kui millelegi ebaausale ja -t\u00f5sisele (&#8220;intensiivne m\u00e4ng ja sobitamine&#8221;, &#8220;komejant&#8221;) ning kas otsevalimistele v\u00f5i valimiskogup\u00f5hisele s\u00fcsteemile kui v\u00f5luvitsale selle vastu. Kui aga vaadelda laiemalt presidendi rolli parlamentaarses demokraatias, siis teeksid m\u00f5lemad lahendused sellele institutsioonile karuteene, kahjustades selle autoriteeti ja luues uue r\u00fcndevektori demokraatia \u00f5\u00f5nestamiseks.<\/p>\n<p>M\u00f5tteloolisest vaatest kasvas presidendi institutsioon parlamentaarses s\u00fcsteemis v\u00e4lja 19. sajandi konstitutsioonilisest monarhiast, milles valitav president pidi v\u00f5tma rolli, mida varem oli t\u00e4itnud p\u00e4rilusp\u00f5hise v\u00f5imuga kuningas v\u00f5i kuninganna. Erinevalt n\u00e4iteks presidentaalsest s\u00fcsteemist USA-s, milles sealne &#8220;valitav monarh&#8221; oli igap\u00e4evase poliitika m\u00f5ttes valitsusv\u00f5imu kandjana v\u00e4gagi aktiivne, leiti v\u00e4hemalt briti ja prantsuse parlamentaristide seas, et parlamentaarses riigis peab kuninga roll olema teine.<\/p>\n<p>Selle saab kokku v\u00f5tta Benjamin Constanti eesti keelde otseselt t\u00f5lkimatu juhtm\u00f5ttega &#8220;le roi r\u00e8gne mais ne gouverne pas&#8221;. Teiste s\u00f5nadega, kuningas ei valitse, tema roll on kehastada riigi s\u00fcmboolset \u00fchtsust, sekkumata igap\u00e4evasesse poliitikasse ja olles omamoodi poliitika neutraalne ja tasakaalustav &#8220;vahekohtunik&#8221;, kes vahendab parlamendi ja valitsuse, koalitsiooni ja opositsiooni suhteid nii, et need ei seaks ohtu p\u00f5hiseaduslikku korda1.<\/p>\n<p>Eesti Vabariigi loomisel v\u00e4listas Asutav Kogu presidendi institutsiooni seet\u00f5ttu, et ei suudetud vaadata kaugemale selle ajaloolisest seosest monarhiaga, Eestil pidi olema v\u00f5imalikult demokraatlik p\u00f5hiseadus ning seet\u00f5ttu ei tohtinud seda rikkuda mingisuguste elementidega vanast korrast.<\/p>\n<p>Tol hetkel ei olnud demokraatia ajalugu veel vast piisavalt pikk, et kogu liikmed m\u00f5istnuks, kasutades Hannah Arendti s\u00f5nu, et &#8220;valitsused, mis moodustuvad poliitiliste koalitsioonide kaudu, on alati vaid parteivalitsused, mis eristuvad selgesti riigist, mis p\u00fcsib k\u00f5rgemal ja nende haardeulatusest v\u00e4ljas&#8221;2.<\/p>\n<p>T\u00f5en\u00e4oliselt oli juba seet\u00f5ttu riigivanema institutsioon pikas perspektiivis hukule m\u00e4\u00e4ratud, \u00e4gades v\u00f5imatu koorma all olla nii parteiline valitsusjuht kui ka parteide\u00fclene riigipea. On keeruline hinnata presidendi institutsiooni puudumise rolli tollase demokraatia lagunemises, aga vapside ja Konstantin P\u00e4tsi presidendikesksete p\u00f5hiseadusprojektide p\u00f5hjal saame oletada, et mingi l\u00fcnga oli see noore vabariigi avalikku teadvusse j\u00e4tnud. Eesti Vabariigi taastamisel P\u00f5hiseaduse Assamblee Asutava Kogu viga ei korranud.<\/p>\n<p>Ehkki see, kas president suudab t\u00e4ita oma rolli demokraatia parteide\u00fclese vahekohtunikuna, s\u00f5ltub enamast kui \u00fchest tegurist, m\u00e4ngib tema valimise viis siin olulist rolli. K\u00f5ige t\u00f5sisem mure igasuguse lihth\u00e4\u00e4lte- v\u00f5i isegi koosseisu enamusel p\u00f5hineva, st nii otsevalimiste kui ka valimiskogu p\u00f5hise presidendi valimise protseduuri vastu on, et sellega muutub presidendi de facto positsioon parteide\u00fclesest erakondlikuks.<\/p>\n<p>&#8220;Olgu ka tolle presidendi enda kavatsused millised tahes, avalikkuse pilk hakkab paratamatult n\u00e4gema temas tolle partei k\u00e4epikendus.