{"id":241322,"date":"2026-07-31T11:53:17","date_gmt":"2026-07-31T11:53:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241322\/"},"modified":"2026-07-31T11:53:17","modified_gmt":"2026-07-31T11:53:17","slug":"kosmosereis-iseendana-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241322\/","title":{"rendered":"Kosmosereis iseendana – Sirp"},"content":{"rendered":"

Hanno Soans, \u00fcks eesti m\u00f5jukamaid kunstikriitikuid, andis sel aastal v\u00e4lja mahuka artiklikogumiku \u201eEgotripp kellegi teisena\u201c, kuhu on kokku kogutud valimik tema kolmek\u00fcmne aasta jooksul kirjutatud eesti kunstnike identiteediloome k\u00e4sitlustest. Soansi artiklid on alati huvitavad, tihedad ja ettearvamatud: neis on pidevalt uueks tervikuks s\u00fcnteesitud v\u00e4ga erisuguseid m\u00f5jutusi, pandud omavahel r\u00e4\u00e4kima lai hulk m\u00f5tlejaid.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd hakkavad omavahel suhtlema ka kogumiku tekstid. Soansi kunstiarvustused on j\u00e4rjekorrastatud ebakronoloogiliselt, l\u00e4hivaatluse all kunstnike perekonnanimede t\u00e4hestikulises j\u00e4rjekorras. See t\u00e4hendab, et \u201eEgotripp kellegi teisena\u201c ei moodusta \u00fchest kunstiajaloolist valmis narratiivi, vaid on isev\u00e4rki v\u00f5nkuv pingev\u00e4li, iseenese anagramm. Eri aegadest p\u00e4rit arvustused ja kriitilised l\u00e4hilugemised hakkavad \u00fcksteist tahes-tahtmata m\u00f5jutama, siin ja seal v\u00f5ib t\u00e4heldada p\u00f5nevaid, teinekord ka ootamatuid kokkuk\u00f5lasid. \u00dchtlasi k\u00e4ib kogumikus v\u00e4ikestviisi m\u00e4ng iseduse ja teisesuse vahel: artiklites on keskendutud kunstnike autoripositsioonile, ometi v\u00f5tab \u201eEgotripi\u201c kriitikatekstide kaudu (ebalineaarselt, anakronistlikult ja empaatiliselt) kuju ka midagi muud.<\/p>\n

Kuidas sa kriitikuks hakkasid? Mis sind kirjutama t\u00f5mbas?<\/p>\n

V\u00f5ib naljaga pooleks \u00f6elda, et nomen est omen: kunstnikest vanemad panid mulle nime omaaegse kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse j\u00e4rgi. Lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan arutlusi kunstikriitikute \u00fcle. Hambus oli n\u00e4iteks Ants Juske, kes hakkas kaheksak\u00fcmnendail j\u00f5uliselt lammutama n\u00f5ukaaegse kunstikriitika \u00fcht p\u00f5hieeldust, et kriitika peab toimima kunstniku kaitsja ja \u00f5igustajana. K\u00f5las hinnang, et kriitika on m\u00f5eldud muidu justkui vabana figureeriva kunsti sildistamiseks ja sahtlisse l\u00fckkamiseks. Kuid v\u00e4hemalt oli kriitiku figuur mul juba lapsep\u00f5lves olemas.<\/p>\n

Ega see t\u00e4hendanud, et ma oleksin Tallinna Kunsti\u00fclikooli kunstiajalugu tudeerima minnes kohe kunstikriitikuks saada tahtnud. Aga \u00f5ppimine kunstikoolis t\u00e4hendas oma p\u00f5lvkonna kunstnikega koos \u00fcleskasvamist \u2013 aktiivne n\u00e4itusetegevus ja avamiste karussell kiskusid kaasa suhtlusringi, mille loomulikuks osaks oli ka kunstikriitika. Inspireerivaks oli kursuse v\u00f5rra vanema Mari Sobolevi (praegu Kartau) aktiivne tegutsemine kriitiku ja Mustpeade maja galerii kuraatorina. Avamistel sai kokku puututud Kultuurilehe (praegu Sirp) kunstitoimetaja Katrin Kivimaaga, kellel oli pidevalt n\u00e4ituste kohta l\u00fchikesi uudisteateid vaja. Nende niinimetatud nuppudega \u2013 \u017eanr, mis sotsiaalmeedia tulekuga t\u00e4iesti \u00e4ra kadus \u2013 ma oma k\u00e4e soojaks kirjutasin. Katsusin neid vormistada v\u00f5imalikult tihendatult, justkui l\u00fchiarvustusi.<\/p>\n

