{"id":241,"date":"2025-09-20T15:09:09","date_gmt":"2025-09-20T15:09:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241\/"},"modified":"2025-09-20T15:09:09","modified_gmt":"2025-09-20T15:09:09","slug":"mida-tahendab-et-eesti-on-euroopa-vaeseim-jalgpallimaa-aivar-pohlak-selgitab-valjaoeldut-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241\/","title":{"rendered":"Mida t\u00e4hendab, et Eesti on Euroopa vaeseim jalgpallimaa? Aivar Pohlak selgitab v\u00e4lja\u00f6eldut &#8211; Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/1750351890.jpg\" alt=\"Aivar Pohlak. Foto: Katariina Peetson \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Palju kirgi k\u00fctnud intervjuus &#8220;Pealtn\u00e4gijale&#8221; mainis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak muuhulgas, et Eesti on Euroopa k\u00f5ige vaesem jalgpallimaa. Soccernet.ee palus Pohlakul selgitada, mida ta sellega silmas pidas.<\/p>\n<p>&#8220;Me oleme ikkagi Euroopa k\u00f5ige vaesem jalgpallimaa ja lisaks veel katkestatud kultuuriga. See, kuidas meie seda asja \u00fcles ehitame &#8211; me tahame ikkagi j\u00f5uda Euroopa keskmiste hulka. Selle nelja aasta jooksul tahaksime kinnistada ennast Rahvuste liiga C-tasandil. FIFA edetabel ei ole t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5\u00f5dik, Rahvuste liiga ranking on see m\u00f5\u00f5dik,&#8221; s\u00f5nas Pohlak. T\u00e4pset k\u00fcsimust k\u00fcll saates eetrisse ei lastud, aga jutt oli jalgpalliliidu presidendivalimistel Pohlaku vastu kandideerinud Ragnar Klavani poolt seatud suurest sihist Eesti koondis FIFA edetabelis 50 parema sekka viia.&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;Euroopa vaeseima jalgpallimaa&#8221; v\u00e4ljend tekitas seej\u00e4rel omajagu furoori ja segadust. Mida Pohlak sellega m\u00f5tles? Paide Linnameeskonna president Veiko Veskim\u00e4e pidas n\u00e4iteks v\u00e4lja\u00f6eldut j\u00e4rjekordseks vabanduseks. &#8220;Euroopa vaeseim jalgpallimaa oleme me \u00e4\u00e4rmisel juhul alaliidu juhtimiskultuuri osas,&#8221; s\u00f5nas Veskim\u00e4e intervjuus klubi kodulehele.&#13;\n<\/p>\n<p>Kultuurikatkestus ja selle m\u00f5jud&#13;\n<\/p>\n<p>Jah, ka N\u00f5ukogude ajal m\u00e4ngiti Eestis natuke jalgpalli, kuid v\u00f5rreldes isegi l\u00e4himate naabritega oli olukord v\u00e4ga erinev. &#8220;Enne Teist maailmas\u00f5da olime tolle aja kohta arvestatav jalgpallimaa ja meie jalgpallilapsuke kasvas sarnaselt teiste Euroopa riikidega. Meie saatust muutis 1940. aasta okupatsiooni algusp\u00e4evil peetud Eesti-L\u00e4ti maav\u00f5istlus v\u00f5i \u00f5igemini selle j\u00e4rel juhtunu, kui v\u00f5idur\u00f5\u00f5msad pealtvaatajad l\u00e4ksid staadionilt Kadrioru lossi juurde seal Vene s\u00f5jav\u00e4elaste valve all olnud president Konstantin P\u00e4tsi toetuseks meelt avaldama,&#8221; t\u00f5i Pohlak v\u00e4lja.<\/p>\n<p>&#8220;Varsti p\u00e4rast seda arreteeriti jalgpalliliidu juhtkond ning j\u00e4\u00e4b mulje, nagu oleks kuskil langetatud otsus, et eestlased jalgpalli m\u00e4ngida ei tohi. Nii katkestati meie jalgpallikultuur v\u00f5i \u00f5igemini h\u00e4vitati selle alged.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p>Eesti-L\u00e4ti kohtumine 18. juulil 1940 j\u00e4igi Eesti koondise jaoks aastak\u00fcmneteks viimaseks ametlikuks m\u00e4nguks. Richard Kuremaa tabamustest sai Eesti m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rse 2:1 v\u00f5idu. See m\u00e4ng on Eesti jalgpalliajaloos ja ka Eesti ajaloos \u00fcldiselt oluliselt kohal &#8211; 8000-pealise publiku \u00fchine marss Kadrioru staadionilt presidendi lossi juurde ja sellega kaasas k\u00e4inud laulmine ja sinimustvalgete lippude lehvitamine oli pikaks ajaks \u00fcks viimaseid hetki, kus eestlased said avalikult oma rahvuslikkust v\u00e4ljendada.&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;1969. aastast 1983. aastani olime ainus liiduvabariik, kes ei osalenud NSV Liidu meistriv\u00f5istlustel. Meie taasiseseisvumisel 1991. aastal olime t\u00f5en\u00e4oliselt ainus arvestatava inimhulgaga rahvas Euroopas, kes sisuliselt ei m\u00e4nginud jalgpalli. Kui 1991. aastal kodakondsust omavatest jalgpalluritest hakkasime koondist kokku panema, siis oli kohalikus meistriliigas kodakondsusega m\u00e4ngijaid peast \u00f6eldes alla 30, neist enamik olid L\u00f5vide noortemeeskonna kasvandikud. Lisaks muudele asjadele puudusid teadmised ning treenerite ja treeninggruppide hulk oli v\u00e4ga v\u00e4ike,&#8221; meenutas Pohlak.