Eelmise aasta aprillis eemaldati Taliban Venemaa terroriorganisatsioonide nimekirjast ning vaid kaks kuud hiljem sai Venemaast esimene ja seni ainus riik, mis on r\u00fchmituse v\u00f5imu Afganistanis ametlikult tunnustanud.<\/p>\n
V\u00e4ljastpoolt vaadates v\u00f5ib Venemaa ja Talibani liit tunduda kummaline. Aastatepikkusest s\u00f5jast kurnatud Afganistani majandus on raskes olukorras, naiste \u00f5iguste jalge alla tallamise t\u00f5ttu kehtivad re\u017eiimile karmid rahvusvahelised sanktsioonid ning kahe riigi kaubavahetus on tagasihoidlik. <\/p>\n
Mida Moskva siis Kabulilt ootab?<\/p>\n
Afganistan pakub Venemaale haruldast v\u00f5imalust oma v\u00e4lism\u00f5ju laiendada. Taliban omakorda vajab rahvusvahelist tunnustust ja julgeolekukoost\u00f6\u00f6d \u2013 Moskva saab pakkuda neile m\u00f5lemat.<\/p>\n
P\u00e4rast t\u00e4iemahulise Ukrainas s\u00f5ja alustamist on Venemaa v\u00f5imalused v\u00e4lismaal m\u00f5ju avaldada suures osas kokku kuivanud. Ba\u0161ar al-Assadi kukutamine S\u00fc\u00fcrias, Nicol\u00e1s Maduro tabamine USA v\u00e4gede poolt Venezuelas ning Armeenia kaugenemine Moskva orbiidist on andnud Venemaa geopoliitilistele ambitsioonidele rasked hoobid.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 Afganistaniga annab Moskvale v\u00f5imaluse oma rahvusvahelist kohalolekut v\u00e4hemalt osaliselt taastada. <\/p>\n
P\u00e4rast \u00dchendriikide v\u00e4gede lahkumist 2021. aastal on Moskva p\u00fc\u00fcdnud t\u00e4ita l\u00e4\u00e4nest j\u00e4\u00e4nud t\u00fchimikku ja t\u00f5usta Kabuli peamiseks julgeolekupartneriks. Tegelikult loodi sidemeid juba ammu enne Talibani v\u00f5imule naasmist \u2013 muu hulgas Venemaa s\u00f5jav\u00e4eluure (GRU) rahastuse abil.<\/p>\n
Maikuus s\u00f5lmitud kokkulepe peegeldab ilmekalt Venemaa v\u00e4lispoliitilisi kitsaskohti. Ukrainas peetav s\u00f5da kurnab ressursse, mist\u00f5ttu otsib Moskva viise oma m\u00f5ju kasvatamiseks v\u00f5imalikult v\u00e4ikese kuluga. Relvastuse remontimise leping ei n\u00f5ua suuri tarneahelaid ega v\u00e4gede kohaleviimist, kuid loob institutsionaalsed sidemed Kabuliga.<\/p>\n
\u201eSee v\u00f5imaldab Moskval kindlustada pikaajalise kohaloleku Afganistani julgeolekusektoris ilma suurte rahaliste investeeringuteta,\u201c selgitas uuringukeskuse Special Eurasia OSINT-\u00fcksuse juht Giuliano Bifolchi. <\/p>\n
Lisaks \u00fchendab m\u00f5lemat re\u017eiimi v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise diplomaatia p\u00f5lgamine: erinevalt Washingtonist ei n\u00f5ua Moskva Kabulilt liberaalseid reforme ega inim\u00f5iguste tagamist.<\/p>\n
Venemaa ja Afganistani koost\u00f6\u00f6 ei piirdu vaid s\u00f5jalise m\u00f5\u00f5tmega, ehkki kahepoolne kaubavahetus on tagasihoidlik \u2013 Venemaa ametlikel andmetel on selle v\u00e4\u00e4rtus umbes 500 miljonit dollarit aastas. Umbes k\u00fcmnendik sellest liigub l\u00e4bi Tatarstani vabariigi, millest on saanud Moskva peamine regionaalne Kabuliga suhtlemise kanal.<\/p>\n
Venemaa on oskuslikult kasutanud kontakte P\u00f5hja-Afganistanis elavate tatari kogukondadega. Tatarstan tarnib Afganistani KAMAZ-i veokeid, naftakeemiatooted ja halal-toitu ning hooldab kultuurisidemeid Kabulis asuva Afganistani tatarlaste muuseumi ja p\u00f5hjaprovintside keele\u00f5ppeprogrammide kaudu. Talibani esindajad on 2023. aastast osalenud Kaasani foorumil, kus t\u00e4navu arutati juba kaubandus- ja investeerimisprojekte.<\/p>\n
