K\u00e4isin hiljuti Gruusias. Kui p\u00e4ris aus olla, siis isegi ei k\u00e4inud, vaid viibisin umbes kuu aega. Peab \u00fctlema, et ma valisin k\u00f5ige viletsama aja Gruusias olemiseks. Nimelt on juuni l\u00f5pp ja juuli seal k\u00f5ige kuumem aeg ja nii ma siis piinlesin p\u00e4ris tihti kuni 37-kraadise palavuse k\u00e4es.<\/p>\n
Viibisin Gruusias p\u00e4ris mitmes kohas Ad\u017eaariast kuni Kahheetiani ja veidi m\u00f5nes kohas, mis nende vahele j\u00e4\u00e4b. Inimkeeli \u00fcmber seletatuna k\u00e4isin ma p\u00e4ris l\u00f5unas T\u00fcrgi piiri \u00e4\u00e4res ja siis natukene Gruusia keskosas. Aprillis viibisin Kasahstanis, peamiselt p\u00f5hjapoolses otsas, Karaganda linna kandis. Ja m\u00f5ned aastad tagasi viibisin ma mitu kuud Moldovas.<\/p>\n
Teinekord on kasulik viibida pikemat aega erinevates endise N\u00f5ukogude Liidu liiduvabariikides. See annab p\u00f5hjust j\u00e4rele m\u00f5elda p\u00e4ris mitme asja \u00fcle.<\/p>\n
Nagu kindlasti paljud teavad, siis majanduslikult ja institutsionaalselt on Balti riigid endise N\u00f5ukogude Liidu kildudest k\u00f5ige enam arenenud. Raske \u00f6elda, kes siin liidripositsiooni hoiab, eestlased tahaksid muidugi m\u00f5elda, et see on Eesti Vabariik. Sama l\u00e4henemist ei saa muidugi keelata ei Leedule ega L\u00e4tile.<\/p>\n
On aga \u00fcks asi, mille poolest Eesti k\u00f5ige enam silma paistab, meil N\u00f5ukogude Liit k\u00f5ige v\u00e4hem referentspunkt. M\u00f5tlen selle all seda, et kuigi siingi armastatakse suhteliselt tihti mainida n\u00f5ukogude minevikku, siis v\u00f5rreldes nende postn\u00f5ukogude riikidega, kus ma olen k\u00e4inud, on seda siiski tervitatavalt v\u00e4he. V\u00f5ib-\u00f6elda, et Eesti on n\u00f5ukogude mineviku selja taha j\u00e4tnud ja vaatab ettepoole.<\/p>\n
Gruusia on selles m\u00f5ttes t\u00e4ielik katastroof. V\u00e4ga raske on leida \u00fcle neljak\u00fcmnest inimest, kes varem v\u00f5i hiljem ei hakka r\u00e4\u00e4kima N\u00f5ukogude Liidust ehk v\u00f5rdlema elu “kommunistide ajal”. Kusjuures “kommunist” pole Gruusias alati s\u00f5imus\u00f5na.<\/p>\n
“Olen muidugi kohanud ka inimesi, peamiselt ettev\u00f5tjaid, kes leiavad, et n\u00fc\u00fcd on parem, saab ilma piiranguteta oma asja ajada.”<\/p>\n
V\u00e4ga paljudel juhtudel on v\u00f5rdlus t\u00e4nap\u00e4eva Gruusiaga selline, et “kommunistide ajal oli parem”. Gruusias on terveid piirkondi, kus N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemisega kadusid mitte ainult t\u00f6\u00f6kohad, vaid samuti elekter ja gaas ning odavad doteeritud toiduained. Olen muidugi kohanud ka inimesi, peamiselt ettev\u00f5tjaid, kes leiavad, et n\u00fc\u00fcd on parem, saab ilma piiranguteta oma asja ajada ja edukus s\u00f5ltub ennek\u00f5ike tahtmisest ning oskustest.<\/p>\n
Kasahstanis s\u00f5idab ka v\u00f5rdlus n\u00f5ukogude ajaga pidevalt sisse, ehkki mitte niimoodi kiitvalt. Kasahhid m\u00e4letavad siiani, kuidas nad olid mitte ainult v\u00e4hemus omaenese kodumaal, vaid teise sordi kodanikud. Kogu N\u00f5ukogude Liidust kokku s\u00f5itnud venelased, ukrainlased, aga ehk ka m\u00f5ni \u00fcksik eestlane, h\u00f5\u00f5rusid kasahhidele kogu aeg nina alla, kuidas kasahhidel tuleb t\u00e4nulik olla, et neile toodi “tsivilisatsioon” ning “kultuur” ja niimoodi tehti r\u00e4ndkarjakasvatajatest “tsiviliseeritud” inimesed.<\/p>\n
K\u00f5ige sellega kaasnes kasahhi kultuuri ja keele allasurumine. Islam, mis on kesksel kohal kasahhide identiteedis niiv\u00f5rd, et teinekord on moslemiks ja kasahhiks olemise vahele raske piiri t\u00f5mmata, t\u00f5rjuti p\u00f5randa alla.<\/p>\n
Kasahhid ise v\u00e4idavad, et islami ja seega ka kasahhi identiteedi p\u00e4\u00e4stis kasahhide sufism. kuna r\u00e4ndkarjakasvatajad ei saanud regulaarselt mo\u0161eedes k\u00e4ia, siis kujunes kasahhide seas v\u00e4lja see, et kohaliku t\u00e4htsusega usujuht oli perekonna vanim mees, aksakall. Seega polnud moslemiks olemise juures mo\u0161eede, mullade ja imaamide olemasolu kriitilise t\u00e4htsusega. Nii elas palvetamine ja islami kommete j\u00e4rgimine kasahhide seas \u00fcle n\u00f5ukogude aja.<\/p>\n
