{"id":241962,"date":"2026-08-01T11:14:37","date_gmt":"2026-08-01T11:14:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241962\/"},"modified":"2026-08-01T11:14:37","modified_gmt":"2026-08-01T11:14:37","slug":"mari-liis-jakobson-julgeolek-rostsibulata-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/241962\/","title":{"rendered":"Mari-Liis Jakobson: julgeolek r\u00f6stsibulata | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Mul on kahju, et \u00fche grill-liha reklaami ja sellele j\u00e4rgnenud debati tulemusel on tekkinud uus m\u00e4rk. R\u00f6stitud sibul ei ole enam \u00fcksnes maitsev toiduaine, see on s\u00f5jah\u00fc\u00fcd, sedastab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n<p>On suve haripunkt. Kes on argielu juhtme \u00fcldse seinast v\u00e4lja t\u00f5mmanud ja leotab varbaid rannas, kes arutab suverituaalide k\u00f5rvalt presidendivalimisi, kes tegeleb hobisemiootikaga, arutledes selle \u00fcle, mis see sibul siis \u00f5ieti ikka on.<\/p>\n<p>Tehisaru pealetungiga seoses r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha rohkem sellest, et reklaamit\u00f6\u00f6stusel on rasked ajad, aga sedakorda suutis reklaamikunstnik raputada rahvussuhteid pea sama palju kui riigikogu v\u00f5i valitsus m\u00f5ne oma otsusega.<\/p>\n<p>Jah, ka selle n\u00e4dala poliitikakommentaar r\u00e4\u00e4gib <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610084581\/rannarootsi-lihatoostust-tabas-reklaami-tottu-avalik-kriitikalaviin\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">grill-liha reklaamist<\/a>. Sellel seisavad kaks Ukraina lipum\u00e4rgiga T-s\u00e4rkides meest rahulolevalt grilli juures, samal ajal kui taustal t\u00f5usevad rindereportaa\u017eidest tuttavad suitsusambad. Pilti saadavad s\u00f5nad: &#8220;\u00d5ige grill muudab kibeda sibula magusaks.&#8221;<\/p>\n<p>Peale reklaami avaldamist ning sellele j\u00e4rgnenud kriitikalainet sotsiaalmeedias k\u00e4ivitus ka meediamasinav\u00e4rk, kus ajakirjanikud hakkasid lihat\u00f6\u00f6sturilt kommentaare k\u00fcsima ning kolumnistid reklaami t\u00e4henduse \u00fcle arutlema. Mind ausalt \u00f6eldes isegi v\u00e4ga ei \u00fcllatanud lihat\u00f6\u00f6sturi reaktsioon, et tema ei teadnud, et s\u00f5naga &#8220;sibul&#8221; venelast t\u00e4histatakse. Kriisiolukorras on see \u00fcsna levinud kiire m\u00f5tlemise reaktsioon, et mina ei tea midagi. Kui see aga t\u00f5ele vastab, siis kummaline k\u00fcll.<\/p>\n<p>Minule sai sibula s\u00fcmboliline t\u00e4hendus teatavaks lapsep\u00f5lves. M\u00e4letan, et mulle seletati seda t\u00e4hendust \u00f5igeusukiriku kuplitega: kuna \u00f5igeusukiriku kuplid on sibulakujulised, ja venelased enamalt jaolt \u00f5igeusklikud, \u00f6eldaksegi vahel naljatamisi, et venelased on sibulad.<\/p>\n<p>Jah, sibul kui s\u00fcmbol on stereot\u00fcpiseeriv, ta on teisestav \u2013 venelased on sibulad ja eestlased ei ole \u2013 , aga ta ei olnud v\u00e4givalla v\u00f5i agressiooniga seonduv m\u00e4rk. Erinevalt n\u00e4iteks s\u00f5nast &#8220;ork&#8221; v\u00f5i &#8220;vatnik&#8221;, ei t\u00e4histanud &#8220;sibul&#8221; vaenlast, kes oleks f\u00fc\u00fcsiliselt ohtlik ja keda tuleks h\u00e4vitada.<\/p>\n<p>Teadusharu nimega sotsiaalsemiootika tegeleb muuhulgas k\u00fcsimusega, kuidas kujunevad m\u00e4rkide t\u00e4hendused. Need ei ole fikseeritud, s\u00f5naraamatusse kantud ja t\u00e4pselt defineeritavad. Aga nad ei ole ka midagi sellist, mis eksisteeriks atomaarselt \u00fcksikisikute peades, kus \u00fche jaoks t\u00e4histab sibul \u00fcht, teise jaoks sootuks teist asja.<\/p>\n<p>Me loome neid jagatud t\u00e4hendusi pidevalt avalikus ruumis just s\u00fcmbolite kasutuse, aga ka neid lahkavate arutelude kaudu. Ja mul on kahju, et selle reklaami ja sellele j\u00e4rgnenud debati tulemusel on tekkinud uus m\u00e4rk. R\u00f6stitud sibul ei ole enam \u00fcksnes maitsev toiduaine, see on s\u00f5jah\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<p>Ise\u00e4ranis kurvastas mind v\u00e4ide, et kuna s\u00f5da Ukrainas j\u00e4tkub, on seda sorti kujutamised paratamatud. S\u00f5ja j\u00e4tkumine selgitab, miks kujund m\u00f5jub, kuid mitte seda, miks see peaks olema hea v\u00f5i vastutustundlik kujund.