Kernu m\u00f5isa k\u00fc\u00fcnis j\u00f5udis publiku ette suvelavastus “H\u00f5be”, mis r\u00e4\u00e4gib helilooja Miina H\u00e4rma, luuletaja Anna Haava ja laulja Aino Tamme elust ning aastak\u00fcmneid kestnud s\u00f5prusest. N\u00e4idendi autor Piret Jaaksi s\u00f5nul on tegemist looga, mis avab seni v\u00e4he k\u00e4sitletud peat\u00fcki Eesti kultuuriloost.<\/p>\n
K\u00f5ik kolm naist s\u00fcndisid 1864. aastal ning nende teed ristusid esmalt Tartus. Hiljem j\u00e4tkus s\u00f5prus Peterburis, kus Miina H\u00e4rma ja Aino Tamm \u00f5ppisid konservatooriumis ning Anna Haava neid k\u00fclastas. Jaaksi s\u00f5nul on Eesti kultuuriloos r\u00e4\u00e4gitud palju suurmeeste s\u00f5prussuhetest, kuid suurnaiste omavaheline side on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile.<\/p>\n
Esialgu kavandati n\u00e4idend keskenduma Peterburi perioodile, kui kirjutamise k\u00e4igus otsustas autor aga k\u00e4sitleda kogu nende elukaart.<\/p>\n
“Sain \u00fcks hetk aru, et see Peterburi periood on h\u00e4sti oluline noorusperiood, aga nad on sel ajal veel kuidagi toored. Selleks, et n\u00e4idata nende naiste t\u00f5elist m\u00f5ju ja mida see t\u00e4hendab meie kultuuriloole, tuleb valida seiku kogu nende eluts\u00fcklist,” \u00fctles Jaaks.<\/p>\n
Lavastus j\u00e4lgib kolme naise teekonda Anna Haava kooliajast Tartus kuni nende surmani. S\u00f5pruse k\u00f5rval tuuakse lavale ka omavaheline rivaalitsemine, vastastikune toetamine ja loominguline innustamine.<\/p>\n
Lavastuse idee j\u00f5udis Jaaksini Karmen Karuse, Iris Viru ja Helo Kaplinski kaudu, kes tegid talle ettepaneku kirjutada n\u00e4idend kolmest Eesti kultuuriloos olulisest naisest.<\/p>\n
“Ma p\u00fc\u00fcdsin sellest n\u00e4idendist mitu korda lahti saada. K\u00fcll ma pakkusin seda igale poole ja k\u00fcll mul tulid teised t\u00f6\u00f6d vahele, aga see j\u00f5udis ikka minu t\u00f6\u00f6lauale tagasi,” meenutas ta.<\/p>\n
Sellest kogemusest kasvas v\u00e4lja ka n\u00e4idendi raamjutustus. Laval meenutavad kolm peategelast oma elu justkui kusagilt hauatagusest v\u00f5i taeva ja maa piirilt. Jaaksi s\u00f5nul ei olnud see algne idee, vaid kujunes kirjutamise k\u00e4igus loomulikult. “Elu ise dikteeris mulle selle kuidagi k\u00f5ik ette.”<\/p>\n
Ajalooliste naiste lood ootavad veel jutustamist<\/p>\n
Jaaksi s\u00f5nul t\u00f5mbavad teda ikka ja j\u00e4lle ajaloolised naised, kelle panus on olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kuid kelle lood ei ole j\u00f5udnud laiema avalikkuseni. Sama soov r\u00e4\u00e4kida seni t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud lugusid ajendas teda varem kirjutama romaani misjon\u00e4r Hedwig B\u00fcllist ning n\u00fc\u00fcd ka n\u00e4idendit “H\u00f5be”.<\/p>\n
Kirjaniku s\u00f5nul saadavad inimesed talle sageli vihjeid Eesti naistest, kelle elulugu v\u00e4\u00e4riks raamatut v\u00f5i n\u00e4idendit. K\u00f5ikidest neist ei saa aga tema s\u00f5nul kirjutada, sest enne peab tekkima isiklik side tegelasega.<\/p>\n
“Meil on siin mitme inimp\u00f5lve jagu seda t\u00f6\u00f6d veel teha. K\u00f5ik kirjutavad aeg-ajalt mulle, et n\u00e4e, vaata, see oli erakordne naine. Aga natuke on vaja ka seda, et need naised minuga kuidagi k\u00f5nelema hakkaksid, et ma tajuksin, et need on minu inimesed,” avas ta.<\/p>\n
Kolmest peategelasest osutus k\u00f5ige keerulisemaks Anna Haava. “Ma pidin lugema tema kirju, et temast aru saada, kuiv\u00f5rd mitmetahuline ta on, kuiv\u00f5rd rikkalik on tema sisemaailm. Ja kui ma olin l\u00f5puks saanud kuidagi rohkem s\u00f5braks, siis ma sain aru, kui tugeva vundamendi ta meie kultuurile on loonud.”<\/p>\n
Materjali kogudes avastas Jaaks enda jaoks 1934. aastal ilmunud mahuka koguteose, mis oli p\u00fchendatud Miina H\u00e4rmale, Anna Haavale ja Aino Tammele. Raamatus avaldasid neile tunnustust teiste seas Konstantin P\u00e4ts, Jaan T\u00f5nisson, Marie Reisik, Aino Kallas ja Marie Under.<\/p>\n
“See n\u00e4itab, kui olulised nad meie kultuuriloos olid ja kuidas nad peaksid siiani olema iga\u00fche teadvuses esikohal tegelikult,” leiab ta.<\/p>\n