&#8221;<\/p>\n<p>Proportsionaalse valimiss\u00fcsteemiga parlamentaarses demokraatias on k\u00f5ik erakonnad v\u00e4hemused, aga n\u00fc\u00fcdsest hakkaks ka president k\u00f5ige otsesemalt p\u00e4rinema \u00fchest parteist v\u00f5i v\u00e4hemalt v\u00f5lgnema oma koha sellele kas v\u00f5i kampaania korraldamise (ja rahastamise) t\u00f5ttu. Olgu ka tolle presidendi enda kavatsused millised tahes, avalikkuse pilk hakkab paratamatult n\u00e4gema temas tolle partei k\u00e4epikendust, aktivisti, mitte neutraalset vahemeest, kes selle partei valitsuses olles laseb l\u00e4bi igasuguse seaduspraagi ning tolle partei opositsiooni suundudes valimatult ka igati \u00f5igusp\u00e4raseid algatusi vetostab. Ja kui nii juba n\u00e4ib, siis miks mitte just nii talitadagi?<\/p>\n<p>Kui see muutuks normiks, siis vaevalt et presidendi institutsiooni senisest autoriteedist midagi j\u00e4rele j\u00e4\u00e4ks. Sarnaseid etteheiteid leiab muidugi praegugi, aga erinevalt pakutud alternatiividest ei ole selleks hetkel erilist alust.<\/p>\n<p>Mitte ainult erapoolik tegevus ja avaliku usalduse kadu ei m\u00f5juks halvasti demokraatia tervisele, vaid pakutud lahendused tekitaksid uue r\u00fcndevektori demokraatia vastu. Ehkki president pole ainus demokraatliku korra kaitsja, on ta sellegipoolest \u00fcks esimestest, kes vastutab selle eest, et vastu v\u00f5etud seadused vastaksid p\u00f5hiseadusele nii protseduuriliselt kui ka p\u00f5hi\u00f5iguste vaatest.<\/p>\n<p>Nagu aga taas kirjeldas Arendt, seekord Benito Mussolini n\u00e4itel, on alati olnud demokraatiavastaseid j\u00f5ude, kes p\u00fc\u00fcavad kasutada \u00e4ra kodanike pettumust erakondades, v\u00e4idavad &#8220;end esindavat midagi partei- ja klassihuvidest k\u00f5rgemat&#8221;, tunduvad &#8220;kompetentsemad, siiramad ja \/-\/ avalikest asjadest rohkem huvituvad&#8221;, ent kes l\u00f5puks alati sihivad vaid &#8220;seista oma erahuvi eest, kuni see k\u00f5ik teised neelab, ning allutada endale riigiaparaat&#8221;3.<\/p>\n<p>Kahju, mida sellised j\u00f5ud suudaksid demokraatiale tekitada ei pea isegi ette kujutama: demokraatia seis \u00fcle maailma on nende t\u00f5ttu selle sajandi halvim4. Selliste j\u00f5udude \u00fched l\u00e4bivaimad liitlased demokraatia \u00f5\u00f5nestamisel on aga olnud just valimiss\u00fcsteemid, mis aitavad v\u00e4hemusel, ehkki ehk isegi suurimal v\u00e4hemusel, saavutada enamuse v\u00f5im, mis on pakutud majoritaarsete lahenduste olemuslik n\u00f5rkus5. P\u00f5hiseaduse kaitse eest vastutavate institutsioonide h\u00f5ivamine on j\u00e4rjepidev osa nende strateegiast6 ja kui tahame kaitsta demokraatiat, peame neile v\u00f5imalusi selleks j\u00e4tma v\u00f5imalikult v\u00e4he.<\/p>\n<p>Ei ole enam ammu uudis, et t\u00e4nap\u00e4eva poliitika on aina polariseeritum, l\u00f5hestavam ja isiksuste kesksem ning p\u00f5hineb \u00fcha enam \u00e4rapanemisel ja tugevama j\u00f5ul kui arutelul ja kompromissidel7.<\/p>\n<p>Demokraatia vaatest on aga k\u00fcsimus selles, kas me kujundame oma poliitilisi institutsioone toimima neid suundumusi tasakaalustades v\u00f5i v\u00f5imendades. Presidendi valimine otsevalimistel v\u00f5i valimiskogu h\u00e4\u00e4lteenamusega ainult v\u00f5imendaks neid suundumusi, sundides kandidaate m\u00e4ngima samasuguse kampaanialoogika alusel nagu erakonnad \u00fcldvalimistel. Jah, kandidaatide hulgas v\u00f5ib olla rohkem suuri isikuid, aga see pole ilmtingimata hea asi ning alati on risk, et l\u00f5puks muutuvad presidendivalimised valikuks kahe halva vahel.