M\u00f5ni aeg tagasi sattusin s\u00f5braga vaidlema s\u00f5na \u201etehisaru\u201c \u00fcle. Tema kasutas seda nii, nagu seda on t\u00e4nap\u00e4eval hakatud kasutama, mina ulmekirjanduse austajana aga kurvastasin, et R\u00e4nioru tehnokraadid on oma slop\u2019i-tootjatega selle s\u00f5na \u00e4ra l\u00f6rtsinud. Ennemuiste t\u00e4hendas \u201etehisaru\u201c (artificial intelligence) iselaadi k\u00fcberneetilist entiteeti v\u00f5i inimese ehitatud s\u00fcsteemi, mis suudab iseseisvalt m\u00f5elda. Loomulikult on tegu v\u00e4ljam\u00f5eldisega, ent k\u00fcsimused selle \u00fcle, kas niisugune olem on elus, olid p\u00f5nevad, provokatiivsed ja tekitasid k\u00f5ikv\u00f5imalikke filosoofilisi ja eetilisi m\u00f5ttem\u00e4nge. Tegemist oli millegagi, mis avardas ja ergastas. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse sedasama \u00f5hinat \u00e4ra, et inimestele p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida hallutsineerivaid plagiaadimasinaid.<\/p>\n
S\u00f5ber t\u00f5i v\u00e4lja, et s\u00f5nade t\u00e4hendus muutub ajas ning et niisugust tehisaru, mida mina silmas pean, ei ole ega saagi p\u00f5him\u00f5tteliselt olemas olla. See v\u00f5ib ju nii olla, aga seda olulisem on sel juhul k\u00fcsimus, mismoodi me nende olematute olenditega l\u00e4bi k\u00e4ime. Fiktsioonid ja v\u00e4ljam\u00f5eldised on inimeste elu alati kultuuris\u00f5lteliselt m\u00f5jutanud. Kui Isaac Asimov m\u00f5tles neljak\u00fcmnendatel v\u00e4lja oma kolm kuulsat robootika seadust, huvitas teda ennek\u00f5ike see, kuidas hoida loogiliselt \u00e4ra tehisarude m\u00e4ss v\u00f5i \u00fclest\u00f5us. Ent kui m\u00f5ni aeg hiljem j\u00e4i animistlikus Jaapanis Osamu Tezukale k\u00f5rvu s\u00f5napaar \u201erobootika seadused\u201c, pidas tema iseenesestm\u00f5istetavaks, et tegemist on seadustega, mis annavad robotitele \u00f5igusi juurde ja tagavad tehisolendite emantsipatsiooni.<\/p>\n
Olen t\u00e4hele pannud, et aeg-ajalt v\u00f5ib siin-seal kohata suhtumist, et fiktsionaalsus on kirjanduses midagi taunimisv\u00e4\u00e4rset v\u00f5i teisej\u00e4rgulist. Meelelahutuslikku. V\u00e4he sellest, et raamatus on s\u00fcndmusi, mille kogemise v\u00f5ib nendest lugejale ette r\u00e4\u00e4kimisega \u00e4ra rikkuda, on ka teose tegelased t\u00e4iesti v\u00e4lja m\u00f5eldud! Ei, hea romaan oleks justkui selline, kus r\u00e4\u00e4gitakse mingil k\u00f5rgendatud viisil p\u00e4ris elust. Parimal juhul t\u00e4hendab see, et autor on korrastanud oma tunde- ja m\u00f5ttevoo esteetiliseks tervikuks ning proovinud siis laetud keele ja kujundite abil oma maailman\u00e4gemise viisi lugejale edasi anda. See protsess on korraga avalik ja \u00fcksildane. K\u00f5ik autori k\u00f5hklused, k\u00fcsimused ja l\u00e4bielamised l\u00e4hendavad teda lugejale, kes on sunnitud raamatut lugedes t\u00f5dema, et tunneb end tegelikult umbes samamoodi. Tulemus on autentne \u2013 raamatul on n-\u00f6 t\u00f5ep\u00f5hi all.<\/p>\n
Kuid niiviisi l\u00e4heb midagi \u00e4\u00e4retult olulist kaduma. Ja mitte ainult kirjanduses. Kui Christopher Nolan otsustas \u201eOd\u00fcsseias\u201c minna dem\u00fcstifikatsiooni teed ja rookis oma t\u00f5lgendusest humanistlikult v\u00e4lja peaaegu k\u00f5ik \u00fcleloomulikud elemendid, mis v\u00e4hegi v\u00f5imalik, tundus see mulle nagu endale jalga tulistamine. Kui vaieldakse juba Homerose olemasolugi \u00fcle, siis milleks muuta tema lood nii ratsionaalseks? Loomulikult tuleb klassikat \u00fcha uuesti ja uuesti \u00fcmber teha (see k\u00e4ib paratamatult klassika juurde), kuid Nolani muljetavaldavas filmis on j\u00e4etud palju v\u00f5imalusi kasutamata. Uus \u201eOd\u00fcsseia\u201c ei suhestu Kreeka jumalate kosmose v\u00f5i metaf\u00fc\u00fcsikaga. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri pole n\u00e4iteks huvitanud, millised ontoloogilised eeldused kehtivad maailmas, kus Poseidon v\u00f5ibki p\u00e4riselt Vahemere \u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5jutada ning tema soosingu puudumine j\u00e4tabki laevad h\u00e4tta. Ka Ateena taandamine traumameta\u00adfooriks on minu meelest m\u00e4rk sellise l\u00e4henemise piiratusest.<\/p>\n
Lisaks k\u00f5igele muule on fiktsiooni m\u00f5te avardada kujutlusv\u00f5imet ja tuua seel\u00e4bi tagasi lumm maailma s\u00fcdamesse. M\u00fc\u00fctilisi olendeid, isegi kui oleme nad ise v\u00e4lja m\u00f5elnud, ei tohiks alahinnata: neilgi on oma v\u00e4\u00e4rikus. Fiktsionaalseid tegelasi, eriti selliseid, keda polegi justkui olemas, v\u00f5iks austada. V\u00f5imatu tehnoloogia eesm\u00e4rk pole R\u00e4niorus realiseeruda. Unen\u00e4gu pole midagi sellist, mis peaks \u00e4rgates tegelikkuseks osutuma. Pidagem silmas ka v\u00e4ljam\u00f5eldud olendite v\u00e4\u00e4rikust, olgu nood siis jumalad, robotid, lummutised v\u00f5i midagi hoopis muud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5ni aeg tagasi sattusin s\u00f5braga vaidlema s\u00f5na \u201etehisaru\u201c \u00fcle. Tema kasutas seda nii, nagu seda on t\u00e4nap\u00e4eval hakatud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241617,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[1289,37,33,35,173,34,36,95646,95645,37050,140,92956,92498,814],"class_list":["post-241616","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-christopher-nolan","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-fiktsioon","tag-isaac-asimov","tag-jumalad","tag-meelelahutus","tag-nolan","tag-odusseia","tag-tehisaru"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117016284551571276","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241616","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241616"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241616\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}