Siiamaani arvan, et isegi repliigitaolise l\u00fchivormi kaudu on v\u00f5imalik kunsti kohta midagi olulist \u00e4ra \u00f6elda. Esimese p\u00e4ris artikli tellis mult Kultuurilehe filmitoimetaja Jaak L\u00f5hmus. Kirjutasin Peter Greenaway filmin\u00e4dalast \u2013 neil Kinomaja retrospektiividel oli kultuurielus erakordne valgustuslik potentsiaal. M\u00f5jutajateks oma kompassi s\u00e4ttimisel kaasaja suunas olid ka rahvusvahelised suurn\u00e4itused, nagu \u201eArs 95\u201c Helsingis ja X \u201edocumenta\u201c Kasselis 1997. aastal, ja ka samadel aastatel toimunud Saaremaa biennaalid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kunstniku panus oma identiteediloomesse m\u00f5jub paratamatult ka \u00fcleskutsena selle kunsti kogejaile revideerida oma minapilti. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Artiklikogumik \u201eEgotripp kellegi teisena\u201c t\u00e4histab sinu 30 aastat kestnud tegevust kriitikuna. Kuidas sa tunned, kas su k\u00e4ekiri on aja jooksul teisenenud? Mis on j\u00e4\u00e4nud samaks?<\/p>\n

Teisenemist on raske teadvustada, sest jooksvat kunstikriitikat iseloomustab permanentne presentism, hoolimatuseni aktiivne orienteerumine \u00f5hukesele olevikuviilakale.<\/p>\n

Oma artiklikogumiku tekste n\u00fc\u00fcd korduvalt \u00fcle lugedes olin h\u00e4mmastunud, kui v\u00e4he on neis metakriitilisi kommentaare, t\u00e4helepanekuid kriitika enda kohta. \u00dches kogumikku j\u00f5udnud artiklis olen v\u00e4lja toonud, et kunstikriitikud \u201ekipuvad \u00fcldiselt olema ajaloolise teadlikkuse suhtes pehmev\u00f5itu, v\u00f5imalik et selleks, et kinnitada enesele uudsuse illusiooni, mida on vaja triviaalse n\u00fc\u00fcdishetke pidevaks kommenteerimiseks\u201c. Ehk polegi liigne eneseteadlikkus jooksva kunstieluga tegelevale kriitikule hea m\u00f5te, see v\u00f5ib p\u00f5hjustada kirjutamiskrampi. V\u00f5i siis pikemaid metakriitilisi arutlusk\u00e4ike, mida, \u00fctleme ausalt, pole kriitikaturul kuhugi panna.<\/p>\n

Kogumiku kontekstis tekkis kahtlus, et kas pole ma viimasel ajal kaldunud liigselt seletavasse, hermeneutilisse kirjutusre\u017eiimi, mis p\u00e4rsib kujundlikumat k\u00e4sitlust. See v\u00f5ib olla toimunud \u00fcldise surve m\u00f5jul kunstikriitikale ja v\u00e4ljendub kli\u0161ees, nagu oleks kaasaegne kunst tingimata midagi arusaamatut. Ma-ei-saa-aru-tunnet tuleks vabamalt v\u00f5tta: see, et kunstilises tekstis pole k\u00f5ik enesestm\u00f5istetav, peaks olema enesestm\u00f5istetav.<\/p>\n

Kas sul on enda arvates mingid l\u00e4bivad teemad v\u00f5i k\u00fcsimused, mille juurde ikka ja j\u00e4lle naased?<\/p>\n