\u201eTatarstanist on kujunenud Venemaa ja Afganistani jaoks t\u00f5hus koost\u00f6\u00f6kanal,\u201c m\u00e4rkis Kesk-Aasia<\/a> uuringutele spetsialiseerunud m\u00f5ttekoja Nightingale Int. kaasasutaja Eldaniz Gusseinov. Ta lisas, et kaubaveoettev\u00f5tjate s\u00f5nul on kaupade liigutamine Talibani v\u00f5imu all muutunud asjaajamise poolest lihtsamaks.<\/p>\n Siiski on suured taristuprojektid, n\u00e4iteks Usbekistani, Afganistani ja Pakistani \u00fchendav Trans-Afganistani raudtee, tegelikkusest veel kaugel. Takistuseks on praegune konflikt Pakistaniga ja riigi \u00fclisuur miinireostus.<\/p>\n Gusseinovi s\u00f5nul n\u00e4eb Moskva Tatarstani eelk\u00f5ige kui mugavat sisenemispunkti. See sobitub Venemaa \u00fcldise taktikaga kasvatada m\u00f5ju seal, kus vastupanu on k\u00f5ige v\u00e4iksem. Ent Moskva ambitsioonid ei piirdu majandusega \u2013 suhete tihendamist \u00f5igustatakse ametlikult ka \u201eterrorismivastase v\u00f5itlusega\u201c, kuigi tegelikkus on keerulisem.<\/p>\n Terrorismivastase v\u00f5itluse kulissid<\/p>\n Venemaa v\u00e4lisministeerium \u00f5igustab Talibani tunnustamist eelk\u00f5ige vajadusega v\u00f5idelda Islamiriigi kohaliku haruga (Wilayat Khorasan ehk IS-K), mis tegutseb Afganistanis, Pakistanis, Iraanis ja Kesk-Aasias. Moskva algatas Kabuliga julgeolekukoost\u00f6\u00f6ks k\u00f5nelused p\u00e4rast seda, kui r\u00fchmitus tunnistas 2024. aastal Moskva Crocus City Hallis toime pandud ja 151 inimelu n\u00f5udnud terrorir\u00fcnnaku korraldamist.<\/p>\n Taliban on haarangute, vahistamiste ja atentaatidega suutnud Khorasani haru n\u00f5rgestada. Kuid juba maikuus kuulutas Kabul r\u00fchmituse Afganistanis t\u00e4ielikult h\u00e4vitatuks, eitades selle j\u00e4tkuvat tegevust riigis ning s\u00fc\u00fcdistades v\u00f5itlejate varjamises hoopis Pakistani. Selline eitamine teeb planeeritud \u00fchisoperatsioonid \u00e4\u00e4rmiselt keeruliseks.<\/p>\n Samuti seavad Talibani v\u00f5imetele piirid teadmiste ja tehnika puuduj\u00e4\u00e4gid. \u201eTalibanil puuduvad eelmise valitsuse tehnilised vahendid: j\u00e4lgimiss\u00fcsteemid, l\u00e4\u00e4ne luureandmed ja n\u00fc\u00fcdisaegsed anal\u00fc\u00fcsivahendid,\u201c selgitas Bifolchi. \u201eNad peavad toetuma peamiselt kohapealsetele informaatoritele.\u201c<\/p>\n Lisaks pole Taliban piiranud teiste \u00e4\u00e4rmusr\u00fchmituste tegevust. Kabul pole takistanud al-Qaeda ega Tehreek-e-Taliban Pakistani (TTP) kohalolekut, mis on tekitanud teravaid pingeid suhetes Pakistaniga. Venemaale polegi aga v\u00f5itluse faktilised tulemused esmat\u00e4htsad \u2013 julgeolekukoost\u00f6\u00f6 on ennek\u00f5ike ettek\u00e4\u00e4ne Afganistani j\u00f5ustruktuuridesse imbumiseks.<\/p>\n Haarde laiendamine Kesk-Aasias<\/p>\n Kabuliga sidemete loomine on Moskvale eelk\u00f5ige hoob oma positsioonide tugevdamiseks Kesk-Aasias. Venemaa 2023. aasta v\u00e4lispoliitika kontseptsioonis on koost\u00f6\u00f6 Afganistaniga seatud strateegiliseks prioriteediks. Eesm\u00e4rk on l\u00fclitada riik nn Euraasia ruumi ja stabiliseerida piirkond, mida Moskva peab oma vahetuks m\u00f5jualaks. Nii Khorasani haru r\u00fcnnakud, piiri\u00fclesed kokkup\u00f5rked kui ka uimastikaubandus destabiliseerivad j\u00e4tkuvalt Afganistani p\u00f5hjanaabreid, ning Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (CSTO) pole suutnud sellele lahendusi pakkuda.