![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3739849hf06at24.jpg\"\/)
Katrin Juhandi ja Arp M\u00fcller Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nAjakirjanik Arp M\u00fcller: Head kuulajad! Mul on t\u00e4na hea meel teie ees tervitada Eesti suursaadikut Euroopa Liidu juures. Tere tulemast Vikerraadiosse, Katrin Juhandi! Mina olen Arp M\u00fcller ja minu plaan on t\u00e4nase saate jooksul uurida, kuidas moos saab kommi sisse. Ehk, kuidas s\u00fcnnivad Euroopa Liidu regulatsioonid, mil moel k\u00e4ib Eesti seisukohtade kaitsmine, kuidas saavutatakse \u00fchisosa vastandlike huvidega liikmesriikide vahel ja kuidas peaks suhtuma v\u00e4ga levinud v\u00e4ljendisse “Br\u00fcssel otsustas”.<\/p>\n
Eesti suursaadikut NATO juures kutsutakse sageli saadetesse intervjuusid andma. Teemad on praegu erutavad: julgeolek ja kas USA tuleb Eestile appi. See k\u00f5ik on oluline ja huvitav, aga tegelikult tegeleb v\u00e4hemalt sama m\u00f5jukate k\u00fcsimustega Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures, tegelikult on neid isegi kaks. Ometi ei paluta suursaadikuid Euroopa Liidu juures nii sageli saadetesse. Milles v\u00f5iks asi olla? Kas Euroopa Liit on isegi ajakirjanike jaoks liiga kauge ja keeruline?<\/p>\n
NATO ja julgeolekuteemad on eriti viimastel aastatel arusaadavatel p\u00f5hjustel palju pildis olnud. Need on Eesti jaoks \u00fcsna eksistentsiaalsed k\u00fcsimused. Kui m\u00f5tlema hakata, siis Euroopa Liit t\u00e4hendab meile samamoodi julgeolekut. Kui meenutada, milliseid otsuseid on Euroopa Liidus viimastel aastatel just julgeolekuvaldkonnas vastu v\u00f5etud, siis need on ikkagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
N\u00e4iteks Euroopa kaitsevalmiduse t\u00f5stmine, kaitset\u00f6\u00f6stus ja selle rahastamine, r\u00e4\u00e4kimata Ukraina s\u00f5jalisest ja finantsilisest aitamisest ning eurointegratsiooni kiirendamisest. See ongi meie julgeolek, nii et mulle tundub, et Euroopa Liit on nende teemadega samuti pildis.<\/p>\n
Olen n\u00f5us, et Euroopa Liit ei tegele ainult julgeolekuga. V\u00e4ga suur osa meie t\u00f6\u00f6st on majandus ja siseturg \u2013 teemad, mis muutuvad sageli kiiresti tehniliseks. Need on \u00fcliolulised asjad, mida me enda \u00fcmber isegi ei m\u00e4rka. S\u00f5itsin paar p\u00e4eva tagasi Br\u00fcsselist autoga Eestisse ja ei m\u00e4rkagi enam, et \u00fchest riigist teise s\u00f5ites pole piirikontrolli. Andmeside r\u00e4ndlus vahetub t\u00e4iesti automaatselt ilma peavaluta. Br\u00fcsselisse kolides saan m\u00f5nda avalikku teenust kasutada Belgias lausa Eesti ID-kaardiga, r\u00e4\u00e4kimata sellest, kuidas sotsiaalkindlustus liigub.<\/p>\n
K\u00f5ik need asjad on tehtud \u00fclilihtsaks, aga me m\u00e4rkame neid alles siis, kui midagi on valesti v\u00f5i katki. N\u00e4iteks Covidi ajal panid riigid erinevatel p\u00f5hjustel oma piirid h\u00e4sti kiiresti kinni. Siis saime korraks aru, et siseturg ei toimigi enam, midagi juhtus nende reeglitega, mis kokku leppisime.<\/p>\n
Mitte, et siseturul k\u00f5ik ideaalses korras oleks, eriti ettev\u00f5tete vaatest saaks asjaajamine ja \u00e4ritegemine olla veelgi lihtsam. V\u00e4ga tore oleks, kui meil oleks ka endal sisulisem debatt selle \u00fcle, kuidas seda k\u00f5ike teha, mida see Eesti jaoks t\u00e4hendab ja milliseid kompromisse n\u00f5uab. Aga nagu \u00f6eldud, need teemad muutuvad kiiresti tehniliseks, \u00e4kki seal peitub ka osa p\u00f5hjusest.<\/p>\n
Katrin Juhandi ja Arp M\u00fcller Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Avame kuulajatele veidi ka teie tausta. \u00d5ppisite Tartu \u00fclikoolis politoloogiat, seej\u00e4rel k\u00e4isite mitmes Euroopa \u00fclikoolis Prantsusmaal ja Madalmaades ning kaitsesite seal ka magistrikraadi. Kas see oli Erasmuse tudengivahetuse raames?<\/p>\n
Erasmust olen teinud bakalaureuse\u00f5pingute raames Tartu \u00dclikoolis. \u00d5ppisin seal k\u00fcll riigiteadusi, sest selleks hetkeks olid bakalaureusetasemel avalik haldus ja politoloogia kokku pandud. Bakalaureuse k\u00e4igus \u00f5nnestus mul Erasmuse programmi raames t\u00f5epoolest aasta veeta Prantsusmaal Bordeaux’s.<\/p>\n
Erasmus on \u00fcks k\u00f5ige paremini tuntud Euroopa Liidu \u00f5pilasvahetuse programme, mis saab varsti 40-aastaseks ja on pakkunud v\u00e4ga paljudele v\u00f5imalust vahetus\u00f5pilasena \u00f5ppida.<\/p>\n
P\u00e4rast Tartu \u00fclikooli l\u00e4ksin aga hoopis Hollandisse Leideni \u00fclikooli. Mul oli kindel soov minna magistritasemel Euroopa Liidu teemadesse sisse minna ja vaadata seda suunda kitsamalt. Kuna olime tol hetkel alles Euroopa Liiduga \u00fchinenud, tundus m\u00f5istlik teha seda \u00fclikoolis, kus seda \u00f5ppekava on juba pikemalt \u00f5petatud ning kus on selle \u00f5ppimiseks tugev \u00f5ppekava. Nii valisingi Leideni \u00fclikooli magistriprogrammi.<\/p>\n
Mida L\u00e4\u00e4ne-Euroopas \u00f5ppimine andis?<\/p>\n
Olen v\u00e4lismaale sattunud \u00fcsna mitmel korral nii l\u00fchemalt kui ka pikemalt \u00f5ppima ja t\u00f6\u00f6tama. K\u00f5igepealt annab see kindlasti enesekindlust, keeleoskusest r\u00e4\u00e4kimata. Erasmuse programmi raames ei ole ju ainult selle riigi \u00fcli\u00f5pilased kokku tulnud, vaid sinna tullakse \u00fcle Euroopa ja isegi laiemalt.<\/p>\n
