{"id":242096,"date":"2026-08-01T16:00:10","date_gmt":"2026-08-01T16:00:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/242096\/"},"modified":"2026-08-01T16:00:10","modified_gmt":"2026-08-01T16:00:10","slug":"kuumalained-ja-polengud-lahevad-euroopale-uha-kallimaks-maksma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/242096\/","title":{"rendered":"Kuumalained ja p\u00f5lengud l\u00e4hevad Euroopale \u00fcha kallimaks maksma"},"content":{"rendered":"

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni<\/a> (WMO) 2025. aasta Euroopa raportis m\u00e4rgiti, et mandril on n\u00e4ha suurenenud maastikup\u00f5lengute ohtu. Raporti kohaselt esineb varasemast rohkem suuri tulekahjusid ning tuleohtlik hooaeg on pikemaks veninud. WMO andmetel oli L\u00e4\u00e4ne-Euroopas t\u00e4navu l\u00e4bi aegade kuumim juuni.<\/p>\n

Prantsusmaa rahandusminister Roland Lescure t\u00f5des, et viimased maastikup\u00f5lengud m\u00f5jusid kohalikule majandusele nagu k\u00f5uek\u00e4rgatus.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-Euroopat tabas viimase kuue n\u00e4dala jooksul juba kolmas kuumalaine. Majandusteadlased hoiatavad j\u00e4rjestikuste kuumalainete eest, mis v\u00f5ivad pidurdada tootmist. Kuumus langetab t\u00f6\u00f6viljakust, h\u00e4irib tarneahelaid, p\u00e4rsib turismi ning kergitab toiduhindu. Suvisest ilmast on saanud korduv makromajanduslik risk.<\/p>\n

\u201eSee on t\u00f5eliselt suur majanduslik v\u00e4ljakutse,\u201c \u00fctles m\u00f5ttekoja Bruegel energia- ja kliimapoliitika vanemteadur Georg Zachmann CNBC-le. \u201ePeame t\u00f5esti tegema k\u00f5ik endast oleneva, et meie s\u00fcsteemid kohaneksid aegsasti ning kliimamuutuste tempo pidurduks maksimaalselt, et me ei satuks olukorda, kus taoliste riskidega toimetuleku v\u00f5imekus on ammendunud.\u201c<\/p>\n

Korralik l\u00f6\u00f6k SKP-le<\/p>\n

Ilmastikuolude karmistumine sunnib Euroopat tegelema \u00fcha suuremate kuludega. Panga ING makromajanduse globaalne juht Carsten Brzeski m\u00e4rkis juunis avaldatud raportis: \u201eEbamugav t\u00f5de on see, et kuumalained on vaikselt muutunud ilman\u00e4htusest makromajanduslikuks muutujaks.\u201c<\/p>\n

2025. aasta suve kuumalained, p\u00f5uad ja \u00fcleujutused l\u00e4ksid Euroopa majandusele<\/a> maksma ligikaudu 0,3 protsenti tootmismahust. Mannheimi \u00fclikooli ja Euroopa Keskpanga \u00fchisuuringu kohaselt v\u00f5ib kahju tootlikkuse languse, tarneahelate h\u00e4irete ja v\u00e4henenud turismitulu t\u00f5ttu 2029. aastaks kasvada 0,8 protsendini.<\/p>\n

Kuumalained annavad r\u00e4nga hoobi ka p\u00f5llumajandustoodetele. Eelk\u00f5ige on ohus kakao, kohv ja nisu, kuna soojem ja heitlikum ilm v\u00e4hendab saagikust ning viib toiduhinnad \u00fcles.<\/p>\n

Georg Zachmanni s\u00f5nul on ilmastikun\u00e4htustel otsem\u00f5ju riigieelarvetele. Valitsused peavad maksma evakueerimise, kustutust\u00f6\u00f6de ja taristu taastamise eest. \u201eToon \u00fche n\u00e4ite: 2025. aasta California p\u00f5lengute otsesed kulud v\u00f5isid ulatuda 40-60 miljardi dollarini, kaudseid kulusid on hinnatud lausa 300 miljardile. See on massiivne probleem,\u201c lisas ta.<\/p>\n

Zachmanni hinnangul p\u00f5hjustavad ootamatud looduskatastroofid inflatsiooni, mis kergitavad hindu ja t\u00f5stavad riskimarginaali inimeste jaoks, kes soovivad ohtlikesse piirkondadesse tulevikus ehitada.<\/p>\n

Allianz Commerciali raporti kohaselt maksid kindlustusettev\u00f5tted 2010. aastatel maastikup\u00f5lengute kahjude katteks v\u00e4lja 56,3 miljardit dollarit. See summa on kuus korda suurem kui 2000. aastatel. K\u00f5ige enam on kannatada saanud kommunaal- ja energiasektor, kinnisvara, ehitus, p\u00f5llumajandus ja transport.<\/p>\n

ING makroanal\u00fc\u00fctik Brzeski osutas Prantsusmaa ja Hispaania p\u00f5lengute ootamatult positiivsele k\u00fcljele. Sarnaselt teistele looduskatastroofidele annab purustustele j\u00e4rgnev \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 majandusele t\u00f5en\u00e4oliselt uue hoo.<\/p>\n

Rohkem kuumalaineid, laastavamad tulekahjud<\/p>\n

K\u00e4imasoleva kuumalaine taustal hoiatavad eksperdid, et k\u00f5rged temperatuurid v\u00f5ivad tulekahjusid veelgi v\u00f5imendada. Swansea \u00fclikooli maastikup\u00f5lengute professor Stefan Doerr r\u00f5hutas kliimamuutuste ja puuduliku maastikuhoolduse pearolli tulekahjude tekkes.<\/p>\n

Doerri s\u00f5nul on aastak\u00fcmneid kestnud p\u00f5llumaade h\u00fclgamine ja sajanditepikkune inimtegevus j\u00e4tnud osasse L\u00f5una-Euroopasse tiheda taimestiku. \u00c4\u00e4rmusliku kuumuse ja p\u00f5ua tingimustes on selline maastik tulekahjudele \u00e4\u00e4rmiselt vastuv\u00f5tlik.<\/p>\n

\u201eKui meil oleks looduslik maastik, oleksid metsad paljudes kohtades oluliselt v\u00e4hem s\u00fcttimisohtlikud,\u201c nentis Doerr. \u201ePraegune olukord on inimtekkeline. Taimed ise on muidugi looduslikud, kuid see, milline maastik praegu v\u00e4lja n\u00e4eb, on t\u00e4iesti tehislik.\u201c<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (10)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) 2025. aasta Euroopa raportis m\u00e4rgiti, et mandril on n\u00e4ha suurenenud maastikup\u00f5lengute ohtu. Raporti kohaselt esineb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242097,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,7645,2354,2352,11343,77696],"class_list":["post-242096","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-majandus","tag-kliimamuutused","tag-kuumalaine","tag-laane-euroopa","tag-maailma-meteoroloogiaorganisatsioon"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117021089843367982","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242096"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242096\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242096"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242096"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}