Moldovas on n\u00f5ukogude p\u00e4randi r\u00f5hutamine v\u00e4ga poliitilise iseloomuga ja see on omane just venemeelsetele poliitikutele ning nende j\u00e4rgijatele. Moldovas on ka selgemini n\u00e4ha, kuhu selline n\u00f5ukogude p\u00e4randi ja mineviku kultiveerimine viib: see toob Venemaa j\u00e4rjest rohkem riigi ja selle elanike ellu.<\/p>\n
Moldovas usub umbes pool elanikkonnast, et Moldoval on vaid \u00fcks arengutee, koos Venemaaga l\u00e4bi raskuste t\u00e4htede poole. Sellisel hoiakul on ka majanduslik p\u00f5hjus, kuna Venemaa on Moldova kaupadele oluline turg, olulisem kui Euroopa Liit.<\/p>\n
Mainida tuleks veel t\u00f5siasja, et k\u00f5igis eelpool mainitud riikides on vene keel esimene suhtluskeel v\u00e4lismaalastega. Irooniline on see, et Gruusias armastatakse r\u00e4\u00e4kida sellest, kuidas vene keel on kasutuselt kadumas ja inglise keel v\u00f5tab \u00fcle, aga praktikas on v\u00e4ga raske v\u00e4ljaspool Tbilisi kesklinna ning Batumi turismirajoone vene keeleta hakkama saada.<\/p>\n
K\u00f5ik see ja palju muud viib aga huvitava mentaalse geograafia tekkimisele. Eesti ja enamiku tema elanike jaoks on Venemaa selgelt see “teine” (the other) riik, mis asub kusagil piiri taga, millega enam ei \u00fchenda miskit ja kus toimuvast suurt midagi ikkagi ei teata.<\/p>\n
Moldovas, Kasahstanis ja Gruusias on Venemaa “oma”, selline v\u00e4lismaa nagu Eestis kiputakse vaatama L\u00e4tit. Nagu mulle kunagi Kasahstanis aastate eest \u00fctles \u00fcks kolleeg: “Meie jaoks on N\u00f5ukogude Liit Kodumaa.” Suure t\u00e4hega, kusjuures. Selle Suure Kodumaa varjus hiilib aga Venemaa j\u00e4rjest rohkem nendesse riikidesse sisse, kipub kaduma piir N\u00f5ukogude Liidu ja Venemaa vahel, ainult et positiivses m\u00f5ttes.<\/p>\n
Venemaalane kipub mainitud riikides olema teistmoodi v\u00e4lismaalane, kui seda on suvalise Euroopa riigi kodanik. Venemaalasega \u00fchendavad grusiine, kasahhe ja moldaavlasi \u00fchine muusika alates Kinost ja l\u00f5petades n\u00f5ukogudeaegse estraadiga, \u00fcheselt arusaadavad naljad, \u00fchiselt tuntud filmid ja isegi \u00fchine terminoloogia, ikka k\u00f5lab venekeelses jutus s\u00f5na “seltsimees” ja igasugu m\u00fcnte nimetatakse siiani kopikateks.<\/p>\n
Ma julgeks v\u00e4ita, et kui Eesti, L\u00e4ti ja Leedu on mentaalselt Venemaale selja keeranud, siis enamik endiseid liiduvabariike seda teinud pole. Jah, ka meil immitseb igast praost Vene propagandat ja on neid, kes Venemaad idealiseerivad, aga Eestis on tuntav distants Venemaa suhtes. Paljude grusiinide, kasahhide ja moldaavlaste jaoks asutakse seevastu Venemaaga \u00fches ruumis ning maailmas.<\/p>\n
Ja see maailm kumab Gruusias, Moldovas v\u00f5i Kasahstanis igalt poolt vastu. Vene popmuusika m\u00e4ngib igas teises taksos, laste m\u00e4nguplatsil k\u00f5lavad n\u00f5ukogude pioneerilaulud, majade seinad on t\u00e4is kleebitud Venemaa artistide kontsertide kuulutusi ning paljud inimesed vaatavad innukalt Venemaa televisiooni. Ikkagi omad!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4isin hiljuti Gruusias. Kui p\u00e4ris aus olla, siis isegi ei k\u00e4inud, vaid viibisin umbes kuu aega. Peab \u00fctlema,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241449,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[15319,26,27,37,33,35,34,36,31,32,1946,21,5946,28,29,114,115,95,1949,19,431,25,23,24,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-241448","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aimar-ventsel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gruusia","tag-headlines","tag-kasahstan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-maailm","tag-moldova","tag-news","tag-noukogude-liit","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117015124748169356","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241448","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241448"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241448\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241449"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241448"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241448"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241448"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}