K\u00f5ikide Eesti erakondade rahastusest moodustab riigitoetus suure t\u00fcki. Kellel rohkem, kellel v\u00e4hem. Raha jagatakse proportsionaalselt vastavalt viimastel riigikogu valimistel saadud kohtade arvule. Parlamendiv\u00e4listest erakondadest saavad raha need, kes ei \u00fcletanud viieprotsendist valimisk\u00fcnnist, kuid kogusid v\u00e4hemalt kaks protsenti h\u00e4\u00e4ltest.<\/p>\n
Sel aastal jagatakse laiali n\u00e4iteks 4 774 800 eurot, mis jaguneb parlamendierakondade – Sotsiaaldemokraaliku Erakonna, Keskerakonna, EKRE, Eesti 200, Reformierakonna ja Isamaa – vahel ning 30 000 euro suuruse fikseeritud rahas\u00fcsti saavad ka Parempoolsed.\u00a0<\/p>\n
Senise s\u00fcsteemi \u00fcle tunneb muret ERJK, mille aseesimehe Kaarel Tarandi s\u00f5nul on neil k\u00fcsimuseks see, kas erakonnad ei ela mitte \u00fcle oma v\u00f5imete.<\/p>\n
“Probleem ei ole mitte aruannetes, vaid selles, kuidas erakonnad \u00fcldse majanduslikult elavad ja kui kaua nad p\u00e4rast mistahes astme valimisi on oma partneritele v\u00f5lgu,” lausus Tarand.<\/p>\n
Tarandi s\u00f5nul v\u00f5etakse sageli v\u00f5lgu nii, et tulusid, millega seda katta, veel ei paista. \u00dchegi teise valdkonna ettev\u00f5tte puhul selline k\u00e4itumine normaalne poleks, leiab ta. Erakondade makseperioodid on aga tihtipeale pikemad kui teistel \u00fchingutel, sestap meenutab asi m\u00f5neti hasartm\u00e4ngu valimistulemusega.<\/p>\n
Loodetakse niisiis liiklemaksule ja annetustele, mida aga ei pruugi tulla.<\/p>\n
“Kui me vaatame v\u00f5rreldavat andmerida, mida on v\u00f5imalik vaadata 2013. aastast, siis mingisuguseid positiivseid muutusi ei ole ju erakondade liikmemaksu tasumise distsipliinis toimunud. Ikkagi on t\u00fchine ja v\u00e4ike osa liikmetest, kes \u00fcldse mingisugust naeruv\u00e4\u00e4rselt pisikest summat liikmemaksu maksab,” selgitas Tarand<\/p>\n
“Rahah\u00e4da v\u00f5ib sundida erakondi piiripealsele k\u00e4itumisele v\u00f5i kuskil hallalas tegutsema,” viitas ta ohum\u00e4rkidele.<\/p>\n
Annetus ja liikmemaks – \u00fched mustad m\u00f5lemad<\/p>\n
Poliitikavaatleja Tarmo J\u00fcristo juhib sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK), mille kodulehel on v\u00f5imalik leida tabel erakondade annetustega 2013. aastast, sest siis muutuski kohustuslikuks selliseid andmeid ametlikult jagada. Seega pole teema talle v\u00f5\u00f5ras.<\/p>\n
J\u00fcristo s\u00f5nul ongi Eesti s\u00fcsteem riigitoetustele \u00fcles ehitatud. N\u00e4iteks viimases kvartalis teenis Eesti 200 v\u00e4hem kui protsendi oma eelarvest liikmemaksudest. Klassikaliselt liberaalse maailmavaatega Parempoolsed liikmemaksu aga ei kogugi.<\/p>\n
Suures plaanis pole aga J\u00fcristo s\u00f5nul vahet, kas tegemist on annetuste v\u00f5i liikmemaksuga, pigem on tegemist lihtsalt formaalsusega.<\/p>\n
“\u00dcldine reegel ongi see, et m\u00f5ned erakonnad hoiavad \u00fchetaolist liikmemaksu, mis ei ole diferentseeritud. Selline on n\u00e4iteks Reformierakond. Keskerakonna puhul on need liikmemaksud olnud diferentseeritud. Inimesed, kes on n\u00e4iteks riigikogus, maksavad suuremaid liikmemakse,” selgitas ta.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole aga erakonna poolt vaadatuna mingit sisulist vahet, kas kogutakse liikmemaksu v\u00f5i annetusi.<\/p>\n
N\u00e4iteks Parempoolsete puhul t\u00f5i J\u00fcristo esile, et tegemist on omavahel tihedalt seotud s\u00f5pruskonnaga, kus k\u00f5ik aktiivsed liikmed annetavad erakonnale raha. Lisaks kogukonna loomisele on see ka rahastajate leidmisel hea taktika.<\/p>\n
“\u00d6elda, et “n\u00e4ed, meil k\u00f5ik aktiivsed liikmed, kes on juhatuses kogu aeg, ise ka annetavad” on natukene parem asi, kui \u00f6elda, et “meil on liikmemaks, mida pooled inimesed maksavad.”<\/p>\n
Parempoolsed ongi viimasel ajal annetuste kogumisel edukad olnud, sest viimases kvartalis oli parlamendiv\u00e4line erakond edukuselt teine rahastajate leidja, kel \u00f5nnestus kokku koguda 120 739 eurot.<\/p>\n
Riigi toetusel ka omad plussid<\/p>\n
Olgugi, et paljusid h\u00e4irib Eesti erakonnapoliitika riigitoetusekesksus, on sel J\u00fcristo s\u00f5nul ka omad kindlad plussid.<\/p>\n
“L\u00e4tis n\u00e4iteks ei ole riigi toetusi ja vaadata natuke seda L\u00e4ti poliitikat, siis v\u00e4ikse irooniaga v\u00f5ib \u00f6elda, et meil on selline parim poliitika, mida raha eest saab,” s\u00f5nastas J\u00fcristo.<\/p>\n
