Merko Ehituse kontserni aruande kohaselt oli nende k\u00e4ive mullu 310,94 miljonit eurot ehk m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem kui 2024. aastal, mil k\u00e4ive ulatus \u00fcle 539 miljoni euro. Puhaskasum, mis oli toona 65,59 miljonit eurot, langes mullu 39,92 miljoni euroni.<\/p>\n
Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov m\u00e4rkis aruandes, et mullu oli j\u00e4rjekordne segasev\u00f5itu aasta ning see on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6mahule. Kui aasta eest loodeti, et olukord selgineb, siis tegelikkuses on maailmapoliitikale segadust ainult juurde keeratud ja see m\u00f5jutab ka Merko vahepealset t\u00f6\u00f6mahtu.<\/p>\n
“2024. aastal ja 2025. aasta esimese pooles oli meie lepingute s\u00f5lmimise tempo madalam, ent 2025. aasta teine pool oli juba selgelt parem ning pingutused ettevalmistuses viisid uute suuremate lepinguteni,” t\u00f5des Volkov.<\/p>\n
Selle aasta esimese kvartali m\u00fc\u00fcgitulu oli Merkol 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot ning seda pidas ettev\u00f5te ootusp\u00e4raseks. Erasektor on j\u00e4tkuvalt oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked.<\/p>\n
Kinnisvaraarenduses annab Merko hinnangul tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt k\u00e4ivitas kontsern v\u00e4iksemas mahus uusi arendusi, mist\u00f5ttu anti t\u00e4navu esimeses kvartalis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem kortereid \u00fcle.<\/p>\n
Viimase aasta-pooleteise jooksul on aga n\u00f5udlus uute korterite j\u00e4rele m\u00e4rgatavalt elavnenud ja v\u00f5imaldanud alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Merko t\u00f5i v\u00e4lja, et selle aasta jooksul valmib neil \u00fcle 800 korteri, neist suur osa k\u00f5ige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelm\u00fc\u00fcgilepingutega kaetud \u00fcle 40 protsendi.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tajaid oli Merkol aasta l\u00f5pu seisuga 613.<\/p>\n
Arco Vara ootab aasta l\u00f5pust m\u00e4rgatavat k\u00e4ibekasvu<\/p>\n
Arco Vara grupi mullune k\u00e4ive kasvas 7,685 miljoni euroni, \u00fcletades eelnenud aastat 208 000 euroga. K\u00e4ibest suurema osa moodustas enda kinnisvara m\u00fc\u00fck ning 489 000 eurot tuli teenuste m\u00fc\u00fcgist. Aasta l\u00f5petati siiski 479 000 euro suuruse kahjumiga.<\/p>\n
“Esimesed kolm kvartalit olid ettev\u00f5tte jaoks v\u00e4ikese kasumiga, kuid neljanda kvartali oodatust v\u00e4iksem m\u00fc\u00fcgimaht, mida m\u00f5jutas ka piiratud vabade \u00fchikute arv, viis aasta kokkuv\u00f5ttes kahjumisse,” selgitas aruandeperioodil Arco Vara tegevjuht olnud Kristina Mustonen.<\/p>\n
Arco Vara t\u00f5i v\u00e4lja, et m\u00fc\u00fcs aasta jooksul 48 uut korterit, samas kui 2024. aastal m\u00fc\u00fcdi 30 korterit ning kolm \u00e4ripinda. Grupi varade maht kahekordistus aastaga, p\u00f5hjuseks uute arendusprojektide nagu Lutheri kvartali ja Spordi t\u00e4nava arendusprojekti soetamine.<\/p>\n
Selle aasta kahes esimeses kvartalis tegi Arco Vara viimaste aastate \u00fche tugevaima uute kodude eelm\u00fc\u00fcgi tulemuse. Ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcs teise kvartali jooksul 19 uut kodu ning esimese poolaasta m\u00fc\u00fcgitulu oli 4,32 miljonit eurot. Siiski j\u00e4\u00e4di ka poolaasta kokkuv\u00f5ttes kahjumisse ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.\u00a0<\/p>\n
Arco Vara juht Rait Riim \u00fctles, et see peegeldab kinnisvaraarenduse \u00e4rimudeli ts\u00fcklilisust.<\/p>\n