<\/p>\n CSTO on piiripingeid korduvalt arutanud ja m\u00f6\u00f6nnud, et kontaktid Kabuliga pole julgeolekut m\u00e4rgatavalt parandanud. Giuliano Bifolchi s\u00f5nul ei tohiks Venemaa ja Afganistani suhteid vaadelda eraldiseisvalt, vaid laiema geopoliitilise malem\u00e4ngu osana. Moskva eesm\u00e4rk on s\u00e4ilitada Kesk-Aasia peamise julgeoleku tagaja roll ning siluda teravusi Afganistani piiridel Tad\u017eikistani ja Pakistaniga, kes suhtuvad Talibani vaenulikult.<\/p>\n Selle aasta alguses tekkis Afganistani ja Pakistani vahel avalik konflikt: Islamabad s\u00fc\u00fcdistab Kabuli TTP v\u00f5itlejate varjamises. Sellises olukorras kasutab Taliban Venemaaga s\u00f5lmitud lepingut heidutusvahendina. P\u00e4rast kokkuleppe allkirjastamist teatas Afganistani kaitseminister Mohammad Yaqoob: \u201eP\u00fc\u00fcame tagada, et Pakistan ei julgeks edaspidi meie territooriumi r\u00fcnnata.\u201c<\/p>\n Peale julgeoleku vaatab Venemaa ka piirkonna majanduspotentsiaali. Hiinast on saanud Kesk-Aasia suurim investor ning Pekingi majanduslik laienemine eeldab piirkondlikku stabiilsust. Moskva ei \u00fcrita Hiinaga avalikult konkureerida, vaid p\u00fc\u00fcab leppida t\u00e4iendava rolliga. \u201eVenemaa eesm\u00e4rk pole Hiinat v\u00e4lja t\u00f5rjuda, vaid s\u00e4ilitada oma osakaal,\u201c m\u00e4rkis Bifolchi. Moskva arvestuses j\u00e4\u00e4ks tema hooleks julgeoleku tagamine, samal ajal kui Hiina domineerib majanduses.<\/p>\n Selline rollijaotus peegeldab Venemaa tegelikku v\u00f5imet. \u201eHiina stabiilsus s\u00f5ltub Kesk-Aasiast t\u00e4nu kaubateedele ja majandusintegratsioonile,\u201c \u00fctles Eldaniz Gusseinov. \u201eHiina jaoks on julgeolek v\u00f5tmet\u00e4htsusega, Venemaa aga \u00fcritab piirkonnas kontrolli hoida, et s\u00e4ilitada m\u00f5ju nii Pekingi \u00fcle kui ka piirkonnas \u00fcldiselt. Sidemed Talibaniga teenivad just seda eesm\u00e4rki.\u201c<\/p>\n Vastuolulisest erandist sai argip\u00e4ev<\/p>\n Alles paar aastat tagasi oli Venemaal Talibani k\u00e4sitlevate artiklite avaldamine kriminaalkorras karistatav kui terrorismi \u00f5igustamine. N\u00fc\u00fcd saab aga karistada hoopis liikumise kritiseerimise eest. \u201eV\u00f5imud peavad suhtlust Talibaniga \u00fcha enam v\u00e4lispoliitika normaalseks osaks, mitte vastuoluliseks erandiks,\u201c \u00fctles Bifolchi. \u201eSidemete tugevnedes seisab valitsus silmitsi \u00fclesandega sobitada praegune v\u00e4lispoliitiline kurss ajaloolise m\u00e4lu ja avalikkuse meelsusega.\u201c<\/p>\n Seni on Venemaa Talibaniga suhtlemisest saanud v\u00e4he k\u00e4egakatsutavat kasu. Arvestades aga suhteliselt v\u00e4ikeseid rahalisi ja s\u00f5jalisi riske, peab Moskva koost\u00f6\u00f6d kasulikumaks kui eemale hoidmist. Kas see arvestus end ka pikaajaliselt \u00e4ra tasub, n\u00e4itab aeg, kuid oma ni\u0161i, kuhu v\u00e4hesed teised julgeksid astuda, on Venemaa juba h\u00f5ivanud.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmise aasta aprillis eemaldati Taliban Venemaa terroriorganisatsioonide nimekirjast ning vaid kaks kuud hiljem sai Venemaast esimene ja seni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1201,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2030,28,29,95,19,25,1538,52138,23,24,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-241498","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-afganistan","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kesk-aasia","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taliban","tag-tatarstan","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117015388273214775","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}