Sirbis<\/a>.<\/p>\nRaske on \u00fcle t\u00e4htsustada t\u00e4navustel Saaremaa ooperip\u00e4evadel alguse saanud “Nibelungi s\u00f5rmuse” tetraloogia lavaelu. Risto Joosti ja Vanemuise eestvedamisel etendunud “Reini kuld” meenutab erakordse ja ainukordse s\u00fcndmusena 2008. aasta “T\u00f5e ja \u00f5iguse” teatrimaratoni Vargam\u00e4el v\u00f5i legendiks saanud nn Suitsu-\u00f5htut “\u00dchte laulu tahaks laulda” 1969. aastal (t\u00e4psuse huvides: see etendus k\u00fcll neli korda). V\u00f5ib kindel olla, et ka muusikajuhi Risto Joosti ja lavastaja Michiel Dijkema “Nibelungi s\u00f5rmuse” lavastustest saab eesti muusikateatri \u00fcks selle sajandi olulisem s\u00fcndmus, ning on \u00fclimalt sobilik, et algust tehti tetraloogia esietenduse 150. aastap\u00e4eval.<\/p>\n
Risto Joost: “Oli olukordi, kus kogu selle ettev\u00f5tmise suhtes oli veidi skepsist. K\u00fcsimus ei olnudki selles, et seda Saaremaal teha, vaid et \u00fcksainus etendus. See on suur t\u00f6\u00f6, mida iga laulja peab tegema, terve prooviperioodi. Me ei teinud ju allahindlust ega planeerinud sellist poollavastatud produktsiooni. Meil oli m\u00f5te, et kas teeme nii-\u00f6elda\u00a0all\u00a0in\u00a0v\u00f5i mitte midagi ehk k\u00f5ik m\u00e4ngu. Me panustasime muusikaliselt, lavastuslikult, kost\u00fc\u00fcmid, tehniline \u2013 k\u00f5ik tegid, nagu oleks tavaproduktsioon, \u00fctleksin, isegi rohkem. Sellep\u00e4rast, et siin oli nii palju muutujaid, m\u00f5\u00f5tmed ja tingimused olid teised” (“Delta”, Klassikaraadio 23.\u00a0VII).<\/p>\n
Ehkki sellest \u00fchekordsusest on ise\u00e4ranis kahju neil, kes etendusele ei j\u00f5udnud v\u00f5i kes vaataksid seda meeleldi uuesti, peitub kordumatuses ja ainulaadsuses suur v\u00f5lu. Ajal, mil oleme juba harjunud, et suur osa meediast ja meelelahutusest on pausile pandav, uuesti esitatav, tagasikeritav ja\u00a0on demand, m\u00f5jub kategooriliselt \u00fchekordne elava teatri suurs\u00fcndmus isegi \u00fcllatavalt. Olgu, ERR v\u00f5ttis etenduse muidugi \u00fcles (ja Vanemuise kodulehel on ka vihje, et “tetraloogia valmimisest s\u00fcnnib dokumentaalsaade, mis j\u00e4\u00e4dvustab prooviprotsessi ja kulissidetaguse t\u00f6\u00f6”), aga kuni see on monteeritud ja avalikult kuhugi \u00fcles riputatakse, pole “Reini kulda” v\u00f5imalik n\u00e4ha. Ja see teeb esietenduse veelgi v\u00e4\u00e4rtuslikumaks ning, olgem ausad, j\u00e4rgnevate etenduste reklaami sedav\u00f5rd m\u00f5juvamaks \u2013 artikli kirjutamise hetkeks ongi 2027. aasta “Valk\u00fc\u00fcr” v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud.<\/p>\n
Ilmselt k\u00fctsid enne esietendust publiku huvi peale ts\u00fckli Eestis esmakordselt lavalej\u00f5udmise erakordsuse ka fotod proovidest basseinis. Saaremaa ooperip\u00e4evade kunstiline juht Ain Anger meenutas etendusej\u00e4rgses intervjuus “Deltas”, et oli algul skeptiline, kas 40 tonni vee lavale toomine on t\u00f5esti vajalik. Ka ooperip\u00e4evade peaprodutsent Priit Mikk nentis avak\u00f5nes, et ootamatult palju pidi seekord tegelema tehniliste