Tallinna Tehnikak\u00f5rgkooli k\u00fclalisprofessor Paula Veske-Lepp kirjeldab nutikate tekstiilide rolli t\u00e4nap\u00e4evastes kaitseriietustes ning leiab, et h\u00e4sti toimiva nutiriide v\u00e4\u00e4rtus ei seisne v\u00f5imalikult paljude andmete kogumises, vaid kasutaja jaoks k\u00f5ige olulisema teabe \u00f5igeaegses edastamises.<\/p>\n
Kujutage ette tulet\u00f5rjujat p\u00f5levas majas. Tema kaitse\u00fclikond kaitseb teda kuumuse eest nii h\u00e4sti, et ta ei tunne enam ohtu ning just see v\u00f5ib osutuda saatuslikuks. Kaasaegne kaitseriietus on sedav\u00f5rd t\u00f5hus soojusisolaator, et paksud isolatsioonikihid summutavad kuumustunde. Inimese loomulik hoiatusmehhanism \u2013 vajadus ohu eest taanduda \u2013 j\u00f5uab ajju liiga hilja.\u00a0<\/p>\n
Selleks ajaks, kui tulet\u00f5rjuja kuumust tajub, v\u00f5ivad olla p\u00f5letushaavad juba tekkinud. See on \u00fcks n\u00fc\u00fcdisaegse kaitseriietuse paradokse: omadused, mis inimest kaitsevad, v\u00f5ivad samal ajal varjata ohtu.<\/p>\n
Sensor asendab valutunnet<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalik lahendus on integreerida kaitseriietusse temperatuurisensorid, mis hoiatavad kandjat enne kriitilise piiri \u00fcletamist. Selline r\u00f5ivas m\u00f5\u00f5dab pidevalt soojusvoogu v\u00e4lis- ja sisekihi vahel ning annab helisignaaliga m\u00e4rku, kui kuumuskoormus n\u00f5uab tegutsemist. Nii annab sensor kandjale teavet, mida paks isolatsioonikiht inimese loomuliku kuumatunde kaudu enam edastada ei suuda.<\/p>\n
Oluline on r\u00f5hutada, et sensor ei tee otsuseid inimese eest. See annab kandjale \u00f5igeaegset teavet, mille p\u00f5hjal saab ta ise olukorda hinnata ja tegutseda. Selliseid lahendusi on Euroopas uurinud mitmed teaduskonsortsiumid.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide on Belgias arendatud I-CART projekt<\/a>, mis sai alguse Pariisi tulet\u00f5rje vajadusest v\u00e4hendada kuumusest p\u00f5hjustatud p\u00f5letusvigastusi. Projekti eesm\u00e4rk oli luua v\u00f5imalikult t\u00f6\u00f6kindel ja praktiline lahendus ning erip\u00e4ra seisnes selles, et keskenduti vaid \u00fchele\u00a0 n\u00e4itajale \u2013 temperatuurile. See n\u00e4itab, et h\u00e4sti toimiva nutika tekstiili v\u00e4\u00e4rtus ei seisne v\u00f5imalikult paljude andmete kogumises, vaid kasutaja jaoks k\u00f5ige olulisema teabe \u00f5igeaegses edastamises.<\/p>\n Suurim tehniline v\u00e4ljakutse ei ole enam sensorite loomine, vaid nende t\u00f6\u00f6kindlus. Komponendid peavad taluma k\u00f5rget temperatuuri, niiskust ja mehaanilisi koormusi, ilma et need tekitaksid kandjale lisariski.<\/p>\n Seejuures peavad lahendused toimima ka tegelikes kasutustingimustes: elektrit juhtivad tekstiilid ja painduv elektroonika peavad vastu pidama korduvatele painutustele ja pesemisele, sensorid peavad t\u00f6\u00f6tama ka venitatud v\u00f5i kortsunud kangal ning kogu s\u00fcsteem peab toimima v\u00f5imalikult v\u00e4ikese energiakuluga.<\/p>\n Nutikate tekstiilide v\u00f5imalused ulatuvad aga p\u00e4\u00e4stevaldkonnast m\u00e4rksa kaugemale. Sarnaseid tehnoloogiaid kasutatakse juba v\u00f5i arendatakse n\u00e4iteks lihaste stimuleerimiseks<\/a> elektroode sisaldavate r\u00f5ivaste abil, ehitust\u00f6\u00f6lise kukkumise automaatseks tuvastamiseks<\/a>, s\u00f5jav\u00e4elaste f\u00fcsioloogiliste n\u00e4itajate<\/a> j\u00e4lgimiseks ning sportlaste lihaskoormuse ja kehaasendi m\u00f5\u00f5tmiseks<\/a>.