“Arco Vara arendusportfell on j\u00f5udnud etappi, kus suurem osa projektidest on aktiivses ettevalmistus- v\u00f5i ehitusfaasis. Selles faasis kajastuvad kulud jooksvalt, samas kui m\u00fc\u00fcgitulu ja kasum realiseeruvad valdavalt projektide valmimisel ning kodude \u00fcleandmisel,” s\u00f5nas Riim.<\/p>\n
Kuna kahes Arco Vara elamuarenduses on praegu k\u00e4imas aktiivne ehitust\u00f6\u00f6 ja need valmivad aasta viimases kvartalis, prognoosib Riim, et aasta l\u00f5pus on ees m\u00e4rgatav k\u00e4ibekasv ja kasumi paranemine.<\/p>\n
Arco Vara grupis oli t\u00f6\u00f6tajaid aasta l\u00f5pu seisuga 15, aastaga lisandus neid kaks. T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu oli 1,431 miljonit eurot, aasta varem aga 1,465 miljonit eurot.<\/p>\n
Mitmetes Euroopa riikides tegutseva Bonava Eesti haru hinnangul olid nad mullu Tallinnas ja Harjumaal \u00fcks enim kodusid m\u00fc\u00fcnud kinnisvaraarendajaid: aasta jooksul s\u00f5lmiti 120 korteri m\u00fc\u00fcgilepingut.<\/p>\n
Samas langes Bonava Eesti k\u00e4ive mullu 20 protsendi v\u00f5rra: 2024. aastal oli see ligi 20 miljonit eurot, eelmisel aastal aga 16 miljonit eurot. Aasta l\u00f5petati 1,471 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga ning aasta varem oli kahjuminumbriks 1,264 miljonit eurot.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tajaid oli Bonavas keskmiselt 44 ja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud olid mullu ligi 3,212 miljonit eurot.<\/p>\n
Tulemused k\u00f5iguvad s\u00f5ltuvalt arenduste valmimise ajast<\/p>\n
Livenil, mis arendab kinnisvara lisaks Tallinnale ka Berliinis, \u00f5nnestus eelmisel aastal oma k\u00e4ivet 49,3 miljoni euroni kasvatada ning puhaskasum oli neil 5,4 miljonit eurot. Ka selle aasta kaht esimest kvartalit hindab Liven positiivselt.<\/p>\n
“M\u00fc\u00fck p\u00fcsis ka teises kvartalis tugev ning meie ettem\u00fc\u00fcgiportfell kasvas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt,” \u00fctles Liveni tegevjuht Andero Laur.<\/p>\n
Viimase 12 kuu jooksul on\u00a0Liven\u00a0s\u00f5lminud \u00fcle 230 uue m\u00fc\u00fcgilepingu, mis on ettev\u00f5tte ajaloo k\u00f5rgeim tulemus. Samas ei valminud teise kvartali jooksul\u00a0Livenil \u00fchtegi uut hoonet ning klientidele anti \u00fcle vaid 12 varem valminud kodu, mist\u00f5ttu kujunes kvartali m\u00fc\u00fcgituluks 4,5 miljonit eurot, v\u00f5rreldes 7,4 miljoni euroga aasta varem, mil anti \u00fcle 35 kodu.<\/p>\n
Esimese poolaasta kokkuv\u00f5ttes oli\u00a0Liveni k\u00e4ive\u00a011,4 miljonit eurot, kuid puhaskahjum oli 200 000 eurot. Teise kvartali puhaskahjum oli 600 000 eurot.\u00a0<\/p>\n
Ettev\u00f5te t\u00f5i kahjumi p\u00f5hjuseks v\u00e4hese \u00fcleandmiste arvu. Tulemust m\u00f5jutasid ka IPO-ga seotud \u00fchekordsed kulud ning dividendide v\u00e4ljamakse, millega kaasnes 400 00 eurot tulumaksukulu.<\/p>\n
“Liveni tulemused s\u00f5ltuvad kvartalite l\u00f5ikes suuresti hoonete valmimise ja kodude \u00fcleandmise ajast. Teise kvartali tagasihoidlik finantstulemus oli seet\u00f5ttu ootusp\u00e4rane ega muuda meie v\u00e4ljavaadet kogu aastale,” \u00fctles Liveni\u00a0tegevjuht\u00a0Andero Laur.<\/p>\n
T\u00e4navu loodab Liven k\u00e4ibe ja puhaskasumi kasvu, sest enamik ehituste valmimisi ja kodude \u00fcleandmisi on kavas selle aasta viimases kvartalis.<\/p>\n
Ostjad ei taha kiirustada<\/p>\n
Reterra Estate’i jaoks, mille arendusprojektid on Tallinnas, Tartus ja Riias, oli m\u00f6\u00f6dunud aasta kasumlik. 21,6 miljoni euro suuruse k\u00e4ibe juures j\u00e4i ettev\u00f5te 2,58 miljoni euroga kasumisse. Aasta varem oli kasum 9,47 miljonit ja k\u00e4ive 17 miljonit eurot.<\/p>\n
Ettev\u00f5tte hinnangul n\u00e4itas kinnisvaraturg mullu p\u00e4rast mitut aastat taas elavnemise m\u00e4rke: tehinguaktiivsus kasvas ja hinnatase stabiliseerus.<\/p>\n