M\u00e4letan, et tol hetkel olid meil programmis ka Kanada \u00fcli\u00f5pilased. Suheldes teistest riikidest ja maailmajagudest p\u00e4rit inimestega, avardab see arusaamist, miks mingi asi on nii, nagu ta on, ja miks ei ole k\u00f5ik asjad nii nagu Eestis. See paneb k\u00fcsimusi esitama ja m\u00f5tisklema, kas k\u00f5ik Eestis v\u00e4ljam\u00f5eldud asjad on k\u00f5ige m\u00f5ttekamad v\u00f5i on meil mujalt \u00f5ppida.<\/p>\n
Kas k\u00f5ige selle taustal on olnud olukordi, kus kohtudes m\u00f5ne lapse- v\u00f5i noorusp\u00f5lve tuttavaga, kelle tegemised on piirdunud Eestiga ning kes ei ole Euroopas k\u00e4inud ega \u00f5ppinud, tekib tunne, et teie maailmad on t\u00e4iesti erinevad. N\u00e4iteks kui r\u00e4\u00e4gite Euroopa integratsioonist v\u00f5i sallivusest?<\/p>\n
Mulle tundub, et asi ei ole nii lihtne, et keeled suhu, Euroopasse ja siis saame k\u00f5ik maailma ja Euroopa toimimisest \u00fchtemoodi aru, olgu teemaks integratsioon, kliimapoliitika v\u00f5i r\u00e4ndepoliitika.<\/p>\n
Kaugel sellest. Loomulikult annab see teise vaate ja oskuse teisi vaateid natuke paremini m\u00f5ista. Aga see, kuidas kujunevad inimeste maailmavaated paremale, vasakule v\u00f5i mujale, s\u00f5ltub v\u00e4ga paljudest muudest p\u00f5hjustest.<\/p>\n
Orban on ka ju liberaalses \u00fclikoolis \u00f5ppinud.<\/p>\n
Eks ole.<\/p>\n
Mida teie arvate v\u00e4ljendist “Br\u00fcsseli mull”?<\/p>\n
Minu jaoks on see ausalt \u00f6eldes h\u00e4sti kodune ja armas t\u00f6\u00f6keskkond. Kui m\u00f5elda, mida “Br\u00fcsseli mull” t\u00e4hendab, siis tavaliselt m\u00f5eldakse selle all Euroopa Liidu peamisi institutsioone, mille peakontorid ongi Br\u00fcsselis lausa \u00fches kvartalis, peaaegu \u00fche ringtee \u00fcmber.<\/p>\n
Sinna juurde kuulub lugematul hulgal huvigruppide esindusorganisatsioone, konsultatsioonifirmasid ja advokaadib\u00fcroosid. See on \u00fcks suur \u00f6kos\u00fcsteem, kus mituk\u00fcmmend tuhat inimest iga p\u00e4ev omavahel suhtleb, koost\u00f6\u00f6d teeb, ideid arutab ja otsuseid vastu v\u00f5tab.<\/p>\n
Tegelikult on selle Br\u00fcsseli mulli osa ka meie enda ministrid kuni valitsusjuhtideni v\u00e4lja, sest ka nemad osalevad otsustusprotsessis. Saan aru k\u00fcll, miks Br\u00fcsseli mullil v\u00f5ib aeg-ajalt olla negatiivne varjundiga \u2013 tundub, et kuskil mullis teeb keegi meie eest otsuseid.<\/p>\n
Aga nii see ei ole, me ise olemegi Br\u00fcsseli mull. Iga otsuse tegemisel on laua taga ka Eesti esindaja, ministritest peaministriteni v\u00e4lja. Igal pool v\u00f5ib olla oma mull \u2013 meile v\u00f5ib tunduda vahel, et Toompeal on oma mull, toimetuses on oma mull.<\/p>\n
Br\u00fcsseli mullile heidetakse ju ette, et see on kaugenenud tavaliste inimeste muredest liikmesriikides ja sisepoliitilisest reaalsusest. Sellep\u00e4rast tulevadki sealt mullist m\u00f5nikord sellised ettepanekud, mis v\u00f5tavad inimestel suu lahti.<\/p>\n
Tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki. Kui Eestis vahel tundub, et m\u00f5ni ettepanek on tulnud t\u00e4iesti t\u00fchjalt kohalt, siis soovitaksin soojalt sisse vaadata, mis on selle tegelik p\u00f5hjus. Kas see on m\u00f5nes riigis probleem, kas on poliitiline surve Euroopa Parlamendi poliitilistelt gruppidelt v\u00f5i hoopis liikmesriikide valitsustelt?<\/p>\n
Need asjad ei s\u00fcnni kunagi t\u00fchjalt kohalt. Euroopa Komisjonis t\u00f6\u00f6tavatel uute algatuste loojatel on tohutult palju t\u00f6\u00f6d ja keegi ei tee seda, mida tegelikult vaja ei ole.<\/p>\n
Br\u00fcssel sunnib meid festivalidel seisma j\u00e4rjekorras, et \u00e4ra anda korduvkasutatavaid topse ja taldrikuid. Br\u00fcssel sunnib ettev\u00f5tteid t\u00e4itma koormavaid kestlikkusaruandeid. Br\u00fcssel keelab varsti \u00e4ra bensiiniautod. Br\u00fcssel tahab sundida Eesti inimesi elamuid renoveerima, ka neid, kes seda ei taha. Kui palju sellistes lihtsustatud, aga levivates k\u00e4ibev\u00e4idetes t\u00f5tt on?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3739843he87at24.jpg\"\/)
Katrin Juhandi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Nagu sa ise \u00fctlesid, need on lihtsustatud v\u00e4ited. Soovitaksin iga sellise h\u00fc\u00fcatuse v\u00f5i pealkirja puhul vaadata sisusse. Me teeme neid asju, nagu bensiiniautode keelamine ja hoonete renoveerimine, \u00fchiste otsustena teatud suuremate poliitikaeesm\u00e4rkide t\u00f5ttu.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes tuginevad need poliitikavalikud pikaajalistele m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsidele ning liikmesriikide soovidele ja survele. See taandubki sellele, et teemasse sisse minnes muutuvad asjad kiiresti tehniliseks, aga sinna on vaja sisse minna. Seal on ikkagi m\u00f5ni hea p\u00f5hjendus taga.<\/p>\n
Paar aastat tagasi lugesin ise \u00fchest suurest uudisteportaalist, et Euroopa Liit keelab puuahjud \u00e4ra. Kuna t\u00f6\u00f6tasin sel hetkel alles riigikantseleis Tallinnas, pidin ka korra kreepsu saama ja m\u00f5tlesin, mille me n\u00fc\u00fcd maha oleme maganud.<\/p>\n
Teemasse sisse minnes selgus, et tegemist oli Euroopa Komisjoni t\u00e4iesti korrap\u00e4rase \u00fclevaatusega \u00f6kodisaini n\u00f5uetele, mis peavad tagama toodete kestlikkuse. Seal anal\u00fc\u00fcsiti, kas kohtk\u00fctteseadmetest eralduvaid ja tervisele kahjulikke peeneid tahkeid osakesi tuleks rangemalt reguleerima hakata.<\/p>\n
Minu teada ei ole see asi praeguseks kuhugi j\u00f5udnud, tegemist oli lihtsalt esialgse anal\u00fc\u00fcsiga. K\u00fcll aga saime pealkirja, et puuahjud keelatakse \u00e4ra, ja see on see, mis inimestele meelde j\u00e4\u00e4b. On kahju, et sellest kujuneb mitte p\u00e4ris t\u00f5ene arusaam, mida me Euroopa Liidus \u00fchiselt teeme ja mida ei tee.<\/p>\n
