28-aastane Jaan Tristan Kolberg on Terje Pennie noorim laps. Pere pesamuna on Pennie s\u00f5nul v\u00e4ga p\u00f5hjalik, kohati lausa liiga palju detailidesse s\u00fc\u00fcviv. “Ma m\u00e4letan, see algas tal juba s\u00fcndimisega. Kui ta oli \u00fche-aastane, siis tal oli kogu aeg korts kulmude vahel ja n\u00e4itas n\u00e4puga midagi. Ma m\u00f5tlesin, et mis murega see lapseke k\u00fcll s\u00fcndis siia,” meenutas ta.<\/p>\n
Poja s\u00fcnd oli Pennie s\u00f5nul imeilus. Jaan Tristan n\u00e4gi ilmavalgust 20. oktoobril. “Terve hoov oli kuldseid lehti t\u00e4is. K\u00fcmme minutit p\u00e4rast ta s\u00fcndimist oli maa valge ja p\u00e4rast sulas j\u00e4lle \u00e4ra. Minu jaoks oli see ilus m\u00e4rk, et laps s\u00fcndis sellisele puhtale lehele.”<\/p>\n
Kui poiss r\u00e4\u00e4kima \u00f5ppis, kadus korts kulmude vahelt \u00e4ra. See asendus suurte elu puudutavate k\u00fcsimustega. “Oli ikka \u00fcletamatuid k\u00fcsimusi: mis meist saab peale surma? Kuidas te \u00e4ra surete, ema ja isa? Need olid sellised k\u00fcsimused, et ma ei suutnud tema v\u00e4ikest s\u00fcdant rahustada. Mul siiamaani natuke kriibib, et me peaksime oskama lastele selle elu m\u00fcsteeriumi kergemaks teha, et nad juba v\u00e4iksest peale ei peaks olema korts kulme ees,” lausus Pennie.<\/p>\n
Oma esimese eesnime sai Jaan Tristan isapoolse suguv\u00f5sa j\u00e4rgi: tema isa, vanaisa ja vanavanaisa on samuti Jaanid. Teise eesnime pakkus v\u00e4lja tema Ameerikas elav pool\u00f5de Maarja.<\/p>\n
“Kuuldes, et talle s\u00fcnnib vennake, oli Maarja nii r\u00f5\u00f5mus, et ta kirjutas sellest \u00fche luuletuse. Ta saatis selle luuletuse siia Eestisse Tristanile. Ja loomulikult vana Jaani s\u00fcda v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustas, see l\u00e4ks v\u00e4ga hinge. Kuna Tristani nimi oli l\u00e4bi ka k\u00e4inud, siis me m\u00f5tlesime, et aga kui tuli juba selline luuletus, las ta siis j\u00e4\u00e4b Tristan. See on Maarjakese pandud,” avas Pennie nime tausta.<\/p>\n
Jaan Tristanil on kokku neli \u00f5de: lisaks Maarjale on isa esimesest abielust ka pool\u00f5de Kristiina, \u00fchist ema ja isa jagab ta Justina Maria ja Inger Helenaga.<\/p>\n
Justina Maria ja Inger Helena on ligi 15 aastat \u0160otimaal elanud. Esimesena kolis sinna Justina Maria. “Justina oli tohutu maailmar\u00e4ndur juba teismelisena. Nad k\u00e4isid s\u00f5brannaga ma ei tea kus h\u00e4\u00e4letamas. Mulle \u00f6eldi, et nad olid T\u00fcril, tegelikult olid Poolas. Ja kui mulle \u00f6eldi, et me s\u00f5idame Poola, siis nad k\u00e4isid Prantsusmaal, et emale mitte muret valmistada,” meenutas Pennie.<\/p>\n
P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist otsustas Justina Maria v\u00e4lismaale lapsehoidjaks minna. Ta maandus Fort Williamis, kus asus ka ekstreemsporti \u00f5ppima \u2013 tegi m\u00e4gironimist, h\u00fcppas kaljuservalt vette, s\u00f5itis lumelauaga, sai kajaki instruktori paberid. Seej\u00e4rel kolis ta Edinburghi, kus \u00f5ppis poliitilist filosoofiat. N\u00fc\u00fcd harib ta end ps\u00fchholoogias ja peab seitsmendat aastat vegankohvikut. “Nii et ta on oma elu p\u00fchendanud loomade ja inimeste kaitsmisele,” s\u00f5nas Pennie.<\/p>\n
