Uus k\u00fcttehooaeg Eestis algab stabiilse k\u00fctuseturu ja juba kinnitatud soojatariifide tingimustes. Kuigi Narvas hinnad langesid, on need endiselt riigi \u00fched k\u00f5rgeimad, samal ajal kui Tallinnas, Tartus ja P\u00e4rnus p\u00fcsivad need keskmisel tasemel. Eksperdid r\u00f5hutavad: j\u00e4rsku hinnat\u00f5usu sel hooajal oodata ei ole, kuid palju s\u00f5ltub ilmast ja tulevastest energeetikaga seotud otsustest. Millise hinnaga erinevaid linnasid sel talvel k\u00f6etakse \u2013 uuris MK-Estonia.<\/p>\n
Talv Eestis on alati proovikiviks mitte ainult kommunaalteenistustele, vaid ka elanike rahakottidele. Aga isegi kui korterite radiaatorid soojendavad \u00fchtemoodi, v\u00f5ivad arved erinevates linnades erineda peaaegu kahekordselt.<\/p>\n
\u00dches riigi osas makstakse soojuse eest alla 50 euro megavatt-tunni eest, teises aga \u00fcle saja. Miks see nii on ja mis ootab inimesi ees uuel hooajal?<\/p>\n
Kuidas kujuneb soojuse hind<\/p>\n
\u201cSoojuse piirhindade koosk\u00f5lastamisel l\u00e4htume me kaugk\u00fctteseaduses s\u00e4testatud alustest,\u201d selgitab Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni osakonna juhataja Kertu Saul. \u201cHind peab tagama vajalike tegevuskulude katmise, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse t\u00e4itmiseks, keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutusn\u00f5uete t\u00e4itmise ning p\u00f5hjendatud tulukuse.\u201d<\/p>\n
Ta r\u00f5hutab, et Konkurentsiamet j\u00e4lgib ka k\u00fctuse ja CO\u2082 hindade muutusi.<\/p>\n
\u201cMe j\u00e4lgime nende kulude muutusi igakuiselt. Kui need kulud v\u00e4henevad sellisel m\u00e4\u00e4ral, et ka soojuse hind peaks tarbija seisukohast langema v\u00e4hemalt 5%, kuid soojusettev\u00f5tja ei ole ise hinda alandanud ega hinna alandamise taotlust esitanud, saadab amet talle vastava meeldetuletuse. Kui selliseid meeldetuletusi on edastatud juba korduvalt ning ettev\u00f5tja pole endiselt taotlust esitanud, alustab Konkurentsiamet \u00fcldjuhul j\u00e4relevalvemenetluse eesm\u00e4rgiga viia hind \u00f5iglaselt v\u00e4iksemaks,\u201d m\u00e4rgib Saul.<\/p>\n
Miks on soojuse hinnad erinevates linnades nii erinevad?<\/p>\n
\u201cP\u00f5hjuseid on mitmeid,\u201d vastab ta. \u201cK\u00f5ik s\u00f5ltub linna suurusest, tarbijate arvust, k\u00fctuse liigist ja tehnoloogiatest. V\u00e4iksemates v\u00f5rgupiirkondades, kus soojuse m\u00fc\u00fcgimaht on madal, kujuneb piirhind reeglina k\u00f5rgemaks, sest kulud jagunevad v\u00e4iksema hulga klientide vahel. Seal, kus kasutatakse hakkpuitu, on soojus odavam. Maagaas ja
p\u00f5levkivi\u00f5li on kallimad, lisaks muutuvad nende hinnad pidevalt. Kui seadmed on kaasaegsemad, t\u00f6\u00f6tavad need efektiivsemalt, kuid nende ehitamiseks on esmalt vaja suuri investeeringuid \u2013 ja need kajastuvad tariifis. Vanemad tehnoloogiad v\u00f5ivad k\u00fctuseid p\u00f5letada ebaefektiivselt v\u00f5i suurte kadudega, mist\u00f5ttu l\u00e4heb soojus maksma rohkem.\u201d<\/p>\n
Saul lisab: \u201cKokkuv\u00f5ttes kujuneb soojuse hind igas piirkonnas konkreetsete kohalike tingimuste, tehnoloogiliste valikute ja majanduslike otsuste p\u00f5hjal. Meie jaoks on oluline, et hinnakujundus oleks l\u00e4bipaistev, kuid on ka piiranguid \u2013 osa informatsioonist kuulub ettev\u00f5tete \u00e4risaladuse hulka.\u201d<\/p>\n