lahenduste leiutamisega, et vesi saaks lavale, p\u00fcsiks seal turvaliselt ja oleks tagatipuks ka \u00f5ige temperatuuriga. Kerge otsing Youtube’is leiduvate “Reini kulla” etenduste salvestistes n\u00e4itab, et sama skepsist jagavad k\u00f5ik lavastajad (v\u00f5i tehnilised direktorid), sest p\u00e4ris vett leidub lavastustes harva. Enamjaolt markeeritakse vett kangaste ja\/v\u00f5i valguse abil, vahel harva antakse veidi vett n\u00e4kkidele pritsimiseks. Aga n\u00e4inud Saaremaal basseini ja selles oskuslikult sukelduvaid lauljaid, on selge, et risk tasus end \u00e4ra. Reini t\u00fctarde (Annaliisa Pillak, Kadri Raalik, Sandra Laagus) ja Alberichi (Rauno Elp) vees hullamine on efektne ja meeldej\u00e4\u00e4v, aga ka sisult oluline. Maagia, mis veest varastatakse, mis needuseks muutub, maailma muudab ja l\u00f5puks vette tagasi j\u00f5uab, on s\u00fcgavalt s\u00fcmboolne ning igati seostatav paljude maailma loomise m\u00fc\u00fctidega.<\/p>\n
Arvestades, kuidas Wagneri muusika laulja v\u00f5imed ja v\u00f5hma niigi proovile paneb, oli Reini t\u00fctarde pidev sukeldumine eriti muljetavaldav. Kost\u00fc\u00fcmi seljauimede t\u00f5ttu on h\u00fcpped veelgi voolujoonelisemad ning n\u00e4ib uskumatu, et sulistamise k\u00f5rval j\u00f5uavad n\u00e4kid ka hingata, partnereid ja dirigenti j\u00e4lgida ning suurep\u00e4raselt laulda. Samasugust h\u00e4mmingut tekitas Rauno Elp, kes turnis ja jooksis dekoratsiooni peal ringi ning h\u00fcppas l\u00f5puks basseini, et kuld kaldale vinnata. Millist lisatrenni on lauljad pidanud selle suurep\u00e4rase stseeni m\u00e4ngimiseks tegema ja mis trikke oma vokaali hoidmiseks \u00f5ppinud, j\u00e4\u00e4b nende endi teada, kuid publiku vaatenurgast oli see igati pingutust v\u00e4\u00e4rt, sest vaatem\u00e4ng oli t\u00f5eliselt vaimustav.<\/p>\n
P\u00e4rast sulistamise stseeni tekkis korraks hirm, et lavastus j\u00e4\u00e4bki ehk basseinit\u00fckiks, kus panustatud \u00fchteainsasse suurde efekti, ning \u00fclej\u00e4\u00e4nu vaid lohiseb selle tuules j\u00e4rele. Aga \u00f5nneks seda ohtu ei olnud. Lavastaja-kunstnik Dijkema oli suure festivalilava maksimumini \u00e4ra kasutanud, et luua t\u00f5eliselt mastaapne “Nibelungi s\u00f5rmusele” v\u00e4\u00e4riline maailm, ning kost\u00fc\u00fcmikunstnik Martijn Krampi kost\u00fc\u00fcmid peegeldasid seda. Tohutult suured ja uhked kost\u00fc\u00fcmid muudavad jumalad v\u00f5imsaks ja s\u00e4ravaks, kuid \u2013 mis veel olulisem \u2013k\u00f5rgetel platvormidel, pikkade kuubede ja sarvedega hiiglased (Ain Anger ja Kristjan H\u00e4ggblom) varjutavad isegi jumalaid. Nende aeglane, v\u00e4\u00e4rikas liikumine, k\u00f5misevad repliigid ja k\u00f5igile \u00fclalt alla vaatamine annab \u00fclipalju juurde loo s\u00f5numile v\u00f5imust, hirmust ja j\u00f5ust. R\u00f5\u00f5m oli n\u00e4ha, et noor H\u00e4ggblom kogenud lavapartnerile sugugi alla ei j\u00e4\u00e4, kuid Angeri m\u00e4ng Freiaga (Liene Kin\u010da) lisas hiiglasele armsa, peaaegu inimliku n\u00fcansi.