“Nendel erinevatel s\u00fcsteemidel on k\u00f5igil omad plussid ja miinused ja sellel riiklikul rahastusel on v\u00e4ga selged plussid, mida me v\u00f5ib-olla t\u00e4na ei hinda, sest me ei n\u00e4e seda teist maailma, kus neid ei ole.”<\/p>\n
Ka t\u00e4naseks aktiivsest poliitikast lahkunud Kadri Simson on s\u00fcsteemiga \u00fcldjaos rahul ning p\u00f5hjust toimiva s\u00fcsteemi muutmiseks ta ei n\u00e4e.<\/p>\n
Simson, kes kuulus Keskerakonda aastatel 1995-2004 ning oli aastatel 2004-2007 ka erakonna peasekret\u00e4r, s\u00f5nas, et v\u00e4hemalt teoorias soosib riigirahastusest l\u00e4htuv s\u00fcsteem massierakondlust. See pole aga praktikas k\u00e4ima l\u00e4inud.<\/p>\n
Siin tulebki m\u00e4ngu astmeline v\u00f5i diferentseeritud maksus\u00fcsteem, kus suur osa rahast j\u00f5uab erakonna taskusse tegevpoliitikute rahakotiraudade vahelt.<\/p>\n
Simson meenutas, et kui Keskerakond esimest korda valimiskampaania rahastamiseks pangalt laenu v\u00f5ttis, siis ei olnud nood seda v\u00e4ga altid valimistulemuse k\u00e4endusel andma.<\/p>\n
“Nad n\u00f5udsid selgelt juhatuse liikmete isiklikku k\u00e4endust ehk see ongi selge vastutuse v\u00f5tmine erakonna juhatuse liikmete poolt. Kui erakonnal peaks olema halvad ajad ja nad ei suuda panga ees v\u00f5etud kohustusi t\u00e4ita, siis juhatuse liikmed vastutavad oma isikliku varaga.”<\/p>\n
Samas juurutab selline kombestik Simsoni s\u00f5nul l\u00e4bipaistvust: k\u00f5ik teavad, kes on \u00fche v\u00f5i teise erakonna juhatuse liikmed ning kes kandideerivad juhatusse, peavad olema valmis oma erakonda panustama ka raskematel aegadel.<\/p>\n
Kas selline raamistik ei v\u00f5i panna tegevpoliitikuid rasketelt aegadel otsima raha just pimedatest nurkadest v\u00f5i endale piisava sissetulekuga poliitilist ametiposti m\u00e4\u00e4rama?Seda Simson ei usu. Pigem j\u00e4\u00e4vad m\u00f5ned tipp-poliitikud erakondade juhatustest v\u00e4lja, sest ei taha sellist rahalist vastutust kanda.<\/p>\n
“Kui me vaatame maailmapilti, siis kindlasti ei ole me nii hullus seisus nagu Ameerika poliitikud, kus k\u00f5iki kampaaniaid rahastatakse justnimelt rahakogumise \u00f5htus\u00f6\u00f6kidega. Meil on pigem keeruline leida ettev\u00f5tlikke inimesi, kes oma nime all tahaksid erakondadele annetada, sest sellega nad satuvad ise koheselt avaliku t\u00e4helepanu alla,” nentis Simson.<\/p>\n
Kuidas aga \u00fcldse see raha k\u00e4imine \u00e4rimeestelt k\u00e4ib? Asi s\u00f5ltub sellest, millised valimised tulemas on.<\/p>\n
“Kohalike valimiste puhul on need kohalikud kogukonnad ja kohalikud teemad, kus toetajaid on m\u00e4rksa rohkem. Eurovalimistel juhtkandidaadi atraktiivsus, kes toob kaasa annetusi. Riigikogu valimistel on neid annetajaid lihtsalt aasta-aastalt v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud just avaliku t\u00e4helepanu p\u00e4rast,” selgitas kogenud poliitik Simson.<\/p>\n
Samas on alati \u00fchiskondlikult aktiivseid inimesi, kes ise ei taha kandidaadid olla, aga mingil viisil tahavad \u00fchiskonda panustada ja kui neil on muude vabatahtlike tegevuste k\u00f5rvalt vaba ressurssi, siis samasuguse vabatahtliku tegevusena v\u00f5etakse ka maailmavaatelisi annetusi, v\u00f5ttis Simson poliitiku argip\u00e4eva kokku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5ikide Eesti erakondade rahastusest moodustab riigitoetus suure t\u00fcki. Kellel rohkem, kellel v\u00e4hem. Raha jagatakse proportsionaalselt vastavalt viimastel riigikogu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":240933,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,22691,2112,34,36,31,32,21,3855,10612,28,29,19,91350,25,10933,23,24,22,20,670,30],"class_list":["post-240932","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erakondade-rahastamine","tag-erjk","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaarel-tarand","tag-kadri-simson","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-poliitannetused","tag-populaarseimad-lood","tag-tarmo-juristo","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117012698621114050","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240932","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=240932"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240932\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/240933"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=240932"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=240932"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=240932"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}