Jaaksi s\u00f5nul paneb see m\u00f5tlema ka sellele, kuidas \u00fchiskond oma kultuurilugu m\u00e4letab ning miks osa olulisi nimesid aja jooksul tagaplaanile on j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Teatris v\u00f5ib fakti loo teenistusse panna<\/p>\n
Kuigi lavastus p\u00f5hineb ajaloolistel isikutel ja s\u00fcndmustel, ei pea Jaaks vajalikuks j\u00e4\u00e4da alati dokumentaalse t\u00e4psuse juurde. Tema s\u00f5nul tuleb teatrit vaatama publik, kes ootab ennek\u00f5ike head lugu, mist\u00f5ttu v\u00f5ib dramaturg \u00fcksikuid s\u00fcndmusi \u00fcmber kujundada, kui see ei moonuta tegelaste olemust.<\/p>\n
N\u00e4iteks kujutab lavastus stseeni, kus Anna Haava pakub haiglas Miina Hermannile perekonnanime H\u00e4rma. Selle kohta puuduvad ajaloolised t\u00f5endid, kuid autor pidas sellist arengut usutavaks.<\/p>\n
“Mulle meeldib m\u00e4ngida nende faktidega, et kuidas v\u00f5is olla. Aava oli t\u00e4iesti geniaalne luuletaja. Miks ta ei v\u00f5inud seda nime pakkuda?”<\/p>\n
Lavastuses on oluline koht laulul, sest just muusika \u00fchendas peategelasi k\u00f5ige otsesemalt. Miina H\u00e4rma viisistas Anna Haava luulet ning Aino Tamm kandis neid laule ette. Lisaks tegeles H\u00e4rma rahvalaulude kogumisega ning koos Aino Tammega anti v\u00e4lja ka rahvalaulukogumik “Lapsep\u00f5li”.<\/p>\n
Jaaksi s\u00f5nul oli selge juba n\u00e4idendit kirjutades, et muusika ei saa olla \u00fcksnes taust, vaid peab olema loo orgaaniline osa. “See on lahutamatu osa, sest nende koost\u00f6\u00f6 s\u00fcnnibki nendest lauludest,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
K\u00e4tte on j\u00f5udnud naiste aeg<\/p>\n
Lavastuse pealkiri “H\u00f5be” viitab mitmele kujundile. \u00dcks neist p\u00e4rineb 1934. aasta koguteosest, kus Aino Kallas nimetas Miina H\u00e4rmat kullaks, Anna Haavat h\u00f5bedaks ja Aino Tamme pronksiks. Jaaks kasutab seda m\u00f5tet ka oma n\u00e4idendis, kuid laiendab selle t\u00e4hendust kogu Eesti kultuurile. Tema hinnangul ei pea k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum alati olema k\u00f5ige s\u00e4ravam.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla maailma mastaabis me olemegi selline h\u00f5be \u2013 mitte k\u00f5ige kuulsam metall, aga v\u00f5ib-olla k\u00f5ige p\u00fcsivam, k\u00f5ige k\u00e4ttesaadavam,” lausus ta.<\/p>\n
Autori s\u00f5nul on h\u00f5be lavastuses korduv kujund, mis viitab nii vananemisele, tunnustusele kui ka sellele kultuurip\u00e4randile, mille kolm naist endast maha j\u00e4tsid.<\/p>\n
Jaaks n\u00e4eb, et Eesti kirjanduses ja teatris on k\u00e4tte j\u00f5udnud aeg p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu naiste lugudele. Tema s\u00f5nul on selles suunas juba samme astutud ning \u00fcha enam m\u00f5istetakse, et ka naiste lood on Eesti kultuuriloo oluline osa. “N\u00fc\u00fcd ongi k\u00e4tte j\u00f5udnud naiste aeg. Kuulame need naiste lood ka siis l\u00f5puks \u00e4ra.”\u00a0<\/p>\n
“H\u00f5beda” lavastaja on Elina P\u00e4hklim\u00e4gi, kelle Jaaks ise v\u00e4lja pakkus p\u00e4rast tema varasema lavastuse “Leping” n\u00e4gemist. Peaosades astuvad \u00fcles Riina Maidre, Maria Annus ja Juuli Lill, meesrolle m\u00e4ngib Aarne Soro.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kernu m\u00f5isa k\u00fc\u00fcnis j\u00f5udis publiku ette suvelavastus “H\u00f5be”, mis r\u00e4\u00e4gib helilooja Miina H\u00e4rma, luuletaja Anna Haava ja laulja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":240577,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[93921,15122,37,33,35,173,34,36,140,93920,23868],"class_list":["post-240576","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aino-tamm","tag-anna-haava","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-miina-harma","tag-piret-jaaks"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117009293518578128","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240576","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=240576"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240576\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/240577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=240576"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=240576"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=240576"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}