Maailmaharidust ehk teadmisi sellest, kuidas globaalprobleemid m\u00f5jutavad \u00fcksikisiku, kogukonna ja \u00fchiskonna igap\u00e4evaelu ja kuidas iga\u00fcks saab m\u00f5jutada maailma, on Eestis edendatud 15 aastat.<\/p>\n
Koolides on v\u00f5imalik valida valikkursusi, osaleda teeman\u00e4dalatel ja projektides ning sellist sisu on l\u00f5imitud erinevatesse \u00f5ppeainetesse, kuid asjaosaliste hinnangul killustatult.<\/p>\n
Mittetulundus\u00fchingu Mondo projektijuht Meelis Niine \u00fctles ERR-ile, et tulevikus v\u00f5iks maailmaharidus olla selgemalt kirjeldatud riiklike \u00f5ppekavade \u00fcldosades, valdkondade ainekavades ja seel\u00e4bi v\u00f5iks ka maailmakodaniku p\u00e4devused konkreetsemalt v\u00e4lja toodud saada.<\/p>\n
“Kui oleks eraldi r\u00f5hk just maailmakodaniku p\u00e4devustel, siis see aitaks tuua maailmaharidust rohkem ja selgemalt formaalhariduse osaks. Mida ma pean maailmakodaniku p\u00e4devuste all silmas? \u00dchelt poolt t\u00e4hendab see, et noored v\u00f5iksid m\u00f5ista erinevaid globaalseid v\u00e4ljakutseid, nende kohalikku dimensiooni, kuidas globaalsed v\u00e4ljakutsed kohapeal peegelduvad, aga samal ajal on oluline ka nendest teemadest hoolimine ja aktiivne tegutsemine,” \u00fctles Niine.<\/p>\n
See on tema hinnangul praegu kitsaskoht, sest paljud Eesti noored v\u00f5ivad k\u00fcll olla k\u00fcllaltki teadlikud globaalsetest teemadest, aga nende enda aktiivseid valikuid igap\u00e4evaelus v\u00f5i ka kodanikuaktivismi ajel tegutsemist on praegu v\u00e4he.<\/p>\n
Ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petajate seltsi esinaine Madli-Maria Naulainen s\u00f5nas, et maailmaharidus on \u00fchiskonna\u00f5petuses ka praegu kindlasti sees, kuid see ei t\u00e4henda, et sellel ei v\u00f5iks rohkem k\u00f5lapinda olla.<\/p>\n
“Praegu s\u00f5ltub palju \u00f5petajast endast \u2013 kes v\u00f5tab neid teemasid rohkem k\u00e4sitleda, kes v\u00e4hem,” selgitas Naulainen. “Olen v\u00e4ga p\u00e4ri, et maailmahariduse teema v\u00f5iks olla rohkem esile t\u00f5stetud ja ei s\u00f5ltuks ainult \u00f5petaja valikutest.”<\/p>\n
Ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petajate selts on esinaise kinnitusel Mondoga kogu aeg tihedat koost\u00f6\u00f6d teinud ning selts on aidanud levitada Mondo loodud \u00f5ppematerjale, mida \u00fchiskonna\u00f5petuse tundides kasutada saab.<\/p>\n
“See koost\u00f6\u00f6liin on kindlasti olemas ka praegu, aga olukorras, kus\u00a0\u00f5petaja saab valida, milliste teemadega ta mingeid \u00f5pitulemusi saavutab, siis konkreetne \u00f5ppekava l\u00f5iguke annaks\u00a0parema tagatise, et k\u00f5ik on saanud sellest valdkonnast mingi teadmise,” p\u00f5hjendas Naulainen.<\/p>\n
Ministeerium: koolidel on valikute tegemisel suur autonoomia<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika n\u00f5uniku Mare Oja s\u00f5nul ei ole praeguses olukorras vasuolu, sest maailmahariduse p\u00f5him\u00f5tted on nii riikliku \u00f5ppekava \u00fcldp\u00e4devustes kui alusv\u00e4\u00e4rtustes.<\/p>\n
“Meil on \u00fcldinimlikud ja \u00fchiskondlikud v\u00e4\u00e4rtused, kus on nii solidaarsus kui ka \u00fchiskondlik aktiivsus ja enda m\u00f5testamine maailma kodanikuna sees. Eestis ongi nii, et riiklik \u00f5ppekava on \u00fcldine dokument, mille p\u00f5hjal kool teeb oma \u00f5ppekava, meie koolidel on v\u00e4ga suur autonoomia,” r\u00e4\u00e4kis Oja.<\/p>\n
Ta lisas, et g\u00fcmnaasiumis tulenevad 63 kursust 96-st riiklikust \u00f5ppekavast ja \u00fche kolmandiku sisustab kool, kes loob oma profiili, millega ta s\u00fcgavuti l\u00e4heb \u2013 kes tegeleb n\u00e4iteks majandusharidusega, kes rahatarkusega ja osa neist tegeleb ka maailmaharidusega. Olukord on kirev.<\/p>\n
“Tegelikult need p\u00f5him\u00f5tted on k\u00f5ik sees, spetsiifilised teemad on geograafias ja \u00fchiskonna\u00f5petuses, n\u00e4iteks kui me r\u00e4\u00e4gime kultuurilisest mitmekesisusest, siis seda toetavad ju v\u00f5\u00f5rkeeled, keel ja kirjandus, ajalugu kindlasti,” s\u00f5nas Oja.<\/p>\n