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi algust Ukrainasse on rahvusk\u00fcsimus paratamatult taas tugevamalt julgeolekustatud.&#8221;<\/p>\n<p>Etnilise konflikti juured Eestis on s\u00fcgaval. Rahvusk\u00fcsimus raamis nii viiek\u00fcmneaastast okupatsiooniperioodi, taasiseseisvumist kui ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset osa meie peagi 35-aastasest taastatud iseseisvuse ajast. P\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi algust Ukrainasse on rahvusk\u00fcsimus paratamatult taas tugevamalt julgeolekustatud. Samuti on t\u00f5si, et valdav osa eestlastest ja osa Eesti muust rahvusest elanikest n\u00e4evad Ukraina s\u00f5da erinevalt. Seda n\u00e4itavad ka avaliku arvamuse uuringud.<\/p>\n<p>Teadlased Jennie Schulze ja Juris Pupcenoks eristavad ajakirjas Nationalities Papers avaldatud teadusartiklis kolme viisi, kuidas venekeelset v\u00e4hemust Eesti ja L\u00e4ti poliitikas k\u00e4sitletakse. Nad eristavad julgeolekustavat v\u00e4listamist, julgeolekustavat kaasamist ja kaasamist, mida ei p\u00f5hjendata \u00fcldse ohuga.<\/p>\n<p>Julgeolekustav v\u00e4listamine t\u00e4hendab, et v\u00e4hemust kujutatakse v\u00f5imaliku ohuna ning selle p\u00f5hjendusega piiratakse tema v\u00f5imalusi v\u00f5i m\u00f5ju. Julgeolekustav kaasamine t\u00e4histab olukorda, kus v\u00e4hemust p\u00fc\u00fctakse kaasata v\u00f5i enda poole v\u00f5ita, et v\u00e4hendada temaga seostatavat ohtu. Kolmandal juhul aga ei p\u00f5hjendata kaasamist \u00fcldse julgeolekuga, vaid \u00f5igluse, v\u00f5rdsuse ja demokraatliku subjektsusega.<\/p>\n<p>Nende anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise sissetungi algust on nii Eestis kui ka L\u00e4tis tugevnenud just esimene l\u00e4henemine: venekeelseid inimesi ning nende keelelisi, kultuurilisi ja poliitilisi valikuid seostatakse sagedamini v\u00f5imaliku julgeolekuohuga. Samas hoiatavad autorid, et poliitika julgeolekukasu tuleb kaaluda selle v\u00f5imaliku hinnaga \u00fchiskondlikule sidususele.<\/p>\n<p>Lihareklaam ei ole muidugi riiklik julgeolekupoliitika, kuid seegi osaleb samas t\u00e4hendusv\u00e4ljas ja muudab \u00e4hmasemaks piiri agressorriigi s\u00f5durite, s\u00f5ja toetajate ja Eestis elavate venekeelsete inimeste vahel.<\/p>\n<p>Eesti ees seisavad p\u00e4riselt keerulised k\u00fcsimused: kuidas piirata vaenuliku v\u00e4lisriigi m\u00f5jutustegevust, kuidas korraldada eestikeelset haridust, kuidas suhtuda agressioonis\u00f5da toetavate institutsioonide m\u00f5jusse. Nende otsuste poolt v\u00f5i vastu v\u00f5ib esitada halduslikke, \u00f5iguslikke, julgeolekualaseid v\u00f5i sotsioloogilisi p\u00f5hjendusi. Neid p\u00f5hjendusi saab arutada, kontrollida ja vaidlustada. Neid vaidlusi oleks oluliselt parem pidada v\u00f5imalikult v\u00e4hese vaenulike kujundite taagaga.<\/p>\n<p>K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0<a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/arhiiv\/uudispluss\/paevakommentaar\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n<p>ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610099779\/mailto:arvamus@err.ee\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">arvamus@err.ee<\/a>. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mul on kahju, et \u00fche grill-liha reklaami ja sellele j\u00e4rgnenud debati tulemusel on tekkinud uus m\u00e4rk. R\u00f6stitud sibul&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":241963,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,95758,498,28,29,11171,19,25,664,428,1049,23,24,262,22,95759,20,96,30,2511],"class_list":["post-241962","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jennie-schulze","tag-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mari-liis-jakobson","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reklaam","tag-sibul","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uris-pupcenoks","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117019965108728862","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/241963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}