Keskseks teljeks on kunst kui autori identiteediloome, olgu selleks siis destudiolik karnevalilik identiteetide maskiball, semperlik-raidperelik eneseteadvuse taandamine minapilti murendavatele kehalistele stsenaariumidele v\u00f5i anarhopopparite nagu Kiwa ja Jasper Zoova reibas keeldumine valmisidentiteetidest. See, mida ma pea igas tekstis teha olen p\u00fc\u00fcdnud, on kunstiteoste toimemehhanismide kvaasikirjanduslik ellu\u00e4ratamine \u2013 eriti tuleb see v\u00e4lja selles kogumikus, kus on sootuks k\u00f5rvale j\u00e4etud \u00fclevaaten\u00e4ituste arvustused ja keskendutud kunstnike autoripositsioonidele. Kunstniku panus oma identiteediloomesse m\u00f5jub paratamatult ka \u00fcleskutsena selle kunsti kogejaile revideerida oma minapilti. Et kunst pole mitte ainult maailma, vaid ka autorit ja vaatajat modelleeriv s\u00fcsteem, annab kunstile spetsiifilise eetilise horisondi.<\/p>\n

Kuidas erineb kriitiku roll n\u00e4iteks kuraatori v\u00f5i kunstniku omast?<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4eb sageli, kuidas kuraatori ja kriitiku rollid segunevad \u2013 ja seda puhtpraktilistel p\u00f5hjustel. Kuraatorirollis kriitik peab \u00fchtaegu silmas pidama nii n\u00e4ituseterviku kui\u00a0ka kunstnike kordumatute autoripositsioonide huve. Olles ise tegutsenud kuraatorina, mis on \u00fcks erakordselt keerukas amet, kus pead hommikul v\u00e4rske peaga produtsendina \u00fclemuse k\u00e4est rahastust v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kima, p\u00e4rastl\u00f5unal tegelema n\u00e4ituse ehituslike k\u00fcsimustega ja siis hilis\u00f5htul ps\u00fchholoogina kunstniku k\u00e4tt hoidma, tean ma, et selles ts\u00fcklis reflektiivsele tegevusele aega leida on neetult raske. Alati tundub, et j\u00e4\u00e4d eelmisele projektile refleksioonifaasi v\u00f5lgu, sest juba tuleb midagi uut peale. Samal ajal seisab kuraator l\u00e4hedal kunsti loomise praktilistele protsessidele \u2013 selles peitub oluline kunsti dem\u00fcstifitseeriv potentsiaal.<\/p>\n

Ja milline on nende rollide omavaheline d\u00fcnaamika? Kindlasti on sarnasusi, kattuvusi, aga ka sobimatusi \u2026<\/p>\n

Olen suur kunstnike kirjutatud kriitika f\u00e4nn. Kiwa, Peeter Lauritsa, Urmas L\u00fc\u00fcsi, Peeter Linnapi ja Raoul Kurvitza kunstikriitilised tekstid on sageli tabanud otse veeni. Loodan, et n\u00fc\u00fcd, mil kunstnikele v\u00f5imaldatakse loomep\u00f5hist doktoriharidust, kasvab ehk ka meil kunstniku perspektiivist loovuse k\u00f6\u00f6gipoolt anal\u00fc\u00fcsivate tekstide hulk.<\/p>\n

See, mida ma silmas pean, avaldub eriti selgelt soome skulptori J\u00fcrki Siukoneni raamatutes. EKA kirjastus avaldas tema \u201eVasara ja vaikuse\u201c (2015, ee 2016), ent soome keelt valdavale lugejale julgen soovitada ka \u00fcht tema hilisemat raamatut, mis on \u00fcles ehitatud Vladimir Tatlini avangardistliku \u201eKolmanda Internatsionaali monumendi\u201c ja Vera Muhhina sotsrealistliku \u201eT\u00f6\u00f6lise ja kolhoositari\u201c vastandusele. Ka soome kunsti \u00fche m\u00f5jukama vaba radikaali Teemu M\u00e4ki mahukas \u201eTaiteen teht\u00e4v\u00e4\u201c (2018) kasvas v\u00e4lja kunstniku doktori\u00f5ppest.<\/p>\n

