{"id":241096,"date":"2026-07-31T07:31:10","date_gmt":"2026-07-31T07:31:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241096\/"},"modified":"2026-07-31T07:31:10","modified_gmt":"2026-07-31T07:31:10","slug":"nafta-rafineerimistehaste-asukoha-maarab-turuloogika-asemel-ajalugu-ja-poliitika-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241096\/","title":{"rendered":"Nafta rafineerimistehaste asukoha m\u00e4\u00e4rab turuloogika asemel ajalugu ja poliitika | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4evaste hiiglaslike naftarafineerimistehaste koondumine ja asukohavalik on pikaajaliste riiklike valikute, mitte geograafilise paratamatuse tulemus. Ukraina ja L\u00e4his-Ida konfliktide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et kunagine mastaabis\u00e4\u00e4stu tagaajamine teeb n\u00fc\u00fcdisaegse energiataristu vaenutegevusele avatuks ja v\u00f5iks sundida riike oma julgeolekup\u00f5him\u00f5tteid \u00fcmber hindama, leiab sisekaitseakadeemia nooremteadur kirjutab Georg-Henri Kaup.<\/p>\n

K\u00e4esoleva, 2026. aasta esimesel poolel tabasid<\/a> Ukraina droonir\u00fcnnakud Vene nafta rafineerimistehaseid 194 korral. Selle tagaj\u00e4rjel rafineeris<\/a> Venemaa juulis keskmiselt 3,91 miljonit barrelit toornaftat p\u00e4evas \u2014 ligi 1,4 miljonit barrelit v\u00e4hem kui aasta varem. Viimati rafineeriti Venemaal nii v\u00e4he toornaftat 2005. aasta m\u00e4rtsis. Hinnanguliselt suutsid Venemaa rafineerimistehased juulis katta vaid 65 protsenti kodumaisest bensiinin\u00f5udlusest<\/a>. Tulemusena keelustasid Vene v\u00f5imud juulis diiselk\u00fctuse ja bensiini ekspordi<\/a> ning Vene firmad hakkasid bensiini importima<\/a> India ja Valgevene nafta rafineerimistehastest.<\/p>\n

Sarnane muster kordub Iraani-USA s\u00f5jas. Iraan hajutas oma drooni- ja raketil\u00f6\u00f6gid \u00fcle P\u00e4rsia lahe ning tabas ja seiskas kolossaalsed nafta rafineerimistehased neis Araabia riikides, kus asuvad Ameerika s\u00f5jav\u00e4ebaasid: Saudi Araabias (Ras Tanura<\/a> ja SAMREF<\/a>), A\u00dcE-s (Ruwais<\/a>), Bahreinis (Sitra<\/a>) ja Kuveidis (Mina al-Ahmadi<\/a> ja Mina Abdullah<\/a>). Samaaegselt r\u00fcndasid Iraani toetavad Jeemeni hussiidid<\/a> saudide nafta rafineerimistehaseid Punase mere kaldal.<\/p>\n

Miks saab suurte naftariikide rafineerimisv\u00f5imsust nii kergesti halvata? Vastus peitub selles, kus ja miks nafta rafineerimistehased asuvad. Selgub, et see pole ei geograafia ega turuloogika k\u00fcsimus.<\/p>\n

Poliitiline valik, mitte turusignaal<\/p>\n

V\u00e4idan koos kolme teise teadlasega kirjutatud teadusartiklis<\/a>, et rafineerimistehaste asukohta kujundab ennek\u00f5ike poliitiline valik ja ajalooline p\u00e4rand, mitte geograafia ega turusignaalid. Pakume selle n\u00e4htuse kirjeldamiseks v\u00e4lja m\u00f5iste “globaalne rafineerimiskaos” (ingl global refining disorder) ning eristame kaht ideaalt\u00fc\u00fcpi: nn merkantiilset pumpa ja arengus\u00fcstalt.<\/p>\n

