{"id":241062,"date":"2026-07-31T06:59:13","date_gmt":"2026-07-31T06:59:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241062\/"},"modified":"2026-07-31T06:59:13","modified_gmt":"2026-07-31T06:59:13","slug":"aleksei-kelli-ja-mati-kaalep-kas-sama-muusikateost-saab-kaks-korda-esitada-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241062\/","title":{"rendered":"Aleksei Kelli ja Mati Kaalep: kas sama muusikateost saab kaks korda esitada? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eurovisioonil esikoha saavutanud muusikateose &#8220;Everybody&#8221; esitamisega 2023. aastal Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) galal seonduv kohtuvaidlus1 on taas p\u00e4evakorda t\u00f5statanud k\u00fcsimuse autori \u00f5igusest kontrollida oma teose muutmist.<\/p>\n<p>Kohtulahendi kohaselt esitati Ivar Musta muusikateost &#8220;Everybody&#8221; Tanel Padari ja Dave Bentoni esituses, kuid seda mitte originaalversioonis, vaid muudetud ja t\u00f6\u00f6deldud kujul. Ringkonnakohus leidis, et autori n\u00f5usolek on vajalik ka selliste muudatuste tegemiseks, mis ei kujuta endast \u00fcksnes loomingulist arran\u017eeeringut, vaid v\u00f5ivad olla teised t\u00f6\u00f6tlused, ning r\u00f5hutas, et teose mistahes muutmine ja t\u00f6\u00f6tlus vajab autori luba.<\/p>\n<p>\u00dchelt poolt on t\u00e4iesti arusaadav, et autor soovib oma loomingut kontrollida. Autori\u00f5iguse eesm\u00e4rk ongi tagada autorile v\u00f5imalus otsustada oma teose kasutamise \u00fcle ning saada selle eest \u00f5iglast tasu. Samal ajal on oluline luua selge ja arusaadav raamistik loomingu kasutamiseks. &#8220;Everybody&#8221; kaasus t\u00f5statab m\u00e4rksa laiema k\u00fcsimuse: kus l\u00f5peb tavap\u00e4rane muusikaline interpretatsioon ja algab autori n\u00f5usolekut eeldav teose muutmine?<\/p>\n<p>\u00d5iguslik raamistik<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/et\/akt\/13101723?leiaKehtiv\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni<\/a>2 artikkel 6bis (1) garanteerib rahvusvaheliselt autorile j\u00e4rgmised isiklikud \u00f5igused: &#8220;autoril on \u00f5igus n\u00f5uda autorsust teosele ja vaidlustada nimetatud teose mistahes moonutamine, l\u00fchendamine v\u00f5i muu muutmine v\u00f5i teose v\u00e4\u00e4rtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja v\u00e4\u00e4rikust&#8221;.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/eli\/agree_internation\/2000\/278(2)\/oj\/est\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">WIPO esituse ja fonogrammide leping<\/a>3 artikkel 5 (1) n\u00e4eb esitajale (nt laulja, muusik) samuti ette \u00f5iguse n\u00f5uda oma nimetamist nende esituste esitajana ja \u00f5iguse protestida oma esituste mis tahes moonutamiste v\u00f5i muude muutmiste vastu, mis kahjustaksid tema mainet.<\/p>\n<p>Rahvusvaheline standard keskendub seega eelk\u00f5ige autori ja esitaja isiklike huvide kaitsele olukorras, kus teose v\u00f5i esituse muutmine kahjustab nende au, v\u00e4\u00e4rikust v\u00f5i mainet. Ulatuslikuma kaitse kehtestamine on j\u00e4etud liikmesriikide otsustada.<\/p>\n<p>1992. aastal j\u00f5ustunud<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/et\/akt\/112072025009\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> autori\u00f5iguse seadus<\/a>4 (Aut\u00d5S) sisaldab ulatuslikku isiklike \u00f5iguste kataloogi, mis l\u00e4heb kaugemale rahvusvahelisest standardist. Eesti kaasaegse autori\u00f5iguse \u00fche alusepanija emeriitprofessor Heiki Pisukese seisukohalt on isiklikud \u00f5igused autori isiksuse \u00fcheks v\u00e4ljenduseks.5<\/p>\n<p>Vastuolusid on tekitanud autori \u00f5igus teose terviklikkusele, mis ei piirdu autori au ja v\u00e4\u00e4rikuse kaitsega, vaid annab autorile otsustus\u00f5iguse mis tahes muudatuste \u00fcle. Just sellele tugines ka ringkonnakohus, leides, et Aut\u00d5S annab autorile \u00f5iguse keelata lisaks loomingulistele muudatustele ka muud t\u00f6\u00f6tlused.