<\/p>\n<p>Ehkki nende s\u00fcsteem on poolpresidentaalne, mitte parlamentaarne, on l\u00e4henevate Prantsuse presidendivalimiste favoriidid selle hoiatavaks n\u00e4iteks: arvamusk\u00fcsitlustes juhib parem\u00e4\u00e4rmuslik Marine Le Pen, kellele j\u00e4rgneb vasakpopulist Jean-Luc M\u00e9lenchon, m\u00f5lemad v\u00e4ga &#8220;suured&#8221; ja vastuolulised isiksused. Kui natuke utreerida, siis ehk ei j\u00e4\u00e4 \u00fcksp\u00e4ev meiegi vasakpoolsetel muud \u00fcle kui valida fa\u0161isti, et v\u00e4ltida kommunisti, v\u00f5i meie parempoolsetel kommunisti, et v\u00e4ltida fa\u0161isti.<\/p>\n<p>Demokraatia pidup\u00e4evaks oleks seda raske pidada. Selle asemel oleks kindlasti eelistatum olemasolev s\u00fcsteem, milles erakonnad nimelt peavad leidma kellegi, kes ei oleks ehk k\u00fcll samav\u00f5rd &#8220;prominentne&#8221;, ent t\u00e4histaks erakondade\u00fclest \u00fchist arusaama \u00f5igest inimesest presidendi kui demokraatia vahekohtuniku rollis. T\u00f5si, avalikkusele peab andma piisavalt aega, et kandidaadiga tutvuda ja tema taust l\u00e4bi valgustada, v\u00e4ltimaks vigu, mis poliitilise eliidi jaoks kas n\u00e4htamatuks v\u00f5i ebaoluliseks j\u00e4id.<\/p>\n<p>Vaatamata m\u00f5nedele viperustele on meie senine presidendivalimiste s\u00fcsteem siiski toiminud ning \u00fchtki tulemust rahvas seni kahetsema pole pidanud. S\u00fcsteemi sai ka alles hiljuti reformitud vaatest, et kandidaatide tutvustamiseks oleks pikem periood, ning erakondadel on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalus seda kasutada ja n\u00e4idata, et varasemate valimiste vigadest on \u00f5pitud.<\/p>\n<p>Ehkki praegu v\u00f5ib n\u00e4ida, et see protsess veel kellelegi &#8220;au ei tee&#8221;, siis t\u00f5en\u00e4oliselt vaid seet\u00f5ttu, et me ei kujuta ette madalust, kuhu selle viiks t\u00fc\u00fcpiline t\u00e4nap\u00e4evasest poliitilisest kultuuritusest l\u00e4bi imbunud valimiskampaania.<\/p>\n<p>2 Hannah Arendt, &#8220;Totalitarismi l\u00e4tted&#8221;, toim Meelis Maripuu, t\u00f5lkis Merily Salura (Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2026), 419.<\/p>\n<p>3 Arendt, &#8220;Totalitarismi l\u00e4tted&#8221;, 424.<\/p>\n<p>7 Yannis Papadopoulos, &#8220;Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus&#8221;, toim Leif Kalev, t\u00f5lk Erkki Bahovski (Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2024).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti kirjutas hea kolleeg Martin M\u00f6lder sellest, et Eesti presidendivalimiste s\u00fcsteem vajaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset reformimist, et muuta see &#8220;avatumaks,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":239981,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[35382,26,27,37,33,35,34,36,31,32,95231,21,9819,7406,28,29,19,999,83866,25,48355,18841,38530,1686,640,23,24,22,20,31701,30],"class_list":["post-239980","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-asutav-kogu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hannah-arendt","tag-headlines","tag-karl-lembit-laane","tag-konstantin-pats","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-poliitika","tag-politoloogia","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendi-otsevalimine","tag-presidendivalimised","tag-presidendivalimised-2026","tag-president","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimiskogu","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117005019147424602","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239980\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/239981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}