Aasta hiljem kolis Inger Helena vanemale \u00f5ele j\u00e4rele. “Midagi tal siin Eesti koolis\u00fcsteemis ei klappinud, ta sai v\u00e4ga haiget. L\u00e4ks \u00f5ele j\u00e4rele ja l\u00f5petas keskkooli seal samas Fort Williamis. P\u00e4rast seda j\u00e4igi \u0160otimaale, l\u00e4ks Glasgow’sse,” r\u00e4\u00e4kis Pennie. Glasgow’s \u00f5ppis ta n\u00e4itlejaks, on isegi m\u00f5nes lavastuses ja filmis m\u00e4nginud, kuid t\u00f6\u00f6d seal sel alal eriti pole. Kui tuli koroonapandeemia, l\u00e4ks Inger Helena tarkvaraarendust \u00f5ppima ning tegeleb n\u00fc\u00fcd sellega.<\/p>\n
Pennie s\u00f5nul on k\u00f5igile tema lastele s\u00fcgav \u00f5iglustunne sisse kodeeritud. Jaan Tristan usub, et see on just emalt p\u00e4ritud. “Ma arvan, et meil k\u00f5igil kolmel on mingisugune v\u00e4ga sarnane eetiline koodeks, mis k\u00f5ige suuremalt v\u00e4ljendub veganluses ja loomade \u00f5iguses. Ma arvan, et see on mingisugune asi, mis seob meid v\u00e4ga tugevalt,” v\u00f5rdles ta end \u00f5dedega.<\/p>\n
Pennie meenutas, et kui nad abikaasa Jaaniga teada said, et perre s\u00fcnnib poeg, valdas vana Jaani \u2013 nii nagu perekond isa Jaani kutsub \u2013 paanika. “Ta oli v\u00e4ga paanikas, et mida ta n\u00fc\u00fcd sellega peale hakkab, sest tal on k\u00f5ik t\u00fctred olnud. Ta on olnud t\u00fctarde isa, kes on teda hoidnud. Ja n\u00fc\u00fcd s\u00fcnnib poiss ja ta ei oska midagi peale hakata.”<\/p>\n
Jaan Tristan oli Pennie s\u00f5nul laps, kel puudus ohutunne. See tegi temast lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna p\u00fcsipatsiendi. “Mingi v\u00e4ikse motikaga lendas maal p\u00f5llu peal. Ma tassisin ta tuppa, ta oli minestanud ja \u00fctles, et ta ei m\u00e4leta seda p\u00e4eva. J\u00e4rgmine kord lendas vastu m\u00fc\u00fcri, n\u00e4gin aegluubis, kuidas laps lendab ja maandus maha. J\u00e4rgmised kukkumised, mingid \u00f5mblemised, \u00fcleval Viimsis trepist alla, mitte kunagi normaalselt, j\u00e4lle kolinal,” kirjeldas ta kogemust poisi vanemana.<\/p>\n
Ingerisoomlastest vanemad kohtusid Kehras <\/p>\n
Terje Pennie vanemad on Ingerimaalt k\u00fc\u00fcditatud. “Isapoolne suguv\u00f5sa elas Karjala piiri \u00e4\u00e4res. Juba 1930. aastate keskel hakkas seal piiri\u00e4\u00e4rsete alade puhastamine. Venelased lihtsalt viisid ingerisoomlased kui ohtliku elemendi sealt \u00e4ra. Nad ise nimetasid seda \u00fcmberasustamiseks. Isa oli \u00fcsna v\u00e4ike poiss, kui Ingerimaalt \u00e4ra viidi.”<\/p>\n
Emapoolse suguv\u00f5sa viisid s\u00f5ja jalust Ingerimaalt \u00e4ra sakslased. “L\u00e4bi Eesti Soome. Seal nad elasid natuke. Siis muidugi venelane kutsus tagasi, \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd saate oma maad tagasi. Loomulikult koduk\u00fclast l\u00e4bi s\u00f5ites, nagu k\u00f5ik on seda kirjeldanud, pandi loomavagunitesse ja n\u00e4gime ainult koduk\u00fclasid v\u00f5i tossavaid varemeid, rong andis vilet ja viidi kuhugi p\u00e4rap\u00f5rgusse,” kirjeldas Pennie.<\/p>\n