<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on veel, et kogu trupp oli h\u00e4mmastavalt \u00fchtlane ja iga\u00fcks v\u00e4\u00e4riks eraldi v\u00e4ljatoomist. K\u00f5igil, nii Wotanil (Hr\u00f3lfur S\u00e6mundsson) ja Frickal (Annely Peebo), Froh’l (Roland Liiv) ja Donneril (Taavi Tampuu) kui\u00a0ka Logel (Mati Turi) ja Erdal (Monika-Evelin Liiv) on selge siht ja iseloom, mis j\u00f5udis kaugele, saali viimase reani. Ka Mime (Juhan Tralla), Alberichi \u00f5nnetu venna ja piinatud ohvri vaikne, ettevaatlik hiilimine ja kulla j\u00e4litamine kannab t\u00e4pselt seda rikkuse iha, mis omakorda teenib loo suurt s\u00f5numit. Ka Vanemuise ooperikoor ja lapsed nibelungidena olid h\u00e4mmastavalt \u00fchtlased ja t\u00e4psed nii muusikaliselt kui\u00a0ka f\u00fc\u00fcsiliselt ning isegi lavameestest sai justkui osa nibelungidest, kui nood stseenivahetustes suure jooksuga kondi\u00adaurul p\u00f6\u00f6rdlava liigutasid.<\/p>\n
Lavastaja on kavalehe m\u00f5tiskluses r\u00f5hutanud, et “see lavastus ei p\u00fc\u00fca p\u00f5geneda abstraktsiooni ega kaasaegsete \u00fcmbert\u00f5lgenduse varju, vaid astub loole vastu otse, j\u00e4\u00e4des truuks tegelastele ja partituurile. Lugu ise on juba piisavalt radikaalne. [\u2014] “Nibelungi s\u00f5rmus” k\u00f5netab meid ka t\u00e4nap\u00e4eval, ja mitte sellep\u00e4rast, et seda saaks kaasajastada, vaid just seet\u00f5ttu, et selleks puudub vajadus.” Tema m\u00f5ttega v\u00f5ib kahel k\u00e4el n\u00f5ustuda. Kuigi laval toimetavad jumalad ja hiiglased, nibelungid ja n\u00e4kid, on lugu v\u00f5imust, julmusest, reetmisest, varastamisest, \u00e4rakasutamisest ja empaatia puudumisest hirmutavalt t\u00e4nap\u00e4evane. Isegi toredalt teatraalsetel trikkidel, n\u00e4htamatuks muutumisel ja k\u00f5uega \u00f5hu puhastamisel, on t\u00e4nap\u00e4evas omad \u00f5\u00f5vastavad seosed. Omamoodi veider, et s\u00f5nad, mis j\u00e4\u00e4vad p\u00e4rast etendust k\u00f5ige enam kummitama, on j\u00e4rgmise aasta peaesineja, Portugali rahvusteatri S\u00e3o Carlose juhi omad. Voltaire’i satiirile “Candide ehk Optimism” viidates \u00fctles ta, et me ei ela parimas v\u00f5imalikest maailmadest. Meie maailm, nagu “Nibelungi s\u00f5rmuse” omagi, on p\u00e4rast “kulla” varastamist s\u00fcnge, ohtlik ja hukule m\u00e4\u00e4ratud. Kas p\u00e4rast h\u00e4vingut s\u00fcnnib ka midagi helget ja paremat?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lavastus Richard Wagneri ooperitetraloogia “Nibelungi s\u00f5rmus” I osa “Reini kuld” Rahvusteatri Vanemuine ja Eesti Kontserdi koost\u00f6\u00f6Helilooja ja libretist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241883,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,92129,12348],"class_list":["post-241882","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-reini-kuld","tag-saaremaa-ooperipaevad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117019296860027591","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241882\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241883"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}