Kuulajatele peaks vist veidi selgitama, kuidas \u00fcks seadus, direktiiv v\u00f5i regulatsioon Euroopa Liidus \u00fcldse tekib. Kui Eestis saavad riigikogu liikmed ise seaduse algatada, siis Euroopa Parlament \u00fchtegi seadust algatada ei saa, vaid lihtsalt arutab neid ja saab need kaasotsustamismenetluse k\u00e4igus heaks kiita.<\/p>\n
Eeln\u00f5u v\u00f5i ettepaneku paneb lauale ikkagi Euroopa Komisjon, kuhu iga liikmesriik on saatnud \u00fche esindaja ja kus t\u00f6\u00f6tavad mittevalitud inimesed. Euroopa Komisjon koostab ettepaneku, seej\u00e4rel hakkavad 27 liikmesriiki ja Euroopa Parlament seda arutama, j\u00f5utakse kompromissini ja v\u00f5etaksegi vastu mingisugune regulatsioon.<\/p>\n
Kas saame n\u00e4pu peale panna, kust tuleb algne ettepanek konkreetseks otsuseks? Kasv\u00f5i n\u00e4ide, et riigijuhid tulid kokku ja otsustasid, et peame olema aastaks 2050 kliimaneutraalsed. Aga kust, mis hetkel ja kelle poolt tuleb lauale see, et selle probleemi lahendamiseks tuleb aastaks 2035 bensiinimootoriga autod \u00e4ra keelata?<\/p>\n
T\u00f5mban pildi korra laiemaks, et selgitada, kust Euroopa Komisjon \u00fcldse saab ideid, mida teha. Seda on k\u00f5ige lihtsam v\u00f5rrelda valitsuse ja riigikogu toimimisega riigisiseselt. Iga viie aasta tagant on Euroopa Parlamendi valimised ning samas ts\u00fcklis valitakse ka uus Euroopa Komisjoni president ja m\u00e4\u00e4ratakse teised k\u00f5rged ametnikud.<\/p>\n
Seal on loogiline asjade j\u00e4rjestus: alati, kui viis aastat t\u00e4is saab, annab Euroopa \u00dclemkogu ehk riigijuhid ja liidrid j\u00e4rgmisele komisjonile poliitilise tellimuse ja strateegilised suunised. Riigid \u00fctlevad ette, mida nad tahavad, et j\u00e4rgmise viie aasta jooksul Euroopas juhtuks. Kui komisjoni presidendikandidaat on olemas, peab ta saama Euroopa Parlamendis h\u00e4\u00e4led kokku.<\/p>\n
Siis tulevad m\u00e4ngu erinevad poliitilised grupid ja h\u00e4\u00e4led, mis on h\u00e4sti sarnane riigisisesele protsessile. P\u00e4rast seda paneb komisjon paika oma viieaastase programmi, kus on n\u00e4ha peamised teemavaldkonnad, millega viie aasta jooksul tegeletakse, l\u00e4htudes liidrite antud strateegilistest suunistest.<\/p>\n
Sealt edasi tulevad \u00fcheaastased t\u00f6\u00f6programmid. Euroopa Komisjoni algatustest tuleb harva suuri \u00fcllatusi, millest me varem ei tea. See v\u00f5ib juhtuda kriiside puhul, kui on vaja kiiresti tegutseda ja asju ei ole plaaniliselt ette n\u00e4htud, aga laias plaanis teame, mis suunas l\u00e4heme, sest oleme selle ise koos otsustanud.<\/p>\n
Tulles tagasi poliitikavalikute, n\u00e4iteks bensiiniautode teema juurde: Euroopa Komisjoni professionaalsed ametnikud t\u00f6\u00f6tavad pikalt, et koostada m\u00f5juanal\u00fc\u00fcse ja teha mitu ringi kaasamisi. Nii leitakse k\u00f5ige realistlikum lahendus v\u00f5i lahenduste komplekt, millele lisandub alati ka majandusm\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs. Selle ettepaneku kontrollib \u00fcle ka Euroopa Komisjoni sisemine \u00f5iguskontrollikomitee.<\/p>\n
See protsess on \u00fcsna pikk ja p\u00f5hjalik, enne kui j\u00f5utakse \u00fche v\u00f5i teise poliitikavalikuni. Tol hetkel on tegemist veel Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mida asuvad l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima liikmesriigid n\u00f5ukogus ja Euroopa Parlament, kes vahel j\u00f5uavad hoopis teistsuguse tulemuseni kui see, mille komisjon v\u00e4lja pakkus.<\/p>\n
K\u00e4in igal aastal septembris tegemas Vikerraadio saadet Strasbourgist Euroopa Parlamendist, kus komisjoni president Ursula von der Leyen peab aastak\u00f5net olukorrast Euroopa Liidus. <\/p>\n
Kui kuulata neid suuri lubadusi, mis seal k\u00f5lavad \u2013 v\u00f5tame vastu vaesusevastase strateegia, kaotame teatud aastaks vaesuse, lahendame eluasemekriisi, siis tundub, et sageli ei ole need Euroopa Liidu tasandil lahendatavad. Kas n\u00e4ete, et Euroopa Liidu tippjuhtide v\u00f5i komisjoni tasandil on ootuste juhtimine adekvaatne selles osas, mida Euroopa Liit p\u00e4riselt \u00e4ra teha saab?<\/p>\n
Need on head n\u00e4ited olukordadest, kus poliitiline tellimus on tulnud liikmesriikide poolt \u2013 n\u00e4iteks seesama eluasemekriis ja v\u00e4hene k\u00e4ttesaadavus teatud suurtes riikides ja linnades. See oli tugev teema ka eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel.<\/p>\n
Seal on oluline aru saada, mis on Euroopa Liidu p\u00e4devuses reguleerida ja mis mitte. Eluasemekriisist r\u00e4\u00e4kides on loamenetlused, planeeringute kiirendamine v\u00f5i ehitusettev\u00f5tete piiri\u00fclene liikumine kindlasti Euroopa Liidu tasandi teemad, mille kaudu sellele l\u00e4henetakse.<\/p>\n
Need, mis ei ole Euroopa Liidu p\u00e4devuses, j\u00e4\u00e4vad liikmesriikide otsustada. Komisjon saab k\u00fcll soovitusi teha, aga need on pehmema ja v\u00e4iksema m\u00f5juga kui konkreetsed reeglid.<\/p>\n
\u00dchtpidi kurdame, et miks Euroopa Liit oma nina igale poole topib, sest me teame ise k\u00f5ike k\u00f5ige paremini. Teisipidi aga vaatame \u00fcha enam probleemide lahendamiseks Euroopa Liidu poole. Covidi kriis on hea n\u00e4ide: tervishoid on ajalooliselt olnud liikmesriikide p\u00e4devuses ja pole olnud vaja Euroopa Liidu tasandil palju reguleerida.<\/p>\n