\u00dchel hetkel j\u00f5udsid nii ema kui ka isa Eestisse, kus saatus neid \u00fchel Kehras toimunud tantsu\u00f5htul kokku viis. “Isa \u00fctles, et kodu l\u00e4hedale neid enam ei lastud, Eesti oli k\u00f5ige l\u00e4hemal. Emapoolne vanaema j\u00f5udis ka kahe lapsega Eestisse. Kaks last olid vahepeal n\u00e4lga surnud,” r\u00e4\u00e4kis Pennie. “Isa elas Kehras ja ema suunati p\u00e4rast meditsiinikooli Kehrasse. Ja oi imet \u2013 nad said kokku tantsupeol ja m\u00f5lemad olid ingerisoomlased. Ema \u00fctles: “Nii kui ma teda n\u00e4gin ja olin paar korda tantsinud, l\u00e4ksin kohe vanaema juurde ja \u00fctlesin, et ta on k\u00f5ige ilusam ja parem poiss, keda ma iial tean!” Ja nii ka j\u00e4i, nad j\u00e4id kokku.”<\/p>\n
Lisaks Terjele kasvas perekonnas viis aastat noorem vend Rando. Lapsep\u00f5lvega seostub Penniele \u00fcliturvaline \u00f5hustik. “Isa k\u00e4is t\u00f6\u00f6l, ema k\u00e4is ka t\u00f6\u00f6l, oli v\u00e4ga kohusetundlik. Meid ei keelatud eriti palju, ainult asjad pidi olema tehtud, ei karistatud ka, v\u00f5ib-olla ma olin nii hea laps,” lausus ta.<\/p>\n
Samas ei olnud kombeks ka lapsi eriti kiita. “Sellist lapse kiitmist, kallistamist, nunnutamist ei olnud. Ma ei osanud sellest muidugi ka puudust tunda. See oli absoluutselt ajastule t\u00fc\u00fcpiline, seda on k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kinud. Aga seda armastuse fooni ja turvatunnet tundsime kogu aeg.”<\/p>\n
Oma vanemaid ei tahtnud Pennie proovile panna. “Ma ei pannud iial nende n\u00e4rvikava teadlikult proovile, ei astunud neile vastu, sest eriti ema s\u00f5na oli p\u00fcha, temale polnud m\u00f5tet vastu vaielda,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Pennie m\u00e4letab \u00fcht korda, kus ta vanemate s\u00f5na ei kuulanud. “Aegviidus oli Tallinna nukuteater k\u00fclas. Ema ei lubanud mul sinna minna, aga ma nii meeletult tahtsin sinna minna. Ja ma l\u00e4ksin, m\u00f5tlesin, et tulgu, mis tuleb, j\u00f5udsin koju kas kell neli v\u00f5i viis hommikul, kui meid bussidega tagasi toodi. Ema oli muidugi \u00fcleval ja ta oli raevus. Minu ema, kes oli \u00fclileebe, siis ma kuulsin seda poolt, mis v\u00f5ib tulla inimesel, kes on nii ahastuses, et kus ta t\u00fctar on, ta on nii paanikas. See oli \u00fcsna \u00f5udne, mis ta suust v\u00e4lja tuli.”<\/p>\n
T\u00fcli k\u00e4igus oli ema keelanud Terjel Kehra nukuteatris edasi k\u00e4ia, kuid paar p\u00e4eva hiljem \u00fctles ta t\u00fctrele, et viimane v\u00f5ib ikka huviringiga j\u00e4tkata. “Ta oli peas midagi l\u00e4bi m\u00f5elnud, rahunes maha ja sai aru, et midagi l\u00e4ks valesti v\u00f5i \u00fcle v\u00f5lli. See oli ainus kord, kus ma teadlikult astusin vanematele vastu,” meenutas ta.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, olles ise ema, m\u00f5istab Pennie oma ema reaktsiooni. “Inimene ikka \u00f5pib ja saab targemaks, see on k\u00fcll tore asi siin ilmas. V\u00e4ga paljusid asju enam nii ei teeks ja oma lastega nii ei k\u00e4ituks, aga see valu ja hirm on nii suur, et see lihtsalt prahvatab v\u00e4lja, mida pole \u00fcldse vaja. See ei aita last, see ei aita sind ennast.”<\/p>\n