&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;See on meie vaesuse allikas. Meil puudus m\u00e4ngimise traditsioon, toetamise traditsioon, kaasal\u00f6\u00f6mise traditsioon, m\u00e4ngudel k\u00e4imise traditsioon, infrastruktuur oli algeline, inimestele oli p\u00e4he pandud m\u00f5te, et eestlase jaoks jalgpall ei sobi ja nii edasi. K\u00f5igil teistel oli kultuur olemas: l\u00e4tlased olid Riia Daugava meeskonna kaudu \u00fcheksak\u00fcmnendate alguses N\u00f5ukogude Liidu esiliiga tipp, leedukad Vilniuse \u017dalgirise kaudu suisa N\u00f5ukogude Liidu tipp. Endise Jugoslaavia igas vabariigis m\u00e4ngiti jalgpalli. Oleme Euroopa vaeseim jalgpallimaa, mis t\u00e4hendab k\u00f5ige \u00f5hemat jalgpallikultuuri, mis omakorda t\u00e4hendab k\u00f5ike muud: alates sellest, miks keegi tahab saada treeneriks v\u00f5i kuidas jalgpallurid m\u00f5tlevad oma karj\u00e4\u00e4rist, kuni v\u00e4iksema panustamiseni iga nurga alt.<\/p>\n<p>Loomulikult on palju muutunud, aga 21. sajand ei ole oma olemuselt sellise kultuuri loomise jaoks parim aeg. Eraldi ohuna mainiksin \u00e4ra tippklubijalgpalli toetumise v\u00e4lismaalastest m\u00e4ngijatele, sest edu korral paistavad kauguses suured rahanumbrid. Selle ahvatluse alla on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4na juba \u00fcksjagu meist oluliselt rikkamaid jalgpallikultuure, aga \u00f5nneks on Eestis \u00fcksjagu p\u00f5him\u00f5ttelisi klubisid, kes v\u00f5tavad jalgpalli lisaks muule ka vastutuse nurga alt.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p>Spetsialistid ei s\u00fcnni \u00fcle\u00f6\u00f6&#13;\n<\/p>\n<p>V\u00f5ib ju \u00f6elda, et 30 aastat on piisav aeg, et kultuurikatkestusest taastada, kuid paraku k\u00e4ivad protsessid sageli pika vinnaga.&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;Kui j\u00f5udsime 2011. aastal EM-i s\u00f5elm\u00e4ngudele, siis olid m\u00e4ngijateks n\u00f5ukogudeaegsete treenerite sisuliselt viimase p\u00f5lvkonna m\u00e4ngijad, treeneriks aga esimene uue aja treener Tarmo R\u00fc\u00fctli &#8211; t\u00f5in ta enda k\u00f5rvale Flora abitreeneriks 1980. aastate teises pooles ja ta oli esimene Eesti treener, kes omandas kogemusi esimese v\u00e4listreeneri Teitur Thordarsoni k\u00f5rval. P\u00e4rast seda tuli auk, sest peale tuli uus p\u00f5lvkond treenereid, kelle esimestest gruppidest tuli v\u00e4ga v\u00e4he m\u00e4ngijaid, mis ongi loomulik. Lisaks hakkas jalgpall kasvama, mis t\u00e4hendas, et treeneriks sobis iga\u00fcks,&#8221; j\u00e4tkas Pohlak.<\/p>\n<p>&#8220;Oleme veel t\u00e4nagi olukorras, kus teadmiste ja kogemuste tase jalgpallis on erinev ja eba\u00fchtlane. N\u00e4iteks ambitsioon korjata aastak\u00e4igu parimad noom\u00e4ngijad kokku \u00fchte klubisse v\u00f5ib tunduda esmapilgul ahvatlev, paraku oleme sellel teel olnud ja teame, kus asuvad riskid. Kunagi oleme sellistele ambitsioonidele kaotanud terveid aastak\u00e4ike. Need vead tuli \u00e4ra teha, aga neid ei tohi korrata. Kultuuri kasvades rikastume iga nurga alt \u2013 teadmistes, kogemustes, harjumustes, majanduslikus m\u00f5ttes ja nii edasi.\u201d                         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; Palju kirgi k\u00fctnud intervjuus &#8220;Pealtn\u00e4gijale&#8221; mainis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak muuhulgas, et Eesti on Euroopa k\u00f5ige vaesem&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[430,37,33,35,34,36,431,432,433,434,435,436,159,158,437],"class_list":{"0":"post-241","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-aivar-pohlak","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-noukogude-liit","15":"tag-nsv-liit","16":"tag-nsvl","17":"tag-pealtnagija","18":"tag-pohlak","19":"tag-ruutli","20":"tag-sport","21":"tag-sports","22":"tag-tarmo-ruutli"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}