<\/p>\n<p>S\u00fcsteemselt oli see p\u00e4evakorras toonase nimega justiitsministeeriumis toimunud intellektuaalse omandi kodifitseerimise raames (2012\u20132014), mille raames plaaniti autori isiklike \u00f5iguste kataloogi muuta selliselt, et autori au ja v\u00e4\u00e4rikust mitteriivavad muudatused oleksid kaitstavad varaliste \u00f5igustena.6<\/p>\n<p>Autori\u00f5iguse ja autori\u00f5igusega kaasnevate \u00f5iguste seaduse eeln\u00f5u seletuskirjas (24.9.2014) toodi v\u00e4lja, et isiklike ja varaliste \u00f5iguste piirid seoses teose muutmisega ei ole selged. Tekib k\u00fcsimus, et kui autor annab oma varalised \u00f5igused (s.h. \u00f5iguse teost t\u00f6\u00f6delda) \u00fcle, kas \u00f5iguste omandaja saab teost muuta v\u00f5i saab autor j\u00e4tkuvalt tugineda teose terviklikkusele kui isiklikule \u00f5igusele, mis on autorist lahutamatu.<\/p>\n<p>Sarnased probleemid tekivad ka autori\u00f5iguse eranditega, mis eeldavad teose muutmist (nt paroodia). Loomeinimeste vastasseisu t\u00f5ttu kehtivat olukorda siiski ei muudetud.<\/p>\n<p>Uus varaliste ja isiklike autori\u00f5iguste piiritlemise katse tehti justiits- ja digiministeeriumi poolt 2025. aastal, kuid loomeliidud seda<a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1609916228\/loomeliitude-sonul-ei-kaitse-plaanitav-autorioiguse-seaduse-muudatus-autoreid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> ei toetanud<\/a> p\u00f5hjendusel, et see &#8220;v\u00f5imaldab teose tellijal ja esitajal seda edaspidi lihtsamalt t\u00f6\u00f6delda ja muuta. Autorid leiavad, et v\u00f5imalus sekkuda loomeprotsessi seab ohtu tervikteoste loomise ja s\u00e4ilimise&#8221;.7<\/p>\n<p>Avaldati ka muutmis\u00f5igusega seotud probleeme k\u00e4sitlevaid ja reformi toetavaid artikleid. Nii on valdkonna tippekspert<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609931585\/priit-latt-autori-isiklike-oiguste-reform-tegelikult-kaitseb-autoreid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Priit L\u00e4tt<\/a> m\u00e4rkinud, et &#8220;Reform lahendab konflikti \u00f5iguste kattuvuses. Au ja v\u00e4\u00e4rikust mittekahjustav teose muutmine j\u00e4\u00e4ks varaliste \u00f5iguste alla; au ja v\u00e4\u00e4rikust kahjustav muutmine j\u00e4\u00e4ks aga endiselt keelatuks&#8221;.8<\/p>\n<p>Reformist inspireerituna valmis ka anal\u00fc\u00fcs, milles leiti, et &#8220;isiklike \u00f5iguste \u00fcks praktiline kaitsefunktsioon on seega t\u00e4iendava j\u00f5u\u00f5la andmine autorile, kaitsmaks teda lepingulistes suhetes teose kasutamise eest moel, milleks pole selget luba antud, v\u00f5i siis saamaks selle eest \u00f5iglast tasu&#8221;.9<\/p>\n<p>Eelnev n\u00e4itab, et k\u00fcsimus autori isiklike ja varaliste \u00f5iguste piiritlemisest ei kerkinud esile alles kohtuasjas &#8220;Everybody&#8221;, vaid on olnud Eesti autori\u00f5iguse \u00fcks keskseid \u00f5iguspoliitilisi vaidlusk\u00fcsimusi juba \u00fcle k\u00fcmne aasta.<\/p>\n<p>Erinevad arusaamad autori kaitse ulatusest ei ole v\u00f5imaldanud j\u00f5uda seaduse muutmises kokkuleppele. Just selles kontekstis omandab &#8220;Everybody&#8221; kaasus laiema t\u00e4henduse: kohus lahendas k\u00fcll konkreetset vaidlust kehtiva \u00f5iguse alusel, kuid t\u00f5i \u00fchtlasi esile k\u00fcsimuse, kas kehtiv regulatsioon tagab autori kaitse ja \u00f5iguskindluse vahel m\u00f5istliku tasakaalu.<\/p>\n<p>&#8220;Everybody&#8221; kaasus t\u00f5i probleemi teravalt esile<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd j\u00f5uamegi tagasi muusikateose &#8220;Everybody&#8221; kaasuseni. Pooled ei vaielnud selle \u00fcle, et teose avalikuks esitamiseks oli olemas Eesti Autorite \u00dchingu (EA\u00dc) kaudu v\u00e4ljastatud litsents. Vaidlus keskendus sellele, kas EFTA galal tehtud muudatused olid sellist laadi, et lisaks sellele oli vajalik ka autori eraldi n\u00f5usolek.