T\u00e4nulik, et esimesel korral lavakunstikooli sisse ei saanud <\/p>\n
Esimese lummuse teatri vastu tekitas noores Terjes ema \u00f5de Olga. “Tal oli selline kaustik, kus olid k\u00f5ik balletitantsijad, lauljad. See oli selline v\u00f5lumaailm. Seda ma kogu aeg lappasin,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Seda, et ta tahab n\u00e4itlejaks saada, ei julgenud Terje emale pikalt \u00f6elda, sest kord oli ema talle moka otsast pajatanud, et eks k\u00f5ik on kord n\u00e4itlejaks tahtnud. P\u00e4rast ema surma sai Pennie teada, et ema oli 18-aastaselt draamateatri draamaringi sisse saanud, kuid kuna ta elas ja t\u00f6\u00f6tas Kehras, pidi ta ringist loobuja. “Ema oli ka v\u00e4ga suur luuletuste lugeja ja esineja, aga ta pole kunagi mulle \u00f6elnud, peale selle lause, et k\u00f5ik me oleme n\u00e4itlejaks tahtnud.”<\/p>\n
Esimesel korral j\u00e4i Pennie napilt lavakunstikooli ukse taha. Selleks hetkeks oli ema t\u00fctre teatrisoovist teadlik ning elas talle kaasa. “Ta kogu aeg noomis, et kas mul on peas ja kas sa siis teed. \u00dches\u00f5naga utsitas mind, et ma peaks ma ei tea mida tegema,” r\u00e4\u00e4kis Pennie.<\/p>\n
Kuna viimane katsete voor l\u00f5ppes nii hilja, ei s\u00f5itnud rongid enam Kehrasse ning Terje j\u00e4i Tallinna oma n\u00f5o juurde. “J\u00e4rgmine p\u00e4ev j\u00f5udsin koju, ema, kes tavaliselt tundeid v\u00e4lja ei n\u00e4idanud, \u00fctles, et ma ootasin sind p\u00e4ris kaua, seisin haavapuu juures ja ootasin. Siis sain aru, et sa ei tule. Aga \u00e4ra muretse, k\u00fcll sa saad j\u00e4rgmine kord. Nii et see oli selline tunnustus, et ta tahab, et ma seda j\u00e4tkaks.”<\/p>\n
Seda, et ta j\u00e4rgmisel korral ei proovi, Pennie ei kaalunudki. “Ma isegi ei m\u00e4leta, et oleks eriline kurbus olnud. See oli iseenesest m\u00f5istetav, et siin muud teed ei ole,” m\u00e4rkis ta. P\u00e4rast eba\u00f5nnestunud katseid sattus ta Ugala teatristuudiosse, mida juhendas Jaan Tooming.<\/p>\n
“Jaan Tooming avas minu elus ukse, kust tuli sellist valgust. See m\u00e4\u00e4ras k\u00f5ik. Selline p\u00fchendumus, selline maksimalism, et teater on midagi p\u00fcha, midagi v\u00f5imast. See ongi see. Ma olen saatusele nii t\u00e4nulik, et ma ei saanud esimesel korral sisse,” lausus ta.<\/p>\n
“Tooming \u00f5petas, et me peame iga p\u00e4ev h\u00e4\u00e4lega trenni tegema, peame vaimuga tegema trenni. Ta t\u00f5i meile erinevaid \u00f5petajaid, k\u00fcll muusikaajaloolasi, idamaade filosoofe. See skaala on v\u00e4ga lai, kui sa tahad olla n\u00e4itleja. K\u00f5ige suurem asi, mis on mulle Toomingast j\u00e4\u00e4nud, me olime \u00fche aasta koos, on ikka tohutu empaatia ja alandlikkus kogu universumi suhtes.”\u00a0<\/p>\n
