T\u00e4navune sademetevaene suvi pakub inimestele s\u00e4\u00e4skedest oodatud puhkust. Valusamalt hammustavatel parmudel, kes s\u00f5ltuvad suurematest veekogudest, l\u00e4heb aga see eest \u00fcpris h\u00e4sti, kinnitab putukateadlane Urmas Tartes.<\/p>\n
Vereimejad ilmuvad sageli v\u00e4lja seal, kus jalutajad neid oodata ei oska, nii v\u00f5ivad otsida paksust metsast eemale lendavad putukad saaki ka asfaltteede kohal. Putukateadlane “Paistab, et parmudel l\u00e4heb p\u00e4ris h\u00e4sti. Kui tavaliselt kohtan parme metsateel, siis eile l\u00e4ksin L\u00f5unakeskusesse ja kohe parklas, keset heledat p\u00e4eva, tuli \u00fcks kena halliv\u00f6\u00f6diline tegelane verd imema,” kinnitas Tartes saates “Vikerhommik”.<\/p>\n
Teadlane m\u00e4rkis, et putukate tajutav hulk s\u00f5ltub tugevalt inimeste harjumustest ja ootustest. Pikk kuivaperiood j\u00e4ttis metsaalused s\u00e4\u00e4skedest t\u00fchjaks ja inimesed harjusid putukavaba suvealgusega kiiresti \u00e4ra. “Ilmselt paneme sel aastal parme rohkem t\u00e4hele seep\u00e4rast, et oleme harjunud s\u00e4\u00e4sevaba olukorraga, kus keegi meid eriti imema ei tule. Seet\u00f5ttu m\u00f5jub parmude r\u00fcnnak ootamatult,” lisas Tartes.<\/p>\n
Kahe putukar\u00fchma arvukuse erinevus tuleneb otse nende vastsete kasvutingimustest. Kuigi k\u00f5ik vees arenevad putukad vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, s\u00f5ltuvad s\u00e4\u00e4sed lumesulamisveest ja paduvihmadest tekkinud ajutistest loikudest. Sademetevaene varasuvi j\u00e4ttis nende v\u00e4ikesed kasvulavad armutult kuivaks.<\/p>\n
Teised vereimejad sirguvad stabiilsemates tingimustes ja elavad p\u00f5uaperioodid h\u00f5lpsamini \u00fcle. J\u00e4rvede ja tiikide paksus mudas areneb neist tugev lennuv\u00f5imeline p\u00f5lvkond ja nende eluts\u00fcklit ei peata isegi raskemad ilmastikuolud. Tartes selgitas: “Parmud elavad p\u00fcsiveekogudes, mis p\u00e4ris \u00e4ra ei kuiva. Seal saavad nad tegutseda ja areneda. Kuna vastsed liiguvad, saavad nad veetaseme muutudes minna sinna, kus vett veel on.”<\/p>\n
Kasvukeskkonna k\u00f5rval m\u00e4\u00e4rab putukate lennuaktiivsuse \u00f5hutemperatuur. M\u00f5lemad r\u00fchmad eelistavad tegutseda niiskemas \u00f5hus, kuid jahe ilm hoiab neid peidus. K\u00fcmne soojakraadi piir t\u00e4histab k\u00f5igile tiivulistele lennukeeldu. \u00d5hu soojenedes ilmuvad esmalt v\u00e4lja s\u00e4\u00e4sed.<\/p>\n
Kui termomeetrin\u00e4it t\u00f5useb paarik\u00fcmne kraadini, annab p\u00e4ikesel\u00f5\u00f5sk rohkem eluj\u00f5udu ka suurematele putukatele. Tartes t\u00e4psustas: “Parmude puhul on rusikareegel umbes 20-kraadine ja soojem ilm. Kui s\u00e4\u00e4sed enam ei lenda, alustavad parmud \u2013 see on nende gradatsioon.”<\/p>\n
Kuumas \u00f5hus tegutsev parm r\u00fcndab ohvrit s\u00e4\u00e4sest oluliselt robustsema suuaparaadiga. Erinev anatoomia selgitab, miks on parmuhammustus m\u00e4rksa valusam. S\u00e4\u00e4sk torkab naha sisse peenikese augu. Mikroskoopiline torge ei kahjusta kudesid kuigi palju ega lase verel nahale imbuda.<\/p>\n
Suurem putukas rebib aga ohvri naha sisse lahtise haava. Ta ei kasuta naha l\u00e4bistamiseks peenikest n\u00f5ela, vaid tegutseb m\u00e4rksa j\u00f5hkramalt. Vere k\u00e4ttesaamiseks peab putukas nahakoed f\u00fc\u00fcsiliselt purustama. “Neil ei ole iminokka, vaid k\u00e4rss ja selles asuvad l\u00f5uad. Nendega hammustab parm naha sisse augu. Et haavast immitsevat verd s\u00fc\u00fca, peab ta seda natuke lakkuma ja imema,” kirjeldas Tartes.<\/p>\n
Verd jahivad eranditult emased putukad, sest nad vajavad saaki munade arenguks. Seega imeb looduses verd vaid pool putukapopulatsioonist. Isased hoiavad imetajatest eemale ja toituvad peamiselt taimemahladest ning \u00f5ienektarist. Taimne men\u00fc\u00fc muudab isased metsas inimestele t\u00e4iesti m\u00e4rkamatuks.<\/p>\n
S\u00fcstemaatiliselt jagunevad Eesti parmud s\u00f5gelasteks, pimeparmudeks ja p\u00e4risparmudeks. Inimene kohtab metsas jalutades sageli kolmnurksete kollakate tiibadega isendeid. Tumedama kehaga pimeparmud l\u00e4henevad tihti h\u00e4\u00e4letult ja maanduvad ohvrile m\u00e4rkamatult.<\/p>\n
Erinevad lennustiilid muudavad ka korraga k\u00f5igi putukate t\u00f5rjumise keeruliseks. Kaitsemeetmena soovitavad spetsialistid kanda heledaid riideid ja v\u00e4ltida tumedaid toone, mis t\u00f5mbavad soojaarmastavaid putukaid tugevalt ligi.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem k\u00f5hedust v\u00f5ivad aga tekitada alju suminaga l\u00e4henevad hiiglaslikud tiivulised. Nende suurus reedab tegelikud toidueelistused, mist\u00f5ttu j\u00e4tavad ehmatava v\u00e4limusega hiiglased kahejalgsed metsask\u00e4ijad enamasti rahule. “Neid k\u00f5ige suuremaid nimetatakse veiseparmudeks ja nad on t\u00f5esti peaaegu lapse p\u00f6idla suurused. Nagu nimigi \u00fctleb, eelistavad nad imeda suurte loomade verd ning minu kogemuse j\u00e4rgi r\u00fcndavad nad inimest suhteliselt harva,” lohutas Tartes.<\/p>\n
Pildil: Kuigi eestlased tunnevad valdavalt t\u00fc\u00fcpilisi halle parme, ihaldavad meie verd ka n\u00e4iteks parmlaste hulka kuuluvad kibunad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navune sademetevaene suvi pakub inimestele s\u00e4\u00e4skedest oodatud puhkust. Valusamalt hammustavatel parmudel, kes s\u00f5ltuvad suurematest veekogudest, l\u00e4heb aga see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241051,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,95471,95468,95469,95472,25,13680,95470,23,24,22,37501,20,30],"class_list":["post-241050","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-parisparmud","tag-parmud","tag-parmude-elutsukkel","tag-pimeparmud","tag-populaarseimad-lood","tag-saased","tag-sogelased","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-tartes","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117013256896159857","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}