Aga kui kriis lahvatas, oli eriti v\u00e4ikeriigi vaatest \u00fclivajalik, et komisjon v\u00f5ttis endale vaktsiinide hankimise ja \u00fcldise koordineerimise rolli. Meie arusaam sellest, mida Euroopa Liit v\u00f5iks teha v\u00f5i tegemata j\u00e4tta, muutub ajas palju.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3739840hb602t24.jpg\"\/)
Katrin Juhandi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Mitmetes liikmesriikides n\u00e4itavad \u00e4\u00e4rmuslikud ja populistlikud j\u00f5ud praegu reitingutes t\u00f5usu ning on m\u00f5nes riigis isegi peavooluerakondadest eespool. Milline roll v\u00f5ib siin olla Euroopa Liidu tasandil inimeste ootuste valel juhtimisel v\u00f5i ootustele mittevastamisel? <\/p>\n
Kui liikmesriigis on asjad halvasti, kas see on puhtalt ainult selle liikmesriigi valitsuse ja poliitikute tegemataj\u00e4tmine v\u00f5i valesti tegemine?<\/p>\n
K\u00f5iki liikmesriike on h\u00e4sti raske nii \u00fcldistada. Euroopa Liidu narratiiv on erinevates riikides erinev ja sageli on lihtne paljudes asjades Br\u00fcsselit s\u00fc\u00fcdistada. Brexit on \u00fcks kurvemaid n\u00e4iteid sellisest narratiivist.<\/p>\n
Minule diplomaadina tundub, et me peame alati selgitama, miks minnakse \u00fcht v\u00f5i teist teed, miks Eesti midagi toetab v\u00f5i ei toeta ja mis on kompromissid. Tuleb selgitada ka seda, et kui tuleme 27 liikmesriigiga laua \u00e4\u00e4rde kompromissi otsima, siis ei saa see kunagi olla ainult Eesti, Soome, Belgia v\u00f5i Saksamaa n\u00e4gu.<\/p>\n
Vahel v\u00f5ib t\u00f5esti olla Eestis nii hea lahendus, et suudame selle teistele maha m\u00fc\u00fca ja tehaksegi t\u00e4pselt nii, nagu meil. Aga tihtipeale see nii ei ole ja siis peame v\u00f5ib-olla tegema riigisiseselt mingi v\u00e4ikese muudatuse n\u00e4iteks seadusandluses v\u00f5i IT-arenduses.<\/p>\n
See v\u00f5ib korraks olla ebamugav ja raputada meie kohalikku elu, aga suuremat pilti, siseturu funktsioneerimist ning inimeste ja ettev\u00f5tete piiri\u00fclest liikumist silmas pidades on sellest l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes rohkem tulu kui kulu.<\/p>\n
Lisaks Katrin Juhandile on suursaadik ka Kyllike Sillaste-Elling, kes esindab Eestit alaliste esindajate komitees ehk COREPER II-s, kus k\u00e4sitletakse v\u00e4lis-, kaitse-, julgeolekupoliitika, justiits- ja Euroopa Liidu eelarve teemasid. Katrin Juhandi, teie esindate Eestit COREPER I-s. Millised on seal praegu olulised ja aktuaalsed teemad?<\/p>\n
Tegelikult on meil lausa kolm suursaadikut. Poliitika- ja julgeolekukomitees, mis t\u00f6\u00f6tab k\u00e4sik\u00e4es COREPER II-ga, on igal liikmesriigil oma suursaadik, meil praegu Lauri Kuusing. Seega on igal liikmesriigil korraga lausa kolm suursaadikut Euroopa Liidu juures. Kyllike Sillaste-Elling on esinduse juht, mina olen esinduse asejuht ja suursaadik COREPER I k\u00fcsimustes.<\/p>\n
Ajalugu on selline, et kui 1958. aastal suursaadikute komitee kokku tuli, oli neid ainult \u00fcks komplekt. Aga juba 1962. aastal saadi aru, et teemasid on nii palju, et \u00fcks komplekt suursaadik neid \u00e4ra ei halda, mist\u00f5ttu jaotati teemad kahte komiteesse. COREPER II sai poliitilisemad ja institutsionaalsed k\u00fcsimused.\u00a0<\/p>\n
COREPER I katab tehnilisemaid ja sektoraalsemaid teemasid. Praegu kuulub sinna n\u00e4iteks siseturg, inimeste ja ettev\u00f5tete vaba liikumine, energia, transport, telekom, t\u00f6\u00f6- ja sotsiaalk\u00fcsimused, keskkond ning kliima. L\u00f5petades kultuuri, spordi, noorte, hariduse ja teadusega.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et see alaliste esindajate komitee ehk COREPER on tegelikult see koht, kus 27 liikmesriigi suursaadikud vaidlevad l\u00e4bi ja lepivad kokku, mida ja kuidas me \u00fchiselt teeme v\u00f5i ei tee? Kui ministrid tulevad telekaamerate ees kokku ja annavad intervjuusid, on see lihtsalt klantspilt, aga tegelik t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib suursaadikute tasemel?<\/p>\n
Tegelikult on see isegi mitmetasandilisem. Kui Euroopa Komisjon esitab \u00f5igusakti ettepaneku, hakkavad sellega esimesena t\u00f6\u00f6le liikmesriikide eksperdid. Sadu erinevaid t\u00f6\u00f6r\u00fchmi k\u00e4ib igap\u00e4evaselt Euroopa Liidu n\u00f5ukogu majas koos ja hekseldab ettepanekuid detailselt l\u00e4bi, vahel lausa mitu ringi, enne kui teema \u00fcldse suursaadikute lauale v\u00f5iks j\u00f5uda.<\/p>\n
Siis on meie kord \u00fcritada saavutada nii palju kompromisse kui v\u00f5imalik. Alati see ei \u00f5nnestu, sest vahel on k\u00fcsimused lihtsalt nii poliitilised, et kompromisside kokkuleppimiseks on vaja ministrid laua taha tuua.<\/p>\n
Siia juurde tuleb muidugi \u00f6elda, et t\u00f6\u00f6 ei k\u00e4i ainult koosolekuruumides. V\u00f5ib-olla veel olulisemgi on kuluaarides tehtav t\u00f6\u00f6, mis algab ammu enne seda, kui Euroopa Komisjon m\u00f5ne ettepanekuga \u00fcldse v\u00e4lja tuleb. Kui teame juba varakult, et m\u00f5ni k\u00fcsimus on Eesti jaoks tohutult oluline,\u00a0 asub suursaadik t\u00f6\u00f6le palju varem, kui p\u00e4evapunkt ametlikult lauale j\u00f5uab.<\/p>\n
Seda on sageli mitu ringi: olenevalt eeln\u00f5u mahust, detailsusest ja keerukusest k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 ekspertide, suursaadikute ja ministrite vahel. Ei ole nii, et peame l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ainult neil paaril korral n\u00e4dalas, kui COREPER ametlikult koguneb. Kogu eelt\u00f6\u00f6 tehakse tegelikult kuluaarides.<\/p>\n
