P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on \u00f5iguskantsler seatud teostama j\u00e4relevalvet seadusandliku riigiv\u00f5imu \u00fcle, mida teostab riigikogu. Teiselt poolt on just riigikogu see, kes saab esimesena v\u00f5imaluse valida presidenti. Kui ametis olev \u00f5iguskantsler asub kandideerima presidendiks, siis asub ta taotlema sellelt institutsioonilt, kelle \u00fcle ta teostab j\u00e4relevalvet, talle soodsat poliitilist otsust.<\/p>\n
\u00d5iguskantsleri seaduse \u00a7 12 lg 1 punktide 1 ja 2 j\u00e4rgi ei tohi \u00f5iguskantsler oma ametisoleku ajal\u00a0olla m\u00f5nes teises riigiametis ega osaleda erakondade tegevuses. Grammatiliselt t\u00f5lgendades v\u00f5iks justkui v\u00e4ita, et s\u00f5naselget keeldu asuda kandideerima presidendiks sellest ei tulene, ja kui \u00f5iguskantsler osutub presidendiks valituks, k\u00fcll ta siis j\u00f5uab ka tagasi astuda. Kuid see p\u00f5hjendus ei rahulda, sest p\u00f5hiseadusele tuleb l\u00e4heneda sisuliselt.<\/p>\n
\u00d5iguskantsleri ja presidendi ametikohad on olemuslikult erinevad<\/p>\n
PS \u00a7 139 lg 1 j\u00e4rgi on \u00f5iguskantsler oma tegevuses s\u00f5ltumatu ametiisik, kes teostab j\u00e4relevalvet seadusandliku ja t\u00e4idesaatva riigiv\u00f5imu ning kohaliku omavalitsuse \u00f5igustloovate aktide p\u00f5hiseadusele ja seadustele vastavuse \u00fcle.<\/p>\n
Sama kordab \u00f5iguskantsleri seaduse \u00a7 1 l\u00f5ige 1. Tema p\u00f5hiseaduslik funktsioon on seega olla j\u00e4relevalvaja ja kontrollija. \u00d5iguskantsler ei osale poliitilise tahte kujundamises, vaid kontrollib, kas kujundatud poliitiline tahe j\u00e4\u00e4b p\u00f5hiseaduse piiridesse. \u00d5iguskantsleri \u00fclesanne ei ole ise poliitilisi otsuseid langetada, vaid aidata tagada p\u00f5hiseaduse \u00fclimuslikkus. Tema roll sarnaneb k\u00f5ige rohkem kohtuniku rollile. Sarnaselt kohtunikele nimetatakse \u00f5iguskantsler ametisse.<\/p>\n
PS \u00a7 77 j\u00e4rgi on president Eesti riigipea, mis on poliitiline ametikoht. PS \u00a7 78 j\u00e4rgi president muu hulgas kuulutab v\u00e4lja seadused, v\u00f5ib ise anda seadlusi ja algatada p\u00f5hiseaduse muutmist, m\u00e4\u00e4rab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid ning nimetab ametisse rea k\u00f5rgeid riigiametnikke v\u00f5i osaleb oma ettepanekuga nende ametissenimetamisel, esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, on Eesti riigikaitse k\u00f5rgeim juht ning teeb riigikogule ettepanekud s\u00f5jaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra v\u00e4ljakuulutamiseks.<\/p>\n
Kuigi Eesti president ei juhi t\u00e4idesaatvat v\u00f5imu ega m\u00e4\u00e4ra riigi poliitilist kurssi samal m\u00e4\u00e4ral nagu parlament v\u00f5i valitsus, osaleb ta aktiivselt poliitika kujundamises p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud volituste kaudu. President valitakse.<\/p>\n
Need kaks ametit on olemuslikult erinevad: \u00f5iguskantsler on ametisse nimetatav s\u00f5ltumatu ametnik, president seevastu valitav poliitiline ametikoht.<\/p>\n
Presidendiks saada sooviva \u00f5iguskantsleri huvide konflikt<\/p>\n
PS \u00a7 139 lg 1 ei m\u00e4\u00e4ratle \u00fcksnes \u00f5iguskantsleri institutsiooni ja p\u00f5hilise funktsiooni, vaid s\u00e4testab ka \u00f5iguskantsleri s\u00f5ltumatuse. \u00d5iguskantsleri s\u00f5ltumatus on \u2013 sarnaselt kohtuniku s\u00f5ltumatusele \u2013 \u00fchtaegu nii institutsionaalne tagatis kui ka ametiisiku p\u00f5hiseaduslik kohustus.<\/p>\n
\u00d5iguskantsler ei pea mitte ainult olema s\u00f5ltumatu, vaid ka n\u00e4ima s\u00f5ltumatu. Ametiga kaasneb kohustus v\u00e4ltida k\u00f5iki tegevusi, mis v\u00f5ivad s\u00f5ltumatust kahjustada. K\u00f5ige rohkem kahjustab s\u00f5ltumatust huvide konflikt.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on antud kontekstis eriti oluline, et \u00f5iguskantsler on seatud teostama j\u00e4relevalvet seadusandliku riigiv\u00f5imu \u00fcle, mida p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi teostab riigikogu. Teisis\u00f5nu on \u00f5iguskantsler p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi ka riigikogu j\u00e4relevalvaja ehk tema tegevuse kontrollija.<\/p>\n