“Turul on tunda m\u00f5\u00f5dukat optimismi. Ostjate huvi on taastumas, kuid
otsuseid tehakse j\u00e4tkuvalt ettevaatlikult ja vastavalt finantsv\u00f5imekusele,” t\u00f5des keskmiselt 14 t\u00f6\u00f6tajaga ettev\u00f5te aastaaruandes.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tasudele kulus neil aasta jooksul 994 000 eurot.<\/p>\n
Kaamos Kinnisvara konsolideeritud k\u00e4ive oli mullu ligi 66,782 miljonit, millest 50 miljonit tuli Eestist ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu L\u00e4tist. K\u00e4ive kasvas v\u00f5rreldes 2024. aasta m\u00fc\u00fcgituluga \u00f5ige pisut – toona oli see 66,128 miljonit eurot.<\/p>\n
Puhaskasum oli kontsernil 9,26 miljonit eurot. T\u00f6\u00f6j\u00f5ule kulus neli miljonit eurot ja keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv oli 67.<\/p>\n
Kaamos Kinnisvara hinnangul oli uute korterite turg mullu tunduvalt aktiivsem kui aasta varem, sest eelmisel aastal m\u00fc\u00fcs ettev\u00f5te ligi kaks korda rohkem kortereid. Kokku leidis omaniku 183 korterit Riias ja Tallinnas.<\/p>\n
Endover hindas m\u00f6\u00f6dunud aasta majandustulemust seatud eesm\u00e4rgile vastavaks. Ettev\u00f5tte konsolideeritud k\u00e4ive oli ligi 14,329 miljonit eurot. V\u00f5rreldes 2024. aastaga see langes, olles toona 16,324 miljonit eurot.<\/p>\n
Endoveri kasum oli mullu veidi \u00fcle \u00fcheksa miljoni euro. Aasta varem teenis Endover 2,412 miljonit eurot kasumit. 25 t\u00f6\u00f6tajaga ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud olid 1,970 miljonit eurot.<\/p>\n
Kinnisvara vahendamisega tegelev Domus Kinnisvara t\u00f5i oma aastaaruandes v\u00e4lja, et elukondlik kinnisvaraturg on taastumisfaasis ning ehkki elavnemine on aeglane, on seda selgelt m\u00e4rgata. Ostjate k\u00e4itumine oli mullu j\u00e4tkuvalt ettevaatlik ning otsustamisega ei kiirustatud.\u00a0<\/p>\n
Domus Kinnisvara m\u00e4rkis, et keskmine tehinguhind muutus aasta jooksul vaid v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, liikudes pigem stabiilses kuni m\u00f5\u00f5dukas kasvus. Ometi j\u00e4tkus turul ostjate seas ootus hindade langemiseks, sest kodumajapidamiste kindlustunne oli j\u00e4tkuvalt madal ja selle taustal oli suhteliselt v\u00e4he neid, kes suutsid ja tahtsid teha kinnisvaratehinguid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Merko Ehituse kontserni aruande kohaselt oli nende k\u00e4ive mullu 310,94 miljonit eurot ehk m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem kui 2024. aastal,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":240983,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1883,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,22645,691,2934,28,29,3139,2279,19,25,9506,23,24,22,20,95454,20371,30],"class_list":["post-240982","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arco-vara","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaamos-kinnisvara","tag-kinnisvara","tag-kinnisvaraturg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liven","tag-merko-ehitus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reterra","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uued-korterid","tag-uusarendused","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117012997532011361","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=240982"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/240982\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/240983"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=240982"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=240982"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=240982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}