Kust Eesti ametnikud ja suursaadik saavad suunised selle kohta, milline on Eesti seisukoht laual oleva Euroopa Komisjoni ettepaneku osas?<\/p>\n
Meie koordinatsioonis\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud nii, et valitsus kiidab iga kahe aasta tagant heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid. See on kaheaastane t\u00f6\u00f6dokument, mis annab laiad suunad ja valdkonnad, mis on meie prioriteedid teatud k\u00fcsimustes, prognoosides natuke ka tulevasi algatusi. See on baas.<\/p>\n
Kui Euroopa Komisjon esitab uue algatuse, k\u00e4ivitub Eestis kiire sisemine koordinatsiooniprotsess. Aega on v\u00e4he, sest tavaliselt alustavad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad Br\u00fcsselis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega \u00fcsna kohe. Vastutaval ministeeriumil tuleb ettepanekuga kiiresti tutvuda, kaasata huvir\u00fchmad ja konsulteerida teiste ministeeriumitega.<\/p>\n
Siis j\u00f5uab Eesti seisukohtade eeln\u00f5u valitsusse, kes need heaks kiidab. L\u00f5puks on Riigikogu ehk euroopa liidu asjade komisjoni kord, kes kiidab l\u00f5plikud seisukohad heaks, vajadusel valitsuse omi muutes, ning see ongi meie l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimismandaat.<\/p>\n
\u00dctlesite, et aega on v\u00e4he, aga miks seda nii v\u00e4he j\u00e4etakse? On kahtlustatud, et meelega j\u00e4etakse v\u00e4he aega, et poliitikud ei j\u00f5uaks teksti l\u00e4bi lugeda ja vastu urgitsema hakata.<\/p>\n
Aega on nii v\u00e4he sellep\u00e4rast, et Br\u00fcsseli mehhanismi j\u00e4rgi hakkavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised tavaliselt peale \u00fcsna kiiresti.<\/p>\n
Aga miks need nii kiiresti algavad, miks ei j\u00e4eta liikmesriikidele ja poliitikutele piisavalt aega sadade v\u00f5i tuhandete lehek\u00fclgede l\u00e4bilugemiseks?<\/p>\n
Sageli on peal poliitiline surve uute ettepanekutega kiiresti t\u00f6\u00f6le hakata. T\u00f5si, esimesed t\u00f6\u00f6r\u00fchmad tegelevad alguses kuude kaupa ettepaneku tutvustamisega. Eriti tehniliste ettepanekute puhul toimub mitu k\u00fcsimuste ja vastuste ringi, et liikmesriigid asja sisust \u00fcldse \u00f5igesti aru saaksid.<\/p>\n
Aga teinekord on tegemist \u00fclipoliitilise ettepanekuga, mis tuleb lihtsalt kiiresti \u00e4ra teha. Meenuvad m\u00f5ned Ukraina aitamisega seotud otsused, mida ei olnudki v\u00f5imalik neli n\u00e4dalat lugeda, vaid mis tuli lihtsalt kiiresti vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
See on pingutus k\u00f5ikidele liikmesriikidele. Siin on huvitav erinevus Eesti riigisisese s\u00fcsteemiga: meil on harjutud, et enne valitsuse heakskiitu on eeln\u00f5ul avalik konsultatsiooniring ja teiste ministeeriumitega koosk\u00f5lastamine.<\/p>\n
Euroopa Komisjonis koosk\u00f5lastatakse asju ettevalmistamise staadiumis ainult komisjonisiseselt. Me teame k\u00fcll suures pildis, mis tulemas on, aga eeln\u00f5u toodet ennast me enne ametlikku esitamist avalikkuses ei n\u00e4e.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et kui ettepanek kord lauale pannakse, peavad Eesti ministeeriumite ametnikud ja eksperdid sellega v\u00e4ga kiiresti tegelema hakkama. Tean, et nii l\u00fchikese ajaga tagasiside andmine on suur proovikivi ka meie huvir\u00fchmadele ja osapooltele.<\/p>\n
Oleme aastate jooksul \u00fcritanud protsessi v\u00f5imalikult sujuvaks ja kaasavaks teha. See, et me l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alguses mingid seisukohad v\u00f5tame, ei t\u00e4henda, et me teema juurde hiljem ei naaseks. Katsume seda protsessi kogu aeg paremaks teha.<\/p>\n
Miks me kogeme Eestis aeg-ajalt, et Euroopa Liidu tasandil \u00fchiselt langetatud otsused tunduvad olevat kuskil eemal tehtud ning tulevad j\u00f5ustumisel \u00fcllatusena ka Eesti poliitikutele? <\/p>\n
Kas Riigikogus euroopa liidu asjade komisjonis ei v\u00f5ta poliitikud oma t\u00f6\u00f6d piisavalt t\u00f5siselt ja annavad toetuse lihtsalt kummitemplina v\u00f5i lasevad ministeeriumiametnikud midagi \u00fcle jala? Millest see tuleb?<\/p>\n
Seda peab k\u00fcsima neilt, kellele need \u00fcllatusena tulevad, mina saan siin ainult spekuleerida. V\u00f5ib-olla ei jagu tehnilisematele COREPER I teemadele alati nii palju t\u00e4helepanu, kui v\u00f5iks, sest need tunduvad natuke nagu k\u00f5rvalteemad.<\/p>\n
Otsused, mis me vastu v\u00f5tame, on \u00fcliolulised \u2013 need moodustavad suure osa Eesti \u00f5igusruumist ja m\u00f5jutavad otseselt meie majanduskeskkonda. Riigikantseleis t\u00f6\u00f6tades \u00fcritasime riigisiseses koordinatsiooniprotsessis seda alati r\u00f5hutada, v\u00e4lja tuua ja selgitada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3739852h58c5t24.jpg\"\/)
Katrin Juhandi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Hiljutine ajakirjandusest l\u00e4bi k\u00e4inud n\u00e4ide oli rannakalurite \u00f5lule tulev uus b\u00fcrokraatlik regulatsioon, millega kohustatakse kalu kaaluma kolmanda isiku j\u00e4relevalve all v\u00f5i sadamasse kaamerat paigaldama. Uuriti, miks Eesti sellisele regulatsioonile vastu ei olnud, vaid erapooletuks j\u00e4i. Peaminister \u00fctles Vikerraadios, et see on “lollakas”. <\/p>\n