Teiselt poolt on just riigikogu see, kes saab esimesena v\u00f5imaluse valida presidenti, ja kui see ei peaks tal \u00f5nnestuma, siis osalevad k\u00f5ik riigikogu liikmed presidendi\u00a0valimisorganis, mille nimetuseks on valimiskogu. Seadusandlikku riigiv\u00f5imu kuuluvad isikud osalevad seega igal juhul presidendi valimisel.<\/p>\n
“Teisis\u00f5nu, sellisel juhul asub \u00f5iguskantsler taotlema sellelt institutsioonilt, kelle \u00fcle ta teostab j\u00e4relevalvet, talle soodsat poliitilist otsust.”<\/p>\n
Kui ametis olev \u00f5iguskantsler asub kandideerima presidendiks, siis soovib ta saada tema poolt j\u00e4relevalvatavalt institutsioonilt otsust, mille vastu on tal otsene isiklik huvi, kuid mida see institutsioon ei ole kohustatud langetama. Teisis\u00f5nu, sellisel juhul asub \u00f5iguskantsler taotlema sellelt institutsioonilt, kelle \u00fcle ta teostab j\u00e4relevalvet, talle soodsat poliitilist otsust.<\/p>\n
Taoline teguviis kahjustaks \u00f5iguskantsleri institutsiooni iseloomustavat distantsi kontrollitava suhtes. See kehtib juba siis, kui ametis olev \u00f5iguskantsler vihjab soovile poliitilisele ametikohale kandideerida mitteametlikus vestluses mitteformaalselt.<\/p>\n
Kui \u00f5iguskantsleri\u00a0\u00fclesanne on kontrollida riigikogu, siis isiku, kes soovib saada presidendikandidaadiks, eesm\u00e4rk on v\u00f5ita riigikogu toetus. Need kaks rolli on struktuurselt vastuolus.<\/p>\n
\u00d5iguskantsleri ja riigikogu vaheline p\u00f5hiseaduslik j\u00e4relevalvesuhe muutub seel\u00e4bi \u00fchepoolsest kontrollisuhtest vastastikuseks s\u00f5ltuvussuhteks, mida PS \u00a7 139 lg 1 ilmselgelt ette ei n\u00e4e. Niipea kui ametis olev \u00f5iguskantsler annab m\u00f5ista, et soovib kandideerida poliitilisele ametikohale, satub ta j\u00e4relikult huvide ja rollikonflikti. Tekkiv huvide ja rollikonflikt ei ole sugugi l\u00fchiajaline ega t\u00e4htsusetu, vaid on ilmselge ja p\u00f5him\u00f5tteline.<\/p>\n
Riigikohtu j\u00e4rgi tuleb huvide konflikti v\u00e4ltida k\u00f5igis riigiametites. \u00d5iguskantsleri ameti puhul seab selline huvide konflikt t\u00f5sise kahtluse alla tema v\u00f5ime t\u00e4ita p\u00f5hiseadusest tulenevat s\u00f5ltumatu j\u00e4relevalvaja \u00fclesannet. Teisis\u00f5nu, huvide konflikti sattudes ei t\u00e4ida \u00f5iguskantsler enam keskset kohustust, mis tal p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on \u2013 olla s\u00f5ltumatu. Seet\u00f5ttu ei pruugi olla p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi lubatav, et ametis olev \u00f5iguskantsler asub kandideerima presidendiks.<\/p>\n
Vaikimine<\/p>\n
\u00d5iguskantsleri s\u00f5ltumatust ei kahjusta \u00fcksnes avalik teade kavatsusest kandideerida presidendiks v\u00f5i mitteametlikes vestlustes v\u00e4ljendatud vastav soov, vaid \u2013 peale m\u00f5istliku m\u00f5tlemisaja m\u00f6\u00f6dumist \u2013 ka mittereageerimine, kui tema nime m\u00f5ne poliitilise j\u00f5u poolt avalikult presidendi ametiga seostatakse. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib ka liiga pikk vaikimine kahjustada institutsiooni s\u00f5ltumatust.<\/p>\n
Kui \u00f5iguskantsleri v\u00f5imalikku kandidatuuri arutatakse avalikult, kuid ta j\u00e4tab pikema aja jooksul kinnitamata v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckkamata, kas ta on valmis kandideerima, tekib olukord, kus \u00f5iguskantsleri edasine k\u00e4itumine v\u00f5ib objektiivselt n\u00e4ida m\u00f5jutatuna v\u00f5imalikust soovist s\u00e4ilitada head suhted nende poliitiliste j\u00f5ududega, kelle toetusest presidendiks valimine s\u00f5ltub. Niisugune ebam\u00e4\u00e4rane seisund v\u00f5ib kahjustada \u00f5iguskantsleri institutsioonilist s\u00f5ltumatust isegi siis, kui tegelikku kokkulepet v\u00f5i kandideerimisotsust veel ei ole.<\/p>\n