“Merkantiilne pump” (ingl mercantile pump) koondab t\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imsuse v\u00f5imu- ja majanduskeskuste l\u00e4hedale ning veab toornafta kohale \u00e4\u00e4remaadelt. Nii toimis n\u00e4iteks N\u00f5ukogude Liit, mis rajas 1930. aastatest alates rafineerimistehased valdavalt riigi Euroopa-ossa. N\u00f5ukogude Liidus avatud ja t\u00e4nini t\u00f6\u00f6tavast 35 tehasest asub 23 geograafiliselt Euroopas. Samas on enamik N\u00f5ukogude naftast p\u00e4rinenud ajaloo jooksul Aasiast \u2013 kuni teise maailmas\u00f5jani Bakuust ja alates 1960. aastatest Tjumeni oblastist. Geograafilise Euroopa absoluutsel idapiiril asuv Volga-Uurali piirkond oli N\u00f5ukogude Liidu juhtiv naftapuurimispiirkond vaid alla kahe aastak\u00fcmne.<\/p>\n

Kontrast mineviku ja t\u00e4nap\u00e4eva vahel on k\u00f5nekas. 1880. aastate alguses t\u00f6\u00f6tas tsaariimpeeriumis ligi 200 t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes \u00fcliv\u00e4ikest rafineerimistehast. Neist ligi 99 protsenti asus Bakuus v\u00f5i selle eeslinnades. Linn andis toona peaaegu sama suure osa kogu impeeriumi ja oma k\u00f5rghetkel (1901) isegi \u00fcle poole kogu maailma toornaftast. T\u00e4nap\u00e4eval asub L\u00e4\u00e4ne-Siberis Tjumeni oblastis, kust tuleb \u00fcle poole Venemaa toornaftast, vaid \u00fcks rafineerimistehas. Seegi paikneb enamikust puurkaevudest peaaegu tuhande kilomeetri kaugusel edelas.<\/p>\n

N\u00e4itame, et v\u00e4hemalt Vene kontekstis oli “merkantiilse pumba” intellektuaalne isa keemik ja perioodilisuss\u00fcsteemi looja Dmitri Mendelejev. Ta soovitas juba 19. sajandil kolida rafineerimise Bakuust Venemaa Euroopa-ossa. Ideele oponeeris tugevalt sarileiutaja, Bakuu naftat\u00f6\u00f6stur ja Nobeli preemia asutaja vanem vend Ludvig Nobel. Tema poeg Emanuel rajas muu hulgas hiljem koos Artur Lessneriga Tallinnasse Noblessneri laevatehase.<\/p>\n

“Arengus\u00fcstal” (ingl developmental syringe) rajab tehased seevastu puurkaevude l\u00e4hedale. Sellega s\u00fcstitakse kapitali ja t\u00f6\u00f6j\u00f5udu piirkonda, mis j\u00e4\u00e4ks muidu esimesest t\u00e4ielikult ja teisest osaliselt ilma. Just seet\u00f5ttu kasvasid USA l\u00f5unaosariikides Mehhiko lahe p\u00f5hjarannikul naftapuurkaevude \u00fcmber suurlinnad, nagu Houston ja Baton Rouge. Neist kahest ideaalt\u00fc\u00fcbist l\u00e4htuvalt anal\u00fc\u00fcsime lisaks N\u00f5ukogude Liidule\/Venemaale ja USA-le ka Aafrika, Ladina-Ameerika, L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ning P\u00e4rsia lahe kaasusi.<\/p>\n

Mastaap kui n\u00f5rkus<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 \u00fcks p\u00e4evakajalisemaid uudseid ideid on “mastaabi julgeolekustamine”. Kaasaegsed rafineerimistehased on hiiglaslikud, sest suuremahuline t\u00f6\u00f6tlemine on mastaabis\u00e4\u00e4stu t\u00f5ttu odavam. Ent mida suurem on naftarafineerimistehas ja mida kontsentreeritum on riigi rafineerimist\u00f6\u00f6stus, seda haavatavam on see vaenutegevusele. Majanduslik t\u00f5husus muutub kineetilise konflikti korral s\u00fcsteemseks n\u00f5rkuseks ning tehasest saab julgeolekuobjekt, mida tuleb kiivalt kaitsta. Meie hinnangul ongi see praeguse globaalse rafineerimiss\u00fcsteemi keskne vastuolu. Seda kinnitavad eespool mainitud Venemaa ja P\u00e4rsia lahe riikide kaasused.<\/p>\n

