Idee oma luulekogu v\u00e4lja anda s\u00fcndis Eikil ligi k\u00fcmme aastat tagasi, kuid kuna kirjastamisega seotud protseduurika\u00a0tundus keeruline, oli plaan pikalt ootere\u017eiimil.<\/p>\n
“Kontsertide korraldamine ja muusikaplaatide v\u00e4lja andmine tundus loogiline ja r\u00fctm oli paigas. Ma teadsin, mida ma pean tegema selle jaoks, et album saaks valmis v\u00f5i inimesed tuleksid saali. See tundus v\u00e4ga turvaline. Aga luulekogu, k\u00f5ik need tr\u00fckikojad, kirjastajad, kirjanike liidud ja asjad, see tundus nii keeruline ja ma m\u00f5tlesin, et ma parem kirjutan laule,” avas ta Klassikaraadio saates “Delta”.<\/p>\n
Viimased kaks aastat t\u00f6\u00f6tas Eik k\u00e4sikirja kallal. K\u00f5ige vanem tekst, miks kogusse l\u00e4ks, p\u00e4rineb aastast 2017. Peamiselt j\u00f5udsid kaante vahele laulutekstid, kuid on ka avaldamata luuletusi, laulutekstide protot\u00fc\u00fcpe ja fragmente.\u00a0\u00dchel hetkel temaga Eikiga \u00fchendus kirjastus Pu\u00e4nt, kuhu olid muusiku unistused luulekogust j\u00f5udnud.<\/p>\n
“Pidin ainult k\u00e4sikirja andma ja \u00fctlema, milline ma tahan, et raamat v\u00e4lja n\u00e4eks. N\u00fc\u00fcd on see l\u00f5puks v\u00e4ga ulmeliselt mu ees laual,” r\u00f5\u00f5mustas ta.<\/p>\n
V\u00e4rske kogumik liigub l\u00e4bi aastaaegade \u2013 talv, kevad, suvi, s\u00fcgis ja j\u00e4lle talv. Kuna ta on aastate jooksul v\u00e4ga palju arvutisse kirjutanud, sai ta t\u00e4pselt j\u00e4rele vaadata, millal \u00fcks v\u00f5i teine rida on kirja pandud. Kui k\u00f5ik luuletused said \u00fchte kohta kokku korjatud, vaatas talle otsa 150-lehek\u00fcljeline dokument. L\u00f5ppvaliku tegemisel k\u00fcsis Eik ka s\u00f5prade ja teiste luuletajate arvamust.<\/p>\n
Kuigi esimene kaante vahele j\u00f5udnud luuletus p\u00e4rineb pea k\u00fcmne aasta tagusest ajast, on Eik luuletanud palju kauem. Oma t\u00e4itsa esimesed luuletused kirjutas ta umbes 20 aastat tagasi.<\/p>\n
“Need olid loodusluuletused. \u00d5nneks see kumab siiamaani nendes tekstides l\u00e4bi. V\u00e4ga palju on loodusmotiive. Ilm m\u00f5jutab eestlast ikkagi nii palju, et kohe kui p\u00e4ike hakkab paistma, siis inimesed hakkavad sulle t\u00e4naval vastu naeratama. \u00dclej\u00e4\u00e4nud halli halva suusailmaga osa aastast oleme ikkagi depressiivsed ja \u00fcksildased,” lausus ta ja lisas, et luulekogus on v\u00e4ga palju \u00fcksindlusest ja \u00fcksildusest kantud tekste.<\/p>\n
“See on ka see, mis meie generatsiooni natukene kannab. Me oleme rohkem kui kunagi varem ajaloos t\u00e4iesti \u00fcksinda oma meediaruumis, oma kureeritud kurvaks tegevas algoritmip\u00f5rgus. Istume oma toas, oma ekraanis. Kui oleks variant, siis ilmselt keegi ei tahaks kasutada nutitelefone, saata meile v\u00f5i teha midagi s\u00e4\u00e4rast. See ei ole meile v\u00e4ga loomuomane. Need tekstid kannavad tunnet, et noored tahavad tegelikult lihtsalt mingisugust kommuuni ja inimesi \u00fcmber, kellega koos \u00e4gedaid asju teha ja suhelda. Ja kui nad seda ei saa, siis nad kirjutavad \u00e4gedaid tekste.”<\/p>\n
Tekste kirjutades ei m\u00f5tle Eik sellele, mida n\u00e4iteks kuulaja arvab. “Kuulaja on ju idioot. Ma olen ise ka kuulajana idioot. Ma ei tea, mida ma tahan, kuni keegi annab mulle midagi uut ja huvitavat. Ma \u00fcritan iseennast v\u00f5imalikult palju \u0161okeerida ja \u00fcletada iseennast nii stiililiselt kui ka sisuliselt. Siis tulevad sealt \u00e4gedad asjad,” leiab ta.<\/p>\n
Kuigi paljud vanemad tekstid seekord raamatusse ei j\u00f5udnud, vaatab Eik oma varasemale loomingule otsa suure s\u00fcdamega, mitte \u00fcks silm kinni.<\/p>\n
“See on v\u00e4ikene Eik, kes on mind toonud siia, kus ma praegu olen. Ma olen talle kohutavalt t\u00e4nulik, et ta v\u00f5ttis selle asja k\u00e4tte ja hakkas tegutsema. Ma olen tegelikult v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et need tekstid on olemas. Ja ei ole ju k\u00f5ige hullemad ka,” lausus mees.<\/p>\n
Luulekogu ja muusikaalbumi l\u00e4henemisprotsessid on Eiki s\u00f5nul samad. “Liiga palju ei m\u00f5tle, kirjutan k\u00f5ik \u00fcles, panen v\u00e4lja ja tagasi ei vaata. Kuna siin on v\u00e4ga palju laulutekste, siis see protsess l\u00e4ks veel kiiremini.”<\/p>\n
Samas naeris ta, et raamatu v\u00e4ljaandmisega kaasas k\u00e4iv olme hirmutab teda siiani. Samuti on luulekogu kirjutamine palju \u00fcksildasem, kui plaadi salvestamine.<\/p>\n