Kui pikk on m\u00f5istlik m\u00f5tlemisaeg, ei ole \u00fcheselt selge. Kuid kui m\u00f5ne suurema elumuutuse puhul saab \u00fcldjuhul pidada m\u00f5istlikuks ligikaudu \u00fche n\u00e4dala pikkust m\u00f5tlemisaega, siis presidendi ameti puhul v\u00f5iks pidada m\u00f5istlikuks n\u00e4iteks kahen\u00e4dalast m\u00f5tlemisaega. Rohkem kui \u00fche kuu pikkune vaikimine heidab aga \u00f5iguskantsleri s\u00f5ltumatusele ilmselt juba varju.<\/p>\n
V\u00f5imalikud tagaj\u00e4rjed<\/p>\n
Mis juhtub, kui \u00f5iguskantsler ikkagi teatab ametist lahkumata oma soovist kandideerida presidendiks?<\/p>\n
\u00dchest vastust, millega suur osa juriste koheselt n\u00f5ustuks, ei ole. Teoreetiliselt kujutab huvide konfliktiga kaasnev olukord, kus \u00f5iguskantsler ei vasta enam p\u00f5hiseadusest tulenevale s\u00f5ltumatuse n\u00f5udele, endast siiski probleemi, mis v\u00f5ib kaasa tuua ka \u00f5igusliku j\u00e4relmi.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohtumenetluse seaduse \u00a7 25 lg 1 j\u00e4rgi v\u00f5ib president esitada riigikohtule taotluse tunnistada \u00f5iguskantsler kestvalt v\u00f5imetuks oma \u00fclesandeid t\u00e4itma. Valdavalt peetakse \u00f5iguskantslerit kestvalt v\u00f5imetuks oma \u00fclesandeid t\u00e4itma siis, kui tema tervis halveneb.<\/p>\n
Kuid kui l\u00e4htuda sellest, et \u00f5iguskantsleri isiku s\u00f5ltumatus on tema ameti v\u00e4ltimatu eeltingimus, ei saa v\u00e4listada seisukohta, et s\u00f5ltumatu j\u00e4relevalve objektiivselt v\u00f5imatuks muutnud p\u00fcsiv rollikonflikt v\u00f5ib kujutada endast PSJKS \u00a7 25 lg 1 t\u00e4henduses kestvat v\u00f5imetust oma \u00fclesandeid t\u00e4ita. Sellist t\u00f5lgendust ei ole Eesti kohtupraktikas seni siiski k\u00e4sitletud.<\/p>\n
L\u00f5petuseks<\/p>\n
2022. aastal lahkus Juhan Parts riigikontrol\u00f6ri ametist, et kandideerida 2003. aasta riigikogu valimistel riigikokku, ja temast sai 2003. aasta aprillis peaminister.<\/p>\n
Riigikontrol\u00f6r on teatavasti sarnaselt \u00f5iguskantslerile k\u00f5rge s\u00f5ltumatu ametnik. Kuigi sellest juhtumist ei saa tuletada p\u00f5hiseaduslikku tava, n\u00e4itab see ometi, et s\u00f5ltumatu p\u00f5hiseadusliku kontrollorgani juht pidas enne aktiivsesse poliitikasse siirdumist \u00f5igeks ametist lahkuda. See toetab arusaama, et institutsiooni s\u00f5ltumatuse s\u00e4ilitamine eeldab poliitiliste ambitsioonide ja s\u00f5ltumatu j\u00e4relevalve funktsiooni lahus hoidmist.<\/p>\n
Olukord, kus \u00f5iguskantsler soovib kandideerida m\u00f5nele poliitilisele ametikohale, on sarnane \u2013 p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi oleks korrektne, et \u00f5iguskantsler astub esmalt ametist tagasi ja teatab seej\u00e4rel oma soovist kandideerida poliitilisele ametikohale. Seejuures ei tohiks \u00fcletada m\u00f5istlikku m\u00f5tlemisaega.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on \u00f5iguskantsler seatud teostama j\u00e4relevalvet seadusandliku riigiv\u00f5imu \u00fcle, mida teostab riigikogu. Teiselt poolt on just riigikogu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241833,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,39189,19,3458,25,78723,38530,1686,88498,36636,23,24,22,3457,20,30],"class_list":["post-241832","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-madis-ernits","tag-news","tag-oiguskantsler","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivaliimised","tag-presidendivalimised-2026","tag-president","tag-riigioigus","tag-riigioiguse-blogi","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulle-madise","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117018880196887558","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241832\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}