<\/p>\n<p>Ringkonnakohus t\u00f5i v\u00e4lja, et esituses muudeti muu hulgas tempot, instrumentatsiooni ja taustavokaale ning teose algusesse lisati teise autori teose osa. Kohtu hinnangul eeldasid need muudatused autori n\u00f5usolekut.<\/p>\n<p>Oluline ei ole siiski \u00fcksnes kohtu j\u00e4reldus, vaid selle v\u00f5imalik m\u00f5ju tulevikus. Kui autori n\u00f5usolekut vajavad lisaks loomingulistele t\u00f6\u00f6tlustele ka tavap\u00e4rase esitusega kaasnevad muudatused, tekib k\u00fcsimus, kus kulgeb teose interpretatsiooni ja autori\u00f5iguslikult olulise muutmise piir.<\/p>\n<p>Ringkonnakohtu k\u00e4sitlus v\u00f5ib olla koosk\u00f5las kehtiva \u00f5igusega. K\u00fcsimus on aga selles, kas kehtiv regulatsioon v\u00f5imaldab piisavalt selgelt eristada tavap\u00e4rast interpretatsiooni autori\u00f5iguslikult olulisest teose muutmisest.<\/p>\n<p>Kas iga esitus on teose muutmine?<\/p>\n<p>Muusikateose puhul saab eristada teost kui abstraktset loomingulist objekti ja selle \u00fcksikesitusi. Iga esitus toimub erineval ajal, erinevas akustilises keskkonnas, erinevate interpreetide poolt ja tihtipeale ka erinevate instrumentidega. Herakleitose tuntud m\u00f5tte kohaselt ei ole v\u00f5imalik kaks korda samasse j\u00f5kke astuda; samamoodi ei ole v\u00f5imalik sama muusikateost kaks korda identselt esitada.<\/p>\n<p>Muusikaline interpretatsioon eeldab paratamatult teatavat varieeruvust, n\u00e4iteks esitusd\u00fcnaamikas ja k\u00f5lapildis. Seet\u00f5ttu ei ole praktikas v\u00f5imalik tagada, et iga uus ettekanne oleks t\u00e4ielikult identne varasemaga. Kui iga selline v\u00e4ltimatu erinevus kvalifitseerida autori\u00f5iguslikult teose muutmiseks, muutub piir tavap\u00e4rase interpretatsiooni ja autori n\u00f5usolekut eeldava t\u00f6\u00f6tluse vahel ebam\u00e4\u00e4raseks.<\/p>\n<p>K\u00fcsimus ei ole niiv\u00f5rd selles, kas teos muutub, vaid selles, millal muutub interpretatsioon autori\u00f5iguslikult oluliseks teose muutmiseks. Just sellele k\u00fcsimusele vastamisest s\u00f5ltub omakorda, kas tavap\u00e4raseid, autori au ja v\u00e4\u00e4rikust mittekahjustavaid muudatusi tuleks k\u00e4sitada autori isikliku v\u00f5i varalise \u00f5iguse esemena.<\/p>\n<p>&#8220;Teisalt puudub kindlus, et kasutajat teose kasutamise eest kohtusse ei kaevata, kuna identset esitust ei ole praktikas v\u00f5imalik tagada.&#8221;<\/p>\n<p>Selle pinnalt tekib k\u00fcsimus, kuiv\u00f5rd viidatud lahend hakkab m\u00f5jutama muusikateoste kasutamise praktikat. \u00dchelt poolt peab muusikateose kasutaja taotlema loa EA\u00dc-lt, et saada \u00f5igus teose avalikuks esitamiseks. Teisalt puudub kindlus, et kasutajat teose kasutamise eest kohtusse ei kaevata, kuna identset esitust ei ole praktikas v\u00f5imalik tagada ja EA\u00dc ei saa anda luba teoste muutmiseks.<\/p>\n<p>Sellises olukorras v\u00f5ib kasutajal tekkida p\u00f5hjendatud soov k\u00fcsida lisaks EA\u00dc kaudu saadud loale ka autori eraldi n\u00f5usolek, et v\u00e4ltida hilisemaid vaidlusi selle \u00fcle, kas konkreetne esitus \u00fcletas tavap\u00e4rase interpretatsiooni piiri. Praktikas oleks selline tegevus ilmselt turuosalisi liigselt koormav ega oleks kuigi m\u00f5istlik lahendus.<\/p>\n<p>Autoreid peab loomulikult kaitsma, aga piir autori isiklike \u00f5iguste ja tavap\u00e4rase muusikalise interpretatsiooni vahel on muutunud ebaselgeks. See v\u00e4hendab \u00f5iguskindlust nii autorite kui ka teoste kasutajate jaoks. Kui see piir muutub liiga h\u00e4gusaks, siis v\u00f5ib autoritel olla oma \u00f5iguste teostamine praegusest hoopis keerulisem, sest teoste kasutajate jaoks muutub \u00f5iguskuulekas k\u00e4itumine liiga keeruliseks.