K\u00fcllap on Soomes neid produktiivse kunstikirjutuse n\u00e4iteid rohkemgi, ent eesti kultuuris on t\u00e4iesti erandlikus positsioonis Kiwa hiljutine \u201eTagasi Hukkunud Alpinisti hotelli\u201c. Olles raamatuformaadis kappama l\u00e4inud filmiarvustus, on see \u00fchtlasi nii \u00fche p\u00f5lvkonna loomingulise kreedo manifest kui\u00a0ka isikup\u00e4rase m\u00f5isteverminguga silmapaistev filosoofiline traktaat. Ma olen p\u00e4rast selle raamatu lugemist korduvalt m\u00f5elnud, et milline v\u00f5iks olla kaasaegse kunsti teos, millest kirjutamiseks v\u00f5iks, nagu Kiwa selle filmi puhul, v\u00f5tta kaksk\u00fcmmend aastat aega\u00a0\u2026 N\u00e4ide kommentaarist, mis on \u00fcles ehitatud sellise usu ja veenvusega, et m\u00f5jub kommenteeritavast isegi monumentaalsemana.<\/p>\n

Mil m\u00e4\u00e4ral on kriitiline tekst ise teos, kui palju on sinu arvates kriitikatekstis esteetilist ambitsiooni? Kui iseseisev \u00fcks arvustus sinu jaoks on?<\/p>\n

Kriitikateksti esteetilisel ambitsioonil on erinevaid tasandeid. Kriitika esteetiline laetus on \u00f5igustatud, kui see toimib kunstniku kaartide avamisena laiema kultuuripildi kaasamiseks. Kuid kui see ambitsioon muutub t\u00f6\u00f6riistast iseseisvaks eesm\u00e4rgiks, v\u00f5ib ka v\u00e4ga m\u00f6\u00f6da panna. V\u00f5ib fookuse kaotada ja omaenese h\u00e4\u00e4let\u00e4mbrit nautima j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Ka kogumiku pealkiri \u201eEgotripp kellegi teisena\u201c viitab teatavale pingele, kriitiku positsiooni kaksipidisusele. Millisena n\u00e4ed kriitika peamist \u00fclesannet?<\/p>\n

Kui keegi teine, kunstnik, on mulle oma teosega pakkunud kohta kosmoselaevas, siis ma ilmselt v\u00f5lgnen talle midagi. Kriitika \u00fclesanne seoses kunstiteosega v\u00f5ib erineda tema \u00fclesandest suhtes publikuga. Nagu kaasaegne kunstnik, on ka kriitik \u2013 kui kasutada Nicolas Bourriaud\u2019 v\u00e4ljendit \u2013 semionaut, kes peab joonistama v\u00e4lja sidemed t\u00e4henduste vahel.<\/p>\n

Kunstniku ja kriitiku teekond v\u00f5ib olla samasuunaline, aga sellisel juhul on tegu paralleeltrajektooridega, mis v\u00f5imaldavad \u00fcht ja sama n\u00e4htust kogeda laiendatud m\u00e4nguv\u00e4ljal.<\/p>\n

Mina olen m\u00f5nikord m\u00f5elnud, et kriitika on arvustatava j\u00e4tkamine teiste vahenditega. Kuidas saaks kriitikast veel m\u00f5elda? On see vestlus? Maitse kehtestamine? M\u00e4ng? Seoste kiirendi?<\/p>\n

Mitte ainult vestluse j\u00e4tkamine teiste vahenditega, vaid ka vestluste jaoks vajalike argumentatsioonide, s\u00f5navara ja tundeskaalade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Kuigi k\u00f5ik mu p\u00f5lvkondlikud kriitikuinstinktid tahaksid protesteerida v\u00e4ljendi \u201emaitse kehtestamine\u201c vastu, siis midagi see kriitika siiski kehtestama peab. Mingi kunstist s\u00f5ltuva vaatenurga maailmale, tahaks loota. Sellest perspektiivist olen n\u00f5us Aare Pilve kaasaloova kriitika h\u00fcpoteesiga.<\/p>\n

Iga\u00fchel on oma maitse, aga samal ajal on selles ka palju sotsiaalset ja \u00f5pitut. Kas on teoseid, mis sulle v\u00e4ga meeldivad, kuigi tunned, et justkui ei peaks?<\/p>\n

Minu s\u00f5navaras on \u201emaitse\u201c midagi marginaalset. Kunstis on k\u00fcsimus pigem momendis, mil \u00f5pitu muutub loomuomaseks \u2013 see on hetk, mil tekst teeb sinuga asju. Minu eelistused kunstis on piisavalt s\u00fcstemaatilised, et mitte f\u00e4nnata teoseid, mis minus moraalikrampe tekitavad. Aga see on oluline dilemma: popmuusikas t\u00f5mbab mind n\u00e4iteks Rammstein, vaatamata selle vastikule flirdile fa\u0161istliku esteetikaga. See skisofreeniline l\u00fckka-t\u00f5mba-tunne osutab sellele, et ega identiteet polegi homogeenne mass, vaid koosneb sageli suisa vastandliku sisuga klompidest.<\/p>\n