Madli-Maria Naulainen ajaloo\u00f5petajate seltsist m\u00e4rkis, et ehkki maailmaharidust puudutavad koolides mitmed ained, siis puudu v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da\u00a0laiem vaade, mis aitaks m\u00f5ista globaliseerumist ja annaks \u00f5pilasele aimduse, mis n\u00e4iteks\u00a0arengukoost\u00f6\u00f6 endast kujutab ja miks see vajalik on.<\/p>\n
“Praeguses globaliseeruvas maailmas on paratamatu, et peame sellega kursis olema, ka m\u00f5istmine ja solidaarsus teiste suhtes on punktid, mis saaks kindlasti nende teemade l\u00e4bi paremini\u00a0kaetud,” \u00fctles Naulainen.<\/p>\n
V\u00e4lisministeeriumi humanitaarabi b\u00fcroo n\u00f5uniku Maari Rossi s\u00f5nul vaatavad Euroopa riigid inspiratsiooniotsingutel ka Eesti poole, kuid teisalt on siin vaja lahendada killustatuse mure.<\/p>\n
“\u00dcks oluline valdkond on regionaalne tugi ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikud. Meil on tegelikult Eestis mitmeid v\u00e4ga tugevaid koole v\u00f5i kompetentsikeskuseid, mis maailmaharidusega tegelevad, et kuidas tagada ja parandada seda, et nemad oma kogemusi teistele edasi annaks, teistega jagaks. \u00dche olulise valdkonnana toon veel siia juurde teadust\u00f6\u00f6 ja maailmahariduse m\u00f5ju hindamise, et kuidas suurendada ka Eesti teadlaste huvi maailmahariduse uurimise suhtes,” \u00fctles Ross.<\/p>\n
Naulaineni s\u00f5nul eeldatakse \u00fchiskonna\u00f5petuselt hea\u00a0kodanikuhariduse andmist, samas kui tegelikult on selle maht koolides \u00fcsna v\u00e4ike.<\/p>\n
“\u00dchiskonna\u00f5petus ainena\u00a0on ainult kuuendas, \u00fcheksandas ja 12. klassis. Oleme r\u00e4\u00e4kinud, et v\u00f5ibolla peab \u00fchiskonna\u00f5petuse maht laienema, kuna\u00a0ootused on t\u00f5usnud ja \u00fchiskonnas on n\u00e4ha\u00a0l\u00f5hestumise ja \u00e4\u00e4rmusluse m\u00e4rke,” lausus seltsi esinaine.<\/p>\n
Samas ei ole maailmaharidus ainus teema, mille edendajad sooviksid seda suuremas mahus \u00f5ppekavades n\u00e4ha, nii m\u00f5nigi aine tahaks endale suuremat kaalu. Naulainen nentis, et murekohti on palju, mist\u00f5ttu tuleb need k\u00fcsimused riiklikul tasandil selgeks vaielda.\u00a0<\/p>\n
“T\u00f5en\u00e4oliselt peab olema v\u00f5ti l\u00f5imingus, mis aitaks mahtusid \u00fchtlustada. Kui n\u00e4iteks loodusained v\u00f5i sotsiaalained oleksid omavahel rohkem seotud, saab \u00f5pitulemusi paremini saavutada,” pakkus ta v\u00e4lja.<\/p>\n
Maailmahariduse teema p\u00fcstitamist peab Naulainen igal juhul asjakohaseks, et selle \u00f5petamisel \u00fchtlast taset tagada.<\/p>\n
Eelmise aasta l\u00f5pus j\u00f5udsid valdkonnas tegutsejated visioonidokumendini ja selle p\u00f5hjal liigutakse tegevuskava koostamise suunas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailmaharidust ehk teadmisi sellest, kuidas globaalprobleemid m\u00f5jutavad \u00fcksikisiku, kogukonna ja \u00fchiskonna igap\u00e4evaelu ja kuidas iga\u00fcks saab m\u00f5jutada maailma,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241823,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[95711,95713,26,27,37,33,35,34,36,31,32,3932,2507,21,95710,28,29,95712,72255,19,85976,25,23,24,86753,22,20,30],"class_list":["post-241822","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ainekavad","tag-ajaloo-ja-uhiskonnaopetajate-selts","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-kodanikuharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailmaharidus","tag-mondo","tag-news","tag-oppekavad","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhiskonnaopetus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117018836790151680","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241822","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241822"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241822\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241823"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241822"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241822"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241822"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}