“Plaate teed ikkagi koos teiste inimestega, sul on kasv\u00f5i miksija-masterdaja. Isegi kui kirjutad t\u00e4iesti sooloplaadi, on sul s\u00f5brad \u00fcmber ja sul on p\u00f5hjust, miks hommikul \u00fcles t\u00f5usta ja stuudiosse minna ning teha inimestega koos \u00e4gedaid asju. Luulekoguga istusin mitu aastat ja m\u00f5tlesin, et v\u00f5iks v\u00e4lja panna, aga ma ei julgenud kelleltki k\u00fcsida, kas need tekstid sobivad \u00fcldse paberile ja mis ma nendega tegema peaksin. See oli selles m\u00f5ttes palju hirmutavam,” tunnistas ta.<\/p>\n
Eik usub, et inimesed on interpreedid, kes maailma s\u00fcndides hakkavad k\u00f5ike oma keelde \u00fcmber t\u00f5lkima, saagu sellest siis laul, luuletus, maja v\u00f5i kasv\u00f5i \u00e4ri. Tema luuletused s\u00fcnnivad tihti alateadvusest.<\/p>\n
“V\u00e4ga palju on seda, et ma ei suuda \u00f5htul magama j\u00e4\u00e4da, sest mul hakkavad mingisugused ei-tea-kust tulnud tekstikatked peas ringlema ja ma pean need paberile panema, sest muidu lihtsalt ei saa olla. Nagu David Lynch \u00fctles: “Kui ma peaksin \u00fche hea idee \u00e4ra unustama, siis ma teen endale otsa peale.” Nii hull see ei ole. Ma olen m\u00f5nel heal ideel lasknud minna ja m\u00f5elnud, et keegi teine saab selle sealt ruumist k\u00e4tte ja teeb sellest midagi \u00e4gedat oma keeles ja omal moel,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Eriti inspireerib teda kogukonnatunne. Ka p\u00e4rast keskkooli l\u00f5ppu kaalus ta minna lavakunstikooli v\u00f5i BFM-i filmikunsti \u00f5ppima, sest neis koolidest paistis kokku saavat \u00e4ge kamp inimesi, kellega p\u00e4evast p\u00e4eva ninapidi koos olla, t\u00fclitseda, teha projekte, \u00e4ra leppida ja k\u00e4ia v\u00e4ljas\u00f5itudel. N\u00fc\u00fcd on tal oma b\u00e4nd, kus ollakse \u00fcksteisele nii heas kui ka halvas toeks.<\/p>\n
“Ma arvan, et see aitab. Ma olen m\u00f5elnud, et kui v\u00e4lismaal on mingid staarid, kes on s\u00f5ltuvuste p\u00e4rast endale otsa peale teinud, siis ilmselt see tuleneb sellest, et neil ei ole \u00fcmberringi inimesi, kes neid aitaks. Nad on \u00fcksinda oma villades,” arutles ta.<\/p>\n
V\u00e4rske luulekogu kannab pealkirja “Mis edasi, see alles selgineb”. Variante, mis l\u00e4bi k\u00e4idi, oli palju, sest Eik peab ennast v\u00e4ga halvaks pealkirjastajaks. “Ma lasen sageli teistel plaadi l\u00e4bi kuulata ja kirjutada \u00fcles k\u00f5ik read, mis seal k\u00f5netavad, et \u00e4kki saab tuletada midagi, mis v\u00f5iks olla albumi pealkiri,” naeris ta.<\/p>\n
“Mis edasi, see alles selgineb” tundus loogiline, sest tegemist on tema esimese koguga. Lugu “R\u00f5\u00f5mus”, millest rida p\u00e4rineb, r\u00e4\u00e4gib sellest, mis tunne on Eestis Z generatsiooni lapsena \u00fcles kasvada.<\/p>\n
“Sa oled kusagil kahe maailma vahel. Lapsena sai ikkagi onne ehitatud, kivide ja toigastega m\u00e4ngitud, aga \u00fchel hetkel tulid nutitelefonid ja n\u00fc\u00fcd on AI: kuidas sa selle k\u00f5igega hakkama saad? Natukene on selline tunne, nagu keegi tuleks kuskilt ajakapslist v\u00e4lja ja annaks \u00fcrginimesele arvuti k\u00e4tte,” muigas ta.<\/p>\n
Tulevikku v\u00f5tab Eik \u00fcks luuletus, laul, plaat ja p\u00e4ev korraga. “Ma tunnen, et praeguses maailma olukorras, kus meil k\u00f5ik kriisid kuhjuvad \u00fcksteise peale, tuleb olla lollilt optimistlik ja m\u00f5elda selle peale, mis sa j\u00e4rgmisena l\u00f5unaks s\u00f6\u00f6d,” lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Idee oma luulekogu v\u00e4lja anda s\u00fcndis Eikil ligi k\u00fcmme aastat tagasi, kuid kuna kirjastamisega seotud protseduurika\u00a0tundus keeruline, oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":240731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,4685,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-240730","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eik","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117010048081276090","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240730","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=240730"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240730\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/240731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=240730"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=240730"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=240730"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}