Kui Pennie j\u00e4rgmisel korral lavakunstikooli p\u00e4\u00e4seda proovis, tekkis tal sellest Toomingaga suur konflikt. “Ta hakkas mind p\u00e4eva pealt teietama ja muud sellised asjad,” t\u00f5i ta v\u00e4lja. “Ma p\u00f5desin seda umbes k\u00fcmme aastat, et ma olen tulnud \u00e4ra nii suure lavastaja juurest nagu Jaan Tooming.”<\/p>\n
Teisel korral sai Pennie soovitud kooli h\u00f5lpsalt sisse. “Ma l\u00e4ksingi niimoodi, et \u00e4kki ma ei saa sisse, siis ma saan Ugalasse tagasi minna. V\u00f5ib-olla see andis teatava vabaduse seal ka olla, sest minu arust ma midagi erilist seal tegema ei pidanud. Mul on tunne, et Mikk [Mikiver] selekteeris juba p\u00e4ris alguses v\u00e4lja, keda tal vaja on. Ma m\u00e4letan, et ta \u00fctles tehke kukepoksi. No mida sa selle p\u00f5hjal n\u00e4ed? Nii et ma sain \u00fcsna h\u00f5lpsalt sisse.”<\/p>\n
Karistamise asemel r\u00e4\u00e4giti asjad l\u00e4bi<\/p>\n
Kohtumist abikaasa Jaan Kolbergiga m\u00e4letab Pennie endiselt v\u00e4ga eredalt. See toimus kuumal suvep\u00e4eval Punases baaris. “Seal oli \u00fcks mees, t\u00f5usis millegi p\u00e4rast p\u00fcsti ja h\u00fc\u00fcdis: “Terje Pennie, te olete mu lemmikn\u00e4itleja!” ning t\u00f5i mulle rukkililled. P\u00e4rast \u00fctles, et ta ei olnud mind veel teatris n\u00e4inud, aga ta teadis nime. Seda on ta armsasti kirjeldanud, et ta tuli m\u00f6\u00f6da Viru t\u00e4navat, vaatas, et rukkililled, t\u00e4na ma pean need ostma ja kellelgi kinkima. Nii oli.”<\/p>\n
Emaks saamine vastas t\u00e4pselt Pennie kujutlusele, et kuidas k\u00f5ik v\u00e4lja hakkab n\u00e4gema. “Seda hirmu, et ma ei tea, kuidas ma lapsega hakkama saan, s\u00fcnnij\u00e4rgne stress, millest r\u00e4\u00e4gitakse, ei olnud. See oli k\u00f5ik selline, nagu ma ette kujutasin. See tohutu r\u00f5\u00f5m, et sa \u00e4rkad igal hommikul \u00fcles ja m\u00f5tled, et kas see on p\u00e4riselt \u2013 jaa, see on p\u00e4riselt.”<\/p>\n
Laste s\u00fcnni j\u00e4rel vajus ka teater m\u00f5neks ajaks fookusest t\u00e4iesti v\u00e4lja. “Loomulikult mitte kauaks. Ma pole tegelikult \u00fchegi lapsega kaua kodus olnud. Justina oli kahekuune, kui Evald Hermak\u00fcla helistas ja kutsus mind draamateatrisse. Ma muidugi l\u00e4ksin, vahepeal k\u00e4isin kodus imetamas,” meenutas Pennie.<\/p>\n
Heites pilgu oma lapse- ja noorusp\u00f5lvele r\u00e4\u00e4kis Jaan Tristan, et ta oli kuni murdeeani \u00fcsna eeskujulik \u00f5pilane, kuid \u00fchel hetkel v\u00f5ttis v\u00f5imust jokkerlik k\u00e4itumine, mis t\u00f5i endaga kaasa pahandusi v\u00f5i mingisuguseid \u00fctlemisi, mis kooli konteksti ei sobinud. Kuigi vanemad pidid ka koolis aru andmas k\u00e4ima, olid nad poja s\u00f5nul v\u00e4ga m\u00f5istlikud.<\/p>\n