<\/p>\n<p>\u00dcks v\u00f5imalik lahendus on k\u00e4sitada autori au ja v\u00e4\u00e4rikust mittekahjustavaid teose muudatusi varalise \u00f5igusena. Selline muudatus k\u00f5rvaldaks isiklike ja varaliste \u00f5iguste praeguse kattuvuse ning muudaks selgemaks, millistel juhtudel on tegemist autori isikliku ja millistel juhtudel varalise \u00f5iguse teostamisega.<\/p>\n<p>Teine v\u00f5imalus oleks siduda teoste muutmise \u00f5igus sarnaselt Saksamaa \u00f5igusega autori &#8220;\u00f5igustatud huviga&#8221;. Sellisel juhul saaks teose kasutaja teha autorile etten\u00e4htavaid muudatusi. Kui autor n\u00f5usolekut muudatuste tegemiseks andnud ei ole, aga neid siiski tehakse, siis on vajalik poolte huvide kaalumine hindamaks, kas teose muutmine oli autorile etten\u00e4htav v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>Kui luua selge seos Saksamaa \u00f5igusega, siis saaks tulevikus viidata ka Saksamaa kohtupraktikale s\u00e4tte t\u00f5lgendamisel, mis omakorda looks t\u00e4nasest suurema \u00f5iguskindluse. M\u00f5lema toodud n\u00e4ite puhul v\u00f5ib eeldada, et teose muutmiseks ei peeta tehniliste ja ebaoluliste muudatuste tegemist.<\/p>\n<p>Kolmanda v\u00f5imaliku lahendusena saab l\u00e4htuda p\u00f5hjamaade l\u00e4henemisest, mille kohaselt ei tohi teost muuta ega \u00fcldsusele k\u00e4ttesaadavaks teha viisil v\u00f5i kontekstis, mis kahjustab autori kirjanduslikku v\u00f5i kunstilist mainet v\u00f5i isikup\u00e4ra. Samuti on v\u00f5imalik sektorispetsiifiliselt l\u00e4heneda, luues seel\u00e4bi muusikavaldkonna tarbeks erinevad reeglid n\u00e4iteks arhitektuurist v\u00f5i filmisektorist.<\/p>\n<p>K\u00fcsimus, kas ja millises ulatuses peaks autoril olema v\u00f5imalik volitada kollektiivse esindamise organisatsiooni andma luba ka autori au ja v\u00e4\u00e4rikust mittekahjustavate muudatuste tegemiseks, v\u00e4\u00e4rib eraldi \u00f5iguspoliitilist arutelu.<\/p>\n<p>&#8220;Everybody&#8221; kaasus n\u00e4itab, et vaidlus ei puuduta \u00fcksnes \u00fche muusikateose saatust, vaid laiemalt seda, kuidas tasakaalustada autori \u00f5iguste kaitse ja muusikateoste praktiline kasutamine kaasaegses kultuurielus.<\/p>\n<p>1 Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2026 aasta lahend nr. 2-24-10809.<\/p>\n<p>2 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. &#8211; RT II 1994, 16, 49.<\/p>\n<p>3 WIPO esituse ja fonogrammide leping (WPPT) Genf (1996). E\u00dcT L 89, lk. 15-23.<\/p>\n<p>4 Autori\u00f5iguse seadus. &#8211; RT I 1992, 49, 615 \u2026 RT I, 12.07.2025, 1.<\/p>\n<p>5 Pisuke, Heiki. Autori\u00f5iguse alused. 2006.<\/p>\n<p>9 Luik, Alex; Moppel, Daniel. Juridica 2026\/4, lk. 379.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eurovisioonil esikoha saavutanud muusikateose &#8220;Everybody&#8221; esitamisega 2023. aastal Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) galal seonduv kohtuvaidlus1 on taas&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241063,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[62825,95475,20089,26,27,37,33,34876,35,34,36,79414,31,32,21,79632,13952,28,29,34877,144,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-241062","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aleksei-kelli","tag-autorioiguse-reform","tag-autorioigused","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-autorite-uhing","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-everybody","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ivar-must","tag-juriidika","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mati-kaalep","tag-muusika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117013300070832430","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241062","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241062"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241062\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}