Kuigi m\u00f5lemas konfliktis on sihikul olnud ka naftaterminalid, torujuhtmed ja muu taristu, r\u00f5hutame, et rafineerimistehased on teistest naftaobjektidest struktuurselt haavatavamad. V\u00e4ikseimgi droonikahjustus sunnib enamasti kogu tehase v\u00e4hemalt n\u00e4dalaks seiskama, samas kui naftaterminal v\u00f5ib taastuda tundidega.<\/p>\n

Muutuste ajastu?<\/p>\n

Alates Mendelejevi soovitusest ja N\u00f5ukogude plaanimajandusest kuni P\u00e4rsia lahe hiigeltehasteni on rafineerimistehaste asukoht ja mastaap ajaloolise poliitilise valiku, mitte geograafilise paratamatuse tulemus. Miks see praegu loeb? Sama poliitiline loogika, mis ehitas t\u00f5hususe nimel k\u00e4put\u00e4ie hiigeltehaseid, on loonud ka s\u00fcsteemi, mida suudavad droonid ja raketid vaevata halvata.<\/p>\n

Eestile t\u00e4hendab see, et k\u00fctusevaru ja tarneahela tagamine pole enam pelgalt logistika-, vaid eksistentsiaalne julgeolekuk\u00fcsimus. Balti riikides asub vaid \u00fcks naftarafineerimistehas \u2013 Orlen Lietuva Leedus, Ma\u017eeikiais. Orleni toodetud bensiin ja diiselk\u00fctus moodustavad ligikaudu kolm neljandikku<\/a> Eesti tanklates m\u00fc\u00fcdavast k\u00fctusest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud neljandik tuleb Nestelt, kellele kuulub Soome ainus rafineerimistehas Porvoos. Seega j\u00f5uab k\u00fctus Eesti tanklatesse t\u00e4pselt sama mudeli kaudu, mille k\u00e4imasolevad konfliktid praegu proovile panevad.<\/p>\n

Uurimuse peamine j\u00e4reldus on kainestav: kui energeetika geograafiat on kujundanud eelk\u00f5ige poliitiline valik, saab vana poliitilise korra loodut ka \u00fcmber kujundada. Globaalse julgeolekuolukorra t\u00f5ttu on l\u00e4hitulevikus status quo j\u00e4tkumisest isegi t\u00f5en\u00e4olisem, et nafta rafineerimist detsentraliseeritakse senisest veelgi enam. Aeg n\u00e4itab, kas maailm liigub tagasi 1880. aastate Bakuu mudeli juurde, kus puurkaevude k\u00f5rvale kerkivad sajad v\u00e4ikesed rafineerimistehased.<\/p>\n

Teadusartikkel<\/a> “The global refining disorder: The political geography of crude processing” ilmus ajakirjas Energy Research & Social Science.<\/p>\n

Georg-Henri Kaup Autor\/allikas: Sisekaitseakadeemia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4evaste hiiglaslike naftarafineerimistehaste koondumine ja asukohavalik on pikaajaliste riiklike valikute, mitte geograafilise paratamatuse tulemus. Ukraina ja L\u00e4his-Ida konfliktide…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241097,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,7603,34,36,31,32,95491,95494,21,8703,28,29,95,95493,95492,95495,19,25,3574,23,24,22,20,89068,30,92,93,94],"class_list":["post-241096","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energiajulgeolek","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-georg-henri-kaup","tag-globaalne-rafineerimiskaos","tag-headlines","tag-lahis-ida-konflikt","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nafta-detsentraliseerimine","tag-nafta-rafineerimistehased","tag-naftatoostuse-geograafia","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sisekaitseakadeemia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa-naftatoostus","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241096"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241096\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241096"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241096"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}