Tekib k\u00fcsimus, et kui isegi peaminister niimoodi \u00fctleb, miks Eesti siis kindlalt vastu ei h\u00e4\u00e4leta, vaid erapooletuks j\u00e4\u00e4b? P\u00f5hjendati, et Eesti ei h\u00e4\u00e4letanud vastu, kuna menetluse k\u00e4igus saadi sisse palju leevendusi. Poolt h\u00e4\u00e4letas 23 riiki, kaks oli vastu ja Eesti j\u00e4i erapooletuks. Ilmselt v\u00f5eti see regulatsioon vastu enne teie ametiaega, nii et see ei saa p\u00e4ris uus asi olla, aga k\u00fcsin p\u00f5him\u00f5tteliselt: miks j\u00e4\u00e4b Eesti sellistel puhkudel erapooletuks?<\/p>\n
Selgitan natuke seda erapooletuks j\u00e4\u00e4mist. S\u00f5na “erapooletu” v\u00f5ib anda vale mulje, justkui me ei hooliks v\u00f5i laseksime teha, mida tahetakse. Vastuh\u00e4\u00e4letamine on tugev poliitiline signaal, et kogu kokkulepitu on t\u00e4ielik jama. Erapooletus on natukene n\u00f5rgem signaal, mis \u00fctleb, et saime l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus asja paremaks ja t\u00e4name eesistujat, meie muresid kuulamast, aga k\u00f5ik mured pole siiski lahendatud ja me ei saa seda l\u00f5puni toetada.<\/p>\n
Tuleb aga m\u00e4rkida, et kui otsuseid v\u00f5etakse vastu kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega, m\u00f5jub erapooletus tegelikult samamoodi nagu vastuh\u00e4\u00e4l. Seega ei oleks tulemus muutunud, olenemata sellest, kas Eesti h\u00e4\u00e4letas vastu v\u00f5i j\u00e4i erapooletuks.<\/p>\n
M\u00e4letan seda eeln\u00f5u. Selle detailsusastme ja koormuse t\u00f5ttu oli meil algusest peale palju probleeme ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel k\u00e4is k\u00f5va t\u00f6\u00f6 selle parandamise nimel. Kuna me ideaalversiooni ei saavutanud, siis me seda ka ei toetanud. Pean aga \u00fctlema, et see eeln\u00f5u t\u00f5useb kalandusministrite kohtumistel iga natukese aja tagant uuesti \u00fcles, sest n\u00fc\u00fcd, rakendamise k\u00e4igus, tulevad ebapraktilised asjad tegelikult v\u00e4lja.<\/p>\n
Aga miks need alles rakendamise k\u00e4igus v\u00e4lja tulevad? Kas teistes liikmesriikides ei tutvunud poliitikud ja kalandussektori esindajad asjaga piisavalt t\u00e4helepanelikult? Kas igal pool on nii, et lastakse asjad eeln\u00f5usse sisse, need saavad regulatsiooniks ja alles siis, kui sadamas tuleb hakata asja piltlikult \u00f6eldes rakendama, avastatakse probleemid?<\/p>\n
Kindlasti tutvuti, aga antud m\u00e4\u00e4rusesse on kirja saanud \u00fclimalt praktilised asjad. Kalap\u00fc\u00fcki oli vaja paremini kontrollida, sest leiti, et senine s\u00fcsteem polnud p\u00e4ris l\u00e4bipaistev. T\u00e4iesti arusaadav on see, et v\u00f5ime paberil midagi kokku leppida, aga p\u00e4rast rakendades tuleb v\u00e4lja, et see polnudki k\u00f5ige parem lahendus v\u00f5i et mingi IT-arendus pole veel valmis. Selles pole midagi katastroofilist, kui tagantj\u00e4rele m\u00e4rgatakse vigu ja tehakse vigadeparandus \u2013 see on normaalne demokraatlik s\u00fcsteem.<\/p>\n
Kuidas vastate v\u00e4itele, et Eesti on kogu oma Euroopa Liitu kuulumise aja p\u00fc\u00fcdnud olla “paipoiss”, kes ei h\u00e4\u00e4leta kunagi vastu? Et oleme alati Euroopa-meelsed ega taha kunagi olla sellised nagu Orban, keda tuuakse halva n\u00e4itena blokkijast. Kas oleme p\u00fc\u00fcdnud olla paipoisid ja kas p\u00fc\u00fcame seda ka praegu?<\/p>\n
Eesti on alati l\u00e4htunud sellest, et meie \u00fchine eesm\u00e4rk on toimiv siseturg ning tugev Euroopa Liit nii majanduse, julgeoleku kui ka muude teemade puhul. Loodetavasti l\u00e4htub Eesti sellest ka edasi. Kui see eesm\u00e4rk on silme ees, on kompromisside otsimise kunst l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Ei ole v\u00f5imalik saavutada alati sada protsenti idealistlikku lahendust v\u00f5i sellist, mis vastaks t\u00e4pselt Eestis kehtivatele reeglitele, ilma et peaksime oma riigisiseses seadusandluses midagi muutma.<\/p>\n
Pean silmas seda, et me ei n\u00e4e kunagi Eesti peaministrit esinemas nagu Orban v\u00f5i Fico, kes astub telekaamerate ette ja \u00fctleb: “Ei, meie riigi huvides on olla vastu ja me seisame sellele vastu.” Eestis me midagi sellist ei n\u00e4e. Loomulikult on see poliitilise tasandi otsus ja poliitiline valik, meil on teistsugused erakonnad ja teistsugune peaminister, aga kuidas teie diplomaadina seda tunnetate?<\/p>\n
Kuna eesm\u00e4rk on j\u00f5uda kompromissini ja kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega otsuseid pole l\u00f5puni v\u00f5imalik vetostada, saavutame l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes parema tulemuse, kui otsime kompromisse ja argumenteerime oma muresid faktide ning numbritega. See on palju m\u00f5istlikum l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistaktika kui lihtsalt k\u00f5igele vastu seismine.<\/p>\n
Kuna kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega vastu v\u00f5etud otsuseid peame k\u00f5ik \u00fchiselt rakendama, on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel konstruktiivselt kaasa t\u00f6\u00f6tamine efektiivsem kui lihtsalt “ei” \u00fctlemine, sest siis oleme veel kaugemal lahendusest, mida Eesti saavutada oleks tahtnud.<\/p>\n
Teie komitees on enamik teemasid otsustamisel kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega, aga on mul \u00f5igus, et on ka teemasid, mis n\u00f5uavad \u00fcheh\u00e4\u00e4lsust?<\/p>\n
M\u00f5ned \u00fcksikud teemad, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste esindamisega seotud sotsiaalpoliitika k\u00fcsimused, n\u00f5uavad t\u00f5esti \u00fcheh\u00e4\u00e4lsust, kuid neid on v\u00e4he. Teine asi on see, kui n\u00f5ukogu v\u00f5tab vastu j\u00e4reldused \u2013 see pole k\u00fcll \u00f5igusakt, vaid lihtsalt \u00fchispositsioon teatud teemal. Sellised j\u00e4reldused v\u00f5etakse alati vastu \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt, olenemata teemast.\u00a0<\/p>\n