<\/p>\n K\u00f5iki neid lahendusi \u00fchendab \u00fcks p\u00f5him\u00f5te: tekstiil ise toimib andurina, ilma et inimene peaks kandma eraldi m\u00f5\u00f5teseadet.<\/p>\n Nutikad tekstiilid s\u00fcnnivad koost\u00f6\u00f6s<\/p>\n Selliste lahenduste arendamine n\u00f5uab v\u00e4ga erinevate valdkondade teadmisi. Ei piisa vaid tekstiilitehnoloogiast ega elektroonikainseneeriast \u2013 vaja on m\u00f5lemat. Sama oluline on l\u00f5ppkasutajate kaasamine: arstid, tulet\u00f5rjujad, sportlased ja teised aitavad arendajatel m\u00f5ista, millised lahendused p\u00e4riselus tegelikult toimivad.<\/p>\n Praktikas t\u00e4hendab see, et \u00fchise keele leidmisel on sageli rohkem abi protot\u00fc\u00fcpidest ja visuaalidest kui erialaterminoloogiast. F\u00fc\u00fcsiline mudel v\u00f5i joonis aitab eri taustaga inimestel ideedest \u00fchtemoodi aru saada.<\/p>\n Nutikate tekstiilide areng t\u00f5statab ka eetilisi k\u00fcsimusi. Kuna selline riietus puutub vahetult kokku inimese keha ja igap\u00e4evaeluga, tuleb kasutajad kaasata juba arendusprotsessi alguses, mitte alles l\u00f5ppkatsetuste ajal. Milliseid andmeid kogutakse, kes neile ligi p\u00e4\u00e4seb ja kuidas neid kasutatakse \u2013 need ei ole \u00fcksnes tehnilised, vaid ka \u00fchiskondlikud k\u00fcsimused.<\/p>\n Need arengud puudutavad otseselt ka Eestit, kuna siinsed ettev\u00f5tted toodavad t\u00f6\u00f6- ja kaitseriietust paljudele v\u00e4listurgudele. Nutikate tekstiilide levik t\u00e4hendab, et traditsioonilise r\u00f5ivatootmise k\u00f5rvale kujuneb uus kompetentsivaldkond, kus tekstiilit\u00f6\u00f6stus p\u00f5imub \u00fcha enam anduritehnoloogia, elektroonika, andmeanal\u00fc\u00fcsi ja tarkvaraarendusega.<\/p>\n Samas ei t\u00e4henda tehnoloogia lisamine r\u00f5ivasse automaatselt paremat v\u00f5i kestlikumat toodet. Nutikomponendid muudavad r\u00f5iva keerukamaks, kallimaks ja sageli raskemini ringlussev\u00f5etavaks. Just seet\u00f5ttu tuleb juba arendusfaasis m\u00f5elda, kuidas muuta tooted vastupidavaks, parandatavaks ja eluea l\u00f5pus lihtsamini lahtiv\u00f5etavaks. H\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud nutikas r\u00f5ivas v\u00f5ib olla \u00fcks vastus k\u00fcsimusele, kuidas \u00fchendada ohutus, suurem lisandv\u00e4\u00e4rtus ja kestlikum tootmine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna Tehnikak\u00f5rgkooli k\u00fclalisprofessor Paula Veske-Lepp kirjeldab nutikate tekstiilide rolli t\u00e4nap\u00e4evastes kaitseriietustes ning leiab, et h\u00e4sti toimiva nutiriide v\u00e4\u00e4rtus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241353,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,95578,34,36,76089,95576,95574,95575,10797,68805,95577],"class_list":["post-241352","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektroonikainseneeria","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaitseriietus","tag-kuumakaitse","tag-nutikad-tekstiilid","tag-nutikangad","tag-tallinna-tehnikakorgkool","tag-tekstiilitehnoloogia","tag-temperatuurisensorid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117014597725822015","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241352"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241352\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241353"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}