“Minu vanemate puhul oli alati see, et nad \u00fcritasid vaadata kaugemale kui mingisugune intsident. Nad \u00fcritasid vaadata, mis selle intsidendini viis. Seda anal\u00fc\u00fcsimist oli rohkem kui lihtsalt, et sa tegid midagi valesti, n\u00fc\u00fcd on halvasti. Nii palju kui ma m\u00e4letan, oli ikkagi suhtlemist, arutamist, r\u00e4\u00e4kimist. Selles m\u00f5ttes karistust kui sellist, l\u00f6\u00f6mist v\u00f5i tohutuid piiranguid millegi suhtes ei ole olnud. See likvideeris ka hirmu. V\u00f5ib-olla teiselt poolt tekitas eriti noorukieas selle nii-\u00f6elda vabaduse teha midagi lolli, aga teiselt hoidis mingis muus aspektis inimlikumana,” arutles Jaan Tristan.<\/p>\n
Kuigi Jaan Tristani s\u00f5nul olid ema ja isa oma kasvatusmeetoditelt k\u00fcllaltki sarnased, siis Pennie s\u00f5nul kippusid arvamused ikka lahku minema.<\/p>\n
“Kui mina ei lubanud midagi teha, siis isa \u00fctles, et las ta ikka teeb. Ja kui isa \u00fctles ei, siis mina \u00fctlesin, et las ikka olla. Sellist pendeldamist ma m\u00e4letan k\u00fcll. Ja ma m\u00f5tlesin kuidas, me peame ometigi laste ees olema \u00fchisel meelel, nii k\u00e4ib see \u00f5ige \u00f5petamine, aga ikka \u00fchel lapsevanemal hakkas rohkem kahju,” muigas ta.<\/p>\n
Pennie s\u00f5nul toimus murrang siis, kui poeg sai 18-aastaseks. “Ma arvan, et p\u00f5himure, mis sul oli, et sa ei kartnud mind, vaid see, et ema kogu aeg nii kohutavalt paanitseb, kogu aeg m\u00f5tleb, kas ma saan kooli tehtud. See ema lihtsalt vajub selle murekoorma all ja pursete all kokku, nii et \u00fckskord ta v\u00f5ttis mu ette. Ta oli 18-aastane ja \u00fctles, et ema, ma armastan sind k\u00f5ige rohkem oma elus, aga las ma n\u00fc\u00fcd saan ise t\u00e4iskasvanuks. See oli v\u00f5lulause. Mul l\u00e4ksid k\u00f5ik pinged maha. Ma sain, aru, et \u00f5ige ta on, las tegeleb ise enda kasvatamisega.”<\/p>\n
T\u00e4nasel p\u00e4eval k\u00e4ib Jaan Tristan ema j\u00e4lgedes \u2013 ta on l\u00f5petanud lavakunstikooli ja teenib leiba n\u00e4itlejana. Kire teatri vastu avastas ta noorsooteatri noortestuudios.<\/p>\n
“Enne seda ma ei m\u00f5elnud n\u00e4itlemise peale. Seal n\u00e4gin esimest korda seda, mida ma teha tahaksin. Sealt hakkas see tahe kasvama ja kasvab kuni praeguseni. Seal ei olnud mingisuguseid kalkulatsioone, kas see on hea v\u00f5i halb valik, palk v\u00f5i mis iganes kriteeriumid. Ma n\u00e4gin stuudios seda, mida ma teha tahan. \u00d5ppisin esimest korda anal\u00fc\u00fcsima tekste ja esimest korda lugesin n\u00e4itleja raamatut ja k\u00f5ik see kokku andis selle esimese t\u00f5uke,” lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"28-aastane Jaan Tristan Kolberg on Terje Pennie noorim laps. Pere pesamuna on Pennie s\u00f5nul v\u00e4ga p\u00f5hjalik, kohati lausa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24170,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13485,2063,28,29,19,25,13484,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-24169","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaan-tristan-kolberg","19":"tag-kabi-ei-kuku","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-terje-pennie","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}