Millest sa arvustuse kirjutamise puhul alustad?<\/p>\n

Ammendavast kirjeldusest, isegi kui see hiljem t\u00e4ielikult k\u00e4iku ei l\u00e4he. Kirjeldus kaardistab teksti edasised v\u00f5imalused.<\/p>\n

Kirjelda pisut oma t\u00f6\u00f6protsessi.<\/p>\n

Boris Bernstein, mu lemmik\u00f5ppej\u00f5ud \u00fclikoolis, \u00fctles, et miski ei saa asendada kunstiteosega koos veedetud aega. Vanasti alustasin tingimata faasiga \u201ekirjuta k\u00f5ik paberile v\u00e4lja, mis p\u00e4he tuleb\u201c. Seda rakendan n\u00fc\u00fcd ainult siis, kui teos on ilmne v\u00e4ljakutse. Pretensioonikamate arvustuste puhul on aga oluline ka poolp\u00f5demise faas \u201emarineeri iseennast\u201c, mille k\u00e4igus v\u00f5in huupi sirvida v\u00e4gagi erinevat lugemisvara piiblist, M\u00fc\u00fcrilehest ja \u201eMirabilia\u201c krimkadest s\u00fcrrealistliku pornograafiani, \u00e1\u00a0la Georges Bataille. Kui tolm settib, saab kirjutama hakata.<\/p>\n

Kas raskem on kirjutada positiivset v\u00f5i negatiivset arvustust? Ja kas see eelistus on aja jooksul muutunud ka?<\/p>\n

Statistiliselt on m\u00e4rksa suurem t\u00f5en\u00e4osus, et selgelt positiivsest v\u00f5i selgelt negatiivsest impulsist kasvab v\u00e4lja j\u00f5ulisem arvustus kui ebam\u00e4\u00e4rasest hinnangust alustades.<\/p>\n

Kes on sulle k\u00f5ige olulisemad autorid? Raamatu saates\u00f5na moto oled laenanud Don DeLillolt \u2026<\/p>\n

Tunnen suurt emotsionaalset l\u00e4hedust ilukirjandusega. M\u00e1rquezt ja Bulgakovit sattusin lugema kaugelt liiga noorelt, ilma et mul oleks olnud v\u00f5tta valmis m\u00f5istesahtleid, nagu n\u00e4iteks maagiline realism, kuhu saadud kogemusi \u00e4ra sokutada. Siin peitub vastuv\u00e4ide \u201ema ei saa kaasaegsest kunstist midagi aru\u201c argumentatsioonile. Ei saa ja v\u00f5ib-olla pole vajagi!<\/p>\n

Mitte arusaamine, vaid kogemus on primaarne. Olin s\u00fc\u00fcdimatu tiinekas, kui ostsin erootilise kaanepildi ahvatlusel Henry Milleri \u201eV\u00e4hi p\u00f6\u00f6rijoone\u201c ja lasin teadvuse voolul p\u00f5hineval tekstil ennast kaugele \u00e4ra kanda. Et selline tekstiga pimesi kaasaminek on minu puhul vaatamata retseptsiooniaparaadi paratamatule panetumisele veel siiani v\u00f5imalik, osutas viimati Carlo Levi \u201eKristus j\u00e4i pidama Ebolis\u201c. Muidugi Herman Melville\u2019i \u201eKirjutaja Bartleby. Wall Streeti lugu\u201c, mille ma ise t\u00f5lkisin ja kirjastasin. Olen k\u00f5ik need kirjandusteosed tsitaadi\u00adfragmentidena ka kunstikriitikasse kaasa toonud.<\/p>\n

Keda praegu tegutsevatest kriitikutest loed k\u00f5ige suurema heameelega?<\/p>\n