Aastaid sai n\u00e4puga n\u00e4idata Ungari ja Viktor Orbani suunas, et nemad pidurdavad ja asjad ei liigu edasi. Kas n\u00fc\u00fcd, kui Ungaris on valijate tahtel valitsus muutunud, on otsustusprotsess suursaadikute komitees muutunud v\u00f5i on tekkinud uusi blokeerijaid?<\/p>\n
See oleneb tohutult teemast. COREPER I valdkonnas v\u00f5ime alustada p\u00e4eva kultuuri ja spordi k\u00fcsimustega ning l\u00f5petada mingite hoopis teiste teemadega, mist\u00f5ttu koalitsioonid ja leerid muutuvad iga p\u00e4evakorrapunkti juures.<\/p>\n
Mis puudutab Ungari uut valitsust, siis nad on teatud k\u00fcsimustes oma seniseid seisukohti t\u00f5esti \u00fcmber vaadanud. Ka nende uued ministrid \u00fctlesid n\u00f5ukogus osaledes otse v\u00e4lja, et n\u00fc\u00fcd on neil teatud teemadel uued seisukohad.<\/p>\n
Kas ka Ungari suursaadik vahetus v\u00f5i on ta sama?<\/p>\n
Minu kolleeg ei vahetunud. Suursaadik on riigiametnik ja t\u00f6\u00f6tab iga valitsuse ajal.<\/p>\n
Kuidas see siis k\u00e4ib? Kas suursaadik \u00fctlebki, et varem olin selle vastu, aga poliitiline seisukoht muutus ja n\u00fc\u00fcd olen poolt?<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes esindab diplomaat ja suursaadik oma riigi, mitte isiklikke seisukohti.<\/p>\n
Aga kas te olete Ungari puhul n\u00e4inud, et sama inimene oli enne millegi vastu ja on n\u00fc\u00fcd millegi poolt?<\/p>\n
Jah, nii on. M\u00f5ne asja puhul, mida nad olid seni blokeerinud, muutis uus valitsus seisukohta ja me saime ka COREPER I komitees teatud otsused \u00e4ra teha.<\/p>\n
ETS 2 t\u00e4hendab transpordi, hoonete ja j\u00e4\u00e4tmemajanduse allutamist s\u00fcsinikukvoodikaubandusele. Lihtsustatult t\u00e4hendaks see seda, et bensiini m\u00fc\u00fces tuleb hakata kvooti ostma, mist\u00f5ttu l\u00e4heb bensiin tanklas kallimaks. ETS 2 on n\u00e4ide sellest, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Parlament midagi anal\u00fc\u00fcsisid, arutasid, otsisid kompromissi ning l\u00f5puks leppisid kokku ja v\u00f5tsid regulatsiooni vastu. <\/p>\n
Aastast 2027 pidanuks heitmekvoodikaubandus laienema ka uutele sektoritele. Siis aga avastasid Eesti ja veel m\u00f5ned liikmesriigid, et selle rakendamine ei ole sugugi hea m\u00f5te. See l\u00fckati n\u00fc\u00fcd aasta v\u00f5rra edasi, kuid Eesti taotleb selle t\u00e4ielikku t\u00fchistamist. Kuidas selgitaksite kuulajatele, miks asi, milles alles paar aastat tagasi kokku lepiti, pole osa liikmesriikide arvates enam hea plaan?<\/p>\n
Siin on kaks suuremat p\u00f5hjendust. Esiteks toimib Euroopas demokraatia: 2024. aasta kevadel toimusid Euroopa Parlamendi valimised ja parlamendi koosseis muutus tuntavalt. Kui enne oli sotsiaaldemokraatidel ja rohelistel rohkem h\u00e4\u00e4li, siis n\u00fc\u00fcd tugevnesid erinevad \u00e4\u00e4rmuslikumad poliitilised grupid.<\/p>\n
Valimistel on tagaj\u00e4rjed ja see k\u00f5ik m\u00f5jutab juba vastuv\u00f5etud otsuseid. Valitsused on vahetunud ka liikmesriikides, mis m\u00e4ngib samuti oma rolli, kuna ETS 2 otsustati \u00e4ra 2022. aasta alguses.<\/p>\n
Teine oluline p\u00f5hjus on see, et kui me ETS 2 l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kisime, ei olnud Euroopas veel s\u00f5da. See majandusm\u00f5ju, mida me idapiiril eriti tugevalt tunneme, m\u00e4ngib asjade \u00fcmberhindamisel kindlasti rolli.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3739858h035ft24.jpg\"\/)
Katrin Juhandi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Liikmesriigid on selles k\u00fcsimuses siiski kahte lehte l\u00f6\u00f6dud. 18 liikmesriiki on selle juba oma siseriiklikusse \u00f5igusesse \u00fcle v\u00f5tnud, aga 10 liikmesriiki saatsid \u00e4sja Euroopa Komisjonile kirja, et ETS 2 tuleks uuesti l\u00e4bivaatamiseks avada koos praegu l\u00e4bivaadatava tavalise ETS 1-ga.<\/p>\n
Selles kirjas, millega liitus ka Eesti, on s\u00f5nastatud j\u00e4rgmiselt: “Avalikkuse heakskiit on s\u00fcsiniku hinna ja \u00fcldise kliimapoliitika usaldusv\u00e4\u00e4rsuse eeltingimus. ETS 2 on sotsiaalselt eriti tundlik instrument ja see m\u00f5jutab peamiselt k\u00f5ige haavatavamaid leibkondi, keda k\u00fctusehinnakriis on juba niigi ebaproportsionaalselt m\u00f5jutanud. <\/p>\n
Praegustes majanduslikes ja geopoliitilistes oludes ei tohiks Euroopa kodanikud silmitsi seista uute kliimamaksudega. Seet\u00f5ttu tuleks ETS 2 l\u00e4bivaatamise k\u00e4igus otse k\u00e4sitleda ja hoolikalt uuesti l\u00e4bi vaadata.” Kui keeruline on teil sellist argumentatsiooni alaliste esindajate n\u00f5ukogu istungil kaitsta, kui vastas on sellised liikmesriigid nagu Soome, Rootsi ja Taani, kes leiavad, et ETS 2-te ei tohiks t\u00fchistada?<\/p>\n
Proovin alati l\u00e4htuda sellest, et meie seisukohad ja soovid m\u00f5juvad k\u00f5ige tugevamalt siis, kui neid t\u00f5estavad numbrid ja faktid. Kui probleem on p\u00e4riselt olemas ja andmetega t\u00f5estatav, ei ole seda keeruline kolleegidele selgitada ning nad m\u00f5istavad seda.<\/p>\n
ETS 2 puhul leiab enamus liikmesriike, et see s\u00fcsteem on vajalik t\u00f6\u00f6riist kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamiseks. Ega me ei taha lihtsalt ettev\u00f5tetele ja inimestele mingeid uusi lisamakse rakendada v\u00f5i riigieelarvet t\u00e4ita, vaid k\u00fcsimus on selles, kuidas j\u00f5uda kokkulepitud kliimaeesm\u00e4rkideni. Just transpordisektoris, aga L\u00e4\u00e4ne-Euroopas ka hoonete sektoris, on seni olnud suur v\u00e4ljakutse leida k\u00f5ige efektiivsem lahendus.<\/p>\n
