Eesti keelas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe tuules 2024. aastast avalikel \u00fcritustel \u00fchekordsete s\u00f6\u00f6gin\u00f5ude kasutamise. Muutuse m\u00f5jul tuli turule rida ettev\u00f5tteid, mis hakkasid pakkuma pandiraha eest korduvkasutatavaid topse. K\u00fclastajatele v\u00f5is j\u00e4\u00e4da seepeale mulje, et tugevamat plastn\u00f5ud eelistades teevad nad loodusele automaatselt teene. Marleen Talve otsustas oma magistrit\u00f6\u00f6s v\u00e4lja selgitada, kas v\u00f5i kui palju Eesti erip\u00e4radega arvestades renditops \u00fchekordsetest joogin\u00f5udest tegelikult parem on.<\/p>\n
Selleks v\u00f5ttis ta aluseks 19 erinevat m\u00f5jukategooriat ja -alamkategooriat, alates fossiilk\u00fctuste ammendumise potentsiaalist, l\u00f5petades veekogude eutrofeerumisega. Kasutatud skaalal t\u00e4histab \u00fcks punkt nn globaalse keskmise inimese aastast keskkonnajalaj\u00e4lge. Topside keskkonnam\u00f5ju j\u00e4\u00e4b mikropunktide skaalale ehk paistab esmapilgul kaduvv\u00e4iksena. Talve s\u00f5nul tuleb siiski ka v\u00e4ikestele asjadele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. “M\u00f5elgem, kui palju me aasta jooksul \u00fcritustel k\u00e4ime \u2013 neid kordi ju koguneb. Seda topsi kasutame heal juhul pool tundi,” nentis ta.<\/p>\n
Korduskasutuss\u00fcsteemi mudeli kohta sai Talve andmed \u00fchelt Eestis tegutsevalt rendin\u00f5usid pakkuvalt ettev\u00f5ttelt. Neile tuginedes selgus, et ettev\u00f5tte pakutav tops k\u00e4ib erinevat t\u00fc\u00fcpi kasutuses keskmiselt viis korda, enne kui see \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel s\u00fcsteemist kaob. L\u00fchikese eluea t\u00f5ttu on kordustopsi koondm\u00f5ju (2,78 mikropunkti) seega praegu suurem kui \u00fchekordsel plasttopsil (2,64) v\u00f5i papptopsil (2,52).<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsamas stsenaariumis v\u00f5rdsustus korduvkasutatava topsi jalaj\u00e4lg seel\u00e4bi \u00fchekordse joogin\u00f5uga alles kuuendal v\u00f5i seitsmendal kasutuskorral. Seega kukub praegune lahendus keskkonna s\u00e4\u00e4stmise eksamil l\u00e4bi. Talve r\u00f5hutas siinkohal, et eeldustega m\u00e4ngides v\u00f5ib kalduda kaalukauss \u00fches v\u00f5i teises suunas. N\u00e4iteks annaks korduvkasutatavale topsile kohese eelise see, kui nende pesuks v\u00f5i laoruumides kasutataks vaid roheelektrit v\u00f5i topse kasutataks v\u00e4hemalt k\u00fcmme korda.<\/p>\n
Reaalses maailmas v\u00f5ib olla korduvkasutatavatel topsidel aga t\u00e4iendav kitsaskoht. \u00dcritusi korraldatakse ka linnades ja paikades, mille l\u00e4hedal pole topside pesu- ega laoruume. Teisis\u00f5nu tuleb need vedada sinna ja tagasi. Kurioosse n\u00e4itena kasutas ettev\u00f5te selleks raskeid plastkaste, mis kaalusid sama palju kui sinna pandud topsid ise, kahekordistades transpordiga seotud keskkonnam\u00f5ju. \u00dche lahendusena v\u00f5iksid paikneda laod \u00fcle Eesti rohkem laiali.<\/p>\n
Samas toob see tahk v\u00e4lja, et kuigi asju on lihtne \u00e4ra keelata, tuleks seda tehes m\u00f5elda alati s\u00fcsteemi peale tervikuna. “\u00dchekordsetel topsidel on \u00fcks tootmisprotsess ja elu l\u00f5pp, mida pead vaatama, muutma ja parandama. Kordustopsi puhul teed sa aga terves olelusringis igal sammul valikuid. Kui need valikud on valed, kasvab keskkonnam\u00f5ju tegelikult \u00fchekordsest topsist suuremaks,” t\u00f5des Talve.<\/p>\n
Eba\u00fchtlane keskkonnakoroem<\/p>\n
\u00dchekordsete joogin\u00f5ude tootjad tekitavad l\u00f5viosa saastest tehases. Papptopsi keskkonnam\u00f5just moodustab tootmisetapp enam kui 90 protsenti. Tselluloosi t\u00f6\u00f6tlemine rikastab seejuures veekogusid liigsete toitainetega, mis toob kaasa mageveekogude eutrofeerumise.<\/p>\n
\u00dchekordse plasttopsi tootmine annab seevastu jalaj\u00e4ljest ligi 65 protsenti. Sellele lisandub eluea l\u00f5pus toimuv j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letus, mis tekitab umbes 19 protsenti toote koondm\u00f5just. M\u00f5lemad \u00fchekordsed variandid s\u00f5ltuvad v\u00e4ga tugevalt fossiilk\u00fctustest ja v\u00f5imendavad seel\u00e4bi kliimamuutusi.<\/p>\n