Hans Alla, Maria Helen K\u00e4nd, Johanna Jolen Kuzmenko ja Aleksander Metsam\u00e4rt on noorte kunstikriitikutena \u00e4gedad. Sveta Grigorjevast l\u00e4binisti interdistsiplinaarse autorina olen ikka lugu pidanud. Aare Pilv ja Hasso Krull vajavad ikka ja j\u00e4lle t\u00e4helepanelikku lugemist. Nad kipuvad produktiivselt laiendama seda, millega ma juba iseenesest eelnevalt n\u00f5us olen. Aga n\u00e4iteks ka Linnar Priim\u00e4ge loen huviga, kuigi olen valmis kirglikult vastu seisma peaaegu k\u00f5igele, mida tema kriitikupositsioon kaasaegse kunsti suhtes esindab.<\/p>\n

Kui oluline on sulle su enda tekstide puhul tagasiside?<\/p>\n

Paari kuu eest tegin kunstnik Birgit Aropile, keda ma \u00f5ieti ei tunnegi, komplimendi tema viimasel kevadn\u00e4itusel n\u00e4htud t\u00f6\u00f6 kohta ja ta vastas minu t\u00e4ielikuks jahmatuseks tsitaadiga, kasutas s\u00f5na-s\u00f5nalt \u00fchte mu aastaid tagasi raamatus \u201eTallinna juht\u201c (2002) monumentide kohta \u00e4ra toodud m\u00f5tet, mis olla teda m\u00f5jutanud; \u201eAjalool on nibud ja sa v\u00f5id neid k\u00f5distada, selle asemel, et juua s\u00fcmboolses registris sulle ette m\u00e4\u00e4ratud piima\u201c. Selline kummituslik hetk \u2013 ja vahel neid ikka juhtub \u2013 annab usku, et m\u00f5tted, mis kord kirja on saanud, v\u00f5ivad uuel ringil veel sinu juurde naasta. Selles m\u00f5ttes n\u00e4ib bloginduse ja sotsiaalmeedia k\u00f5rval olevat siiani eelis raamatuformaadis tr\u00fckis\u00f5nal. Ja eks see ole ka \u00fcks motiive kogumiku \u201eEgotripp kellegi teisena\u201c avaldamise taga.<\/p>\n

Mis edasi? Kas kunstikriitika vallas on veel v\u00e4ljakutseid v\u00f5i midagi, mille puhul tunned, et sellest su j\u00f5ud veel \u00fcle ei k\u00e4i?<\/p>\n

Jah, on k\u00fcll midagi ebam\u00e4\u00e4rast ja ambitsioonikat kusagil kaugel ees, mida kirjutada tahaks ja mille puhul ma sugugi kindel ei ole, kas ma v\u00e4lja vean: v\u00f5taks hea meelega kuidagi kokku kunstikriitika empiirilisel baasil kild-killult l\u00e4bi ratsutatud kogemuse \u00fche pikema, raamatuformaadis teoreetilise esseega sellest, millises ajas me kunstides praegu oleme, kui me postmodernismis justkui enam ei ole.<\/p>\n

Jean-Fran\u00e7ois Lyotardi vaimus v\u00f5iks \u00f6elda: \u201eK\u00e4es on puhkehetk, ma r\u00e4\u00e4gin aja v\u00e4rvist\u201c. Isegi katusm\u00f5iste on juba selle teksti tarbeks olemas, aga ma ei hakka seda siin toorelt v\u00e4lja k\u00e4ima. Samal ajal, ega siis \u00fchtegi olulist postmodernse olukorra tekitatud k\u00f5hklust pole ju isegi mitte vaiba alla p\u00fchitud, \u00fcletamisest r\u00e4\u00e4kimata. N\u00e4ib, et postmodernsus, ehkki see vohab ostuj\u00f5uliseimas \u00fchiskonnasegmendis endiselt m\u00f5\u00f5dutult, kannatab nimetamisv\u00e4simuse all \u2013 seda k\u00f5ike poleks nagu enam paslik adresseerida. Kas ma selle t\u00f5rke \u00e4ras\u00f5nastamise jaoks ka aega leida oskan, on iseasi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hanno Soans, \u00fcks eesti m\u00f5jukamaid kunstikriitikuid, andis sel aastal v\u00e4lja mahuka artiklikogumiku \u201eEgotripp kellegi teisena\u201c, kuhu on kokku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241323,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,74661,83902,140],"class_list":["post-241322","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hanno-soans","tag-kunstikriitika","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117014456586718839","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241322"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241322\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}