See s\u00fcsteem ei tekkinud t\u00fchjalt kohalt \u2013 Saksamaal oli sarnane lahendus juba olemas ja toimis edukalt, enne kui see muudeti \u00fcleeuroopaliseks. J\u00e4tkame selgitust\u00f6\u00f6d numbrite ja faktidega, kuid teema on keeruline, sest paljud riigid n\u00e4evad, et ilma selleta ei suuda nad oma eesm\u00e4rke t\u00e4ita.<\/p>\n
Kas sisuline ja p\u00e4ris probleem polegi selles, et ETS 2 tulud on mitmete suurte liikmesriikide j\u00e4rgmiste aastate eelarvekavadesse juba sisse kirjutatud? Selle rahaga on arvestatud ja kohustused on piltlikult \u00f6eldes juba planeeritud.<\/p>\n
Eelarvekavu saab vajadusel alati \u00fcmber teha. Ma tulen ikkagi tagasi selle juurde, et peamine p\u00f5hjus, miks k\u00f5ik liikmesriigid ei toeta ETS 2 edasil\u00fckkamist v\u00f5i t\u00fchistamist, on see, et nad n\u00e4evad seda vajaliku meetmena oma kliimapoliitika elluviimisel.<\/p>\n
Kas m\u00f5ni suursaadik on alaliste esindajate komitees \u00f6elnud, et me ei saa seda t\u00fchistada seet\u00f5ttu, et see raha on meil juba plaanitud kuhugi?<\/p>\n
Loomulikult tuuakse seda ka argumendina, aga tuleb m\u00e4rkida, et see raha ei ole planeeritud suvalistesse kohtadesse. See raha peab minema investeeringuteks tagasi samasse transpordi- ja hoonetesektorisse, kus neid investeeringuid on nagunii vaja teha.<\/p>\n
Euroopa Komisjon on teatanud, et nemad ei plaani ETS 2-te aruteluks uuesti avada. Ka Helena Braun Euroopa Komisjoni Eesti esindusest k\u00e4is siin stuudios vist kaks n\u00e4dalat tagasi seda \u00fctlemas. Mis siis edasi saab?<\/p>\n
Sellistel puhkudel tuleb j\u00e4tkata poliitilist survet. Kuna tegemist on paljude liikmesriikide jaoks oluliste vastuv\u00f5etud reeglitega, on see selgelt poliitiline k\u00fcsimus. Mul on tunne, et ainult suursaadikute tasandil me seda ei lahenda. See surve j\u00e4tkub kindlasti ka ministrite ja peaministrite tasandil, teema on juba t\u00f5usetunud \u00fclemkogus ja t\u00f5usetub kindlasti veel. Praegu seal veel vajalikku enamust moodustavat kriitilist massi ei ole, aga valimised toimuvad kogu aeg. J\u00e4rgmisel aastal on Euroopa Liidus v\u00e4ga palju valimisi, eks me siis n\u00e4e, millal see poliitiline momentum tekkida v\u00f5iks.<\/p>\n
Millised on j\u00e4rgmised suuremad v\u00f5itlused Eesti jaoks Euroopa Liidu n\u00f5ukogus?<\/p>\n
Need ei olegi niiv\u00f5rd v\u00f5itlused, aga meil on laual h\u00e4sti palju eeln\u00f5usid ja otsuseid, kus Eestil on palju positiivset v\u00f5ita. Kindlasti tulevad arutlusele siseturu toimimisega seotud eeln\u00f5ud, n\u00e4iteks ettev\u00f5tete 28. re\u017eiim..<\/p>\n
Neid uusi ettepanekuid vaatame suure t\u00e4helepanuga, eriti transporti ja energeetikat puudutavat, kus meil on \u00fclioluline m\u00f5ju, kuna oleme \u00fchisturuga tugevalt seotud. Samuti on olulised kliima- ja keskkonnapoliitika. Eksperdid menetlevad juba aktiivselt paar n\u00e4dalat tagasi tulnud ETS 1 ettepanekut. Aasta l\u00f5pus tuleb veel energeetikaalaseid ettepanekuid, sest on vaja ette valmistada kogu j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta energia- ja kliimaraamistik.<\/p>\n
Paralleelselt j\u00e4tkuvad ka uue pikaajalise eelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Seda veavad k\u00fcll COREPER II kolleegid, aga transpordi- ja energia\u00fchenduste rahastamist puudutavad programmid, nagu Rail Baltic ja uued energia\u00fchendused, mis on meie prioriteedid, on COREPER I laual.<\/p>\n
P\u00f5llumajandus?<\/p>\n
P\u00f5llumajandust me ei j\u00f5udnudki praegu pikalt lahata. See on erijuhtum, mida vaatab tegelikult eraldi komitee. Minu ja minu kolleegide laual on seda v\u00e4hem, aga loomulikult on see Eesti vaatest v\u00e4ga oluline teema.<\/p>\n
Augustis Euroopa Komisjon puhkab ja Euroopa Parlament k\u00e4is juuli alguses v\u00f5i keskel viimati koos. Kas Euroopa Liit praegu kuni septembrikuuni seisab?<\/p>\n
August on Br\u00fcsselis t\u00f5epoolest k\u00f5ige vaiksem kuu ja puhatakse k\u00f5ige rohkem, aga tegelikult l\u00e4heb t\u00f6\u00f6 septembris uuesti hooga lahti. Septembri alguses v\u00f5i keskpaigas peab komisjoni president juba iga-aastase k\u00f5ne olukorrast Euroopa Liidus, millega koos avaldatakse traditsiooniliselt ka uued olulised algatused. Nende ettevalmistustega tuleb tegeleda just augustis, seega pole tuled Br\u00fcsselis kindlasti kustus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajakirjanik Arp M\u00fcller: Head kuulajad! Mul on t\u00e4na hea meel teie ees tervitada Eesti suursaadikut Euroopa Liidu juures.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241767,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,117,37,33,35,95691,34,36,590,31,32,21,28604,28,29,95,19,25,10613,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-241766","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-brussel","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-suursaadik","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-katrin-juhandi","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reedene-intervjuu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117018439794545321","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241766\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241767"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}