Pandis\u00fcsteemis jaotub keskkonnakoorem eluts\u00fckli etappide vahel m\u00e4rksa \u00fchtlasemalt. Uue topsi tehasest tellimine moodustab koondm\u00f5just k\u00fcll ligi poole, kuid v\u00e4ga suurt rolli m\u00e4ngivad ka igap\u00e4evane hooldus ning logistika. Ettev\u00f5tted pesevad n\u00f5usid iga kasutuskorra j\u00e4rel vee, elektri ja spetsiaalsete kemikaalidega, mis annab kordustopsi jalaj\u00e4ljest koguni 28,8 protsenti.<\/p>\n
Topside laost \u00fcritusele ja tagasi viimine moodustab kogum\u00f5just ligikaudu \u00fcheksa protsenti. Kuna praeguses s\u00fcsteemis r\u00e4ndavad kulunud v\u00f5i katkised topsid eluea l\u00f5pus ikkagi Iru elektrijaama ahju, lisab p\u00f5letamine l\u00f5plikule jalaj\u00e4ljele veel 12 protsenti.<\/p>\n
Aastate m\u00f6\u00f6dudes on hakanud tootjad valmistama \u00fcha \u00f5hema seinaga topse, mis v\u00e4hendab nii materjalikulu kui ka transpordile kuluvat energiat. Samas hoiatas Talve liigse optimismi eest: “Kergemaid topse tehakse, mis peaksid vastu pidama ka samale hulgale kasutuskordadele. Reaalsuses need topsid aga tootja m\u00e4rgitud 50 v\u00f5i 100 kasutuskorrani praeguse s\u00fcsteemi juures kunagi ei j\u00f5ua.”<\/p>\n
Inimlikud valikud<\/p>\n
Marleen Talve nentis, et ehkki pandiraha v\u00f5ib kannustada n\u00e4iteks lapsi p\u00f5\u00f5sa alla visatud joogin\u00f5udega t\u00e4iendavat taskuraha teenima, ei pruugi sellest pidulise m\u00f5tteviisi muutmiseks piisata. Talve m\u00e4rkis: “Kui anname sellisele tarbijale, kes \u00fchekordse topsi muidu metsa alla viskaks, tugevama topsi k\u00e4tte, ei pruugi see teda \u00fcldse heidutada. Ta viskab selle ikka kuhugi, isegi kui ta selle eest paar eurot maksis.”<\/p>\n
S\u00fcsteemi lekkeid hoogustab Talve s\u00f5nul seegi, kui \u00fcritusekorraldajad lasevad valmistada pandin\u00f5ude eriversioone. Osa festivalik\u00fclastajatest viib taoliste logodega topsid memorabiiliana koju. Magistrit\u00f6\u00f6 autor suhtub isiklike kollektsioonide loomisesse kriitiliselt. “Ei tea, kas plasttops peaks \u00fcldse olema see suveniir, mida me endale koju koguda tahame. \u00dcrituselt v\u00f5iks koguda m\u00e4lestusi v\u00f5i pilte, mitte j\u00e4lle plasttopse endale koju seisma v\u00f5tta,” arutles ta.<\/p>\n
Talve hinnangul v\u00f5ib ettev\u00f5tete pealiskaudne suhtumine viia tahtmatult rohepesuni: “Mulle tundubki, et ettev\u00f5tetel pole praegu kas kompetentsi v\u00f5i huvi, et asja reaalselt j\u00e4lgida ja s\u00fcsteem keskkonnas\u00f5bralikumaks muuta. Kasutatakse v\u00e4lismaa uuringuid oma kasutegurite t\u00f5estamiseks, aga see ei peegelda siin Eestis kohapeal reaalsust.”<\/p>\n
Tervikliku pildi loomiseks vajavad teadlased firmadelt l\u00e4bipaistvust. Praegu tuginevad arvutused sageli \u00fcldistele andmebaasidele ja mudelitele. Magistrant r\u00f5hutas ettev\u00f5tete enda initsiatiivi t\u00e4htsust: “On oluline, et ettev\u00f5tted teeksid seda ise, sest nemad teavad oma tarneahelat ja kogu toote eluts\u00fcklit k\u00f5ige paremini. Minul v\u00e4lise inimesena tuli teha eeldusi, aga neil oleksid konkreetsed andmed k\u00f5ige kohta olemas.”<\/p>\n
Passiivsust soodustab \u00e4rimudeli varjatud rahaline loogika. Kaduma l\u00e4inud rendin\u00f5u toob firmadele otsest rahalist tulu, sest kasseeritud panditasu \u00fcletab tootmiskulusid. “Kui tops j\u00e4\u00e4b tagastamata, siis ei tohiks see olla ettev\u00f5ttele kasum. V\u00f5ib-olla ettev\u00f5tted ei tahagi, et k\u00f5ik saaksid topsi kiiresti ja lihtsalt tagasi anda, sest siis j\u00e4\u00e4b pandiraha neile,” osutas Talve.<\/p>\n
Ideaalses maailmas v\u00f5iks muutuda riiklik poliitika tema s\u00f5nul aga n\u00fcansseeritumaks. Universaalne keeld ei toimi igas olukorras \u00fchtemoodi h\u00e4sti. “See, mis Eesti tegi \u2013 keelas k\u00f5ik \u00fchekordsed n\u00f5ud \u00e4ra \u2013, ei ole minu meelest \u00f5ige l\u00e4henemine. Kordustopse v\u00f5iks kasutada Unibet Arenal v\u00f5i sarnastes kohtades, kus neid saaks kohapeal pesta ega peaks kasutama \u00fchekordseid n\u00f5usid,” leidis Marleen Talve.<\/p>\n