Mis meid uuel hooajal ees ootab?<\/p>\n
Kertu Sauli s\u00f5nul on prognoos 2025\/26 hooajaks \u00fcldiselt soodne: soojuse hinnad peaksid m\u00f5nev\u00f5rra alanema.<\/p>\n
\u201cPuiduhakke ja maagaasi hind on t\u00e4na odavam kui aasta tagasi, seega ka nende k\u00fctustega toodetava soojuse hind kujuneb v\u00f5rreldes eelmise k\u00fcttehooajaga \u00fcldjuhul v\u00e4iksem,\u201d selgitab ta.<\/p>\n
Samal ajal meenutab Saul: k\u00f5ik s\u00f5ltub turust. \u00abKui k\u00fctuste hinnad uuesti t\u00f5usevad, suureneb vastavalt ka soojuse piirhind. See on protsess, mille nende t\u00e4pne muutumine ei ole prognoositav.\u201d<\/p>\n
Eraldi teema on k\u00e4ibemaksu t\u00f5us.<\/p>\n
\u201cK\u00e4ibemaks on riiklik maks, mida Konkurentsiamet ei reguleeri ega saa m\u00f5jutada,\u201d r\u00f5hutab Saul. \u201cMeie koosk\u00f5lastame soojuse piirhinna, mis ei sisalda k\u00e4ibemaksu, soojusettev\u00f5tja aga lisab sellele juurde aktuaalse m\u00e4\u00e4ra. Alates 2025. aasta juulist t\u00f5usis m\u00e4\u00e4r 24%-ni ja see m\u00f5jutab paratamatult tarbijate arveid.\u201d<\/p>\n
\nR\u00e4\u00e4kides hinnalanguse v\u00f5imalustest, m\u00e4rgib spetsialist, et v\u00e4ikeste v\u00f5rkude \u00fchendamine suurematega v\u00f5iks olla aktiivsem.<\/p>\n<\/blockquote>\n
\u201cV\u00e4ikestes piirkondades aitab \u00fchendamine kulusid efektiivsemalt jaotada ja seega tariifi langetada. Kuid sellised otsused s\u00f5ltuvad operaatorite endi tahtest ja nende valmisolekust koost\u00f6\u00f6d teha,\u201d t\u00e4psustab ta.<\/p>\n
Riik ja reguleerimine<\/p>\n
Kliimaministeeriumi soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Margi s\u00f5nul saab riik eelk\u00f5ige luua vastava \u00f5igusruumi, mis soodustab stabiilset hinda ja konkurentsi.<\/p>\n
\u201cNeed v\u00f5ivad olla toetused v\u00f5i n\u00e4iteks k\u00fctuseaktsiisid. Kui vaadata pikemat perspektiivi, saame r\u00e4\u00e4kida eelk\u00f5ige investeeringutest energiat\u00f5hususse ja taastuvenergiasse,\u201d r\u00f5hutab ta.<\/p>\n
Mark m\u00e4rgib, et riik on juba aastaid Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni SA kaudu toetanud projekte hoonete energiat\u00f5hususe parandamiseks. Praegu on avatud toetusvoorud kortermajade ja lasterikaste perede kodude renoveerimiseks, samuti v\u00e4ikeelamute k\u00fctteseadmete uuendamiseks.<\/p>\n
Lisaks kehtib Eestis omavalitsuste makstav toimetulekutoetus. Selle m\u00e4\u00e4ramisel v\u00f5etakse arvesse ka k\u00fctte- ja sooja vee kulusid.<\/p>\n
Ministeeerium, Margi s\u00f5nul, saab kaugk\u00fctte hinda m\u00f5jutada peamiselt kolmel viisil: investeeringutoetuste kaudu uute seadmete ehitamiseks v\u00f5i v\u00f5rkude uuendamiseks, aktsiiside ja maksude reguleerimisega, ning ka seadusandluse lihtsustamisega.<\/p>\n
\u201cSeejuures,\u201d lisab ekspert, \u201cei ole seadustega v\u00f5imalik reguleerida ehitamise hinda, mis viimase viie aastaga on oluliselt t\u00f5usnud.\u201d<\/p>\n
N\u00e4iteks toob ta olukorra Tallinnas: \u00abEnergiakriisi ajal said \u00fcksteisest vaid 500 meetri kaugusel asuvad tarbijad arveid, kus hinnad erinesid 2\u20133 korda. Seda k\u00f5ike seet\u00f5ttu, et v\u00e4ikestes v\u00f5rkudes s\u00f5ltus tootmine maagaasist. L\u00f5puks s\u00f5lmisid erinevate v\u00f5rkude omanikud koost\u00f6\u00f6s Konkurentsiametiga kokkuleppe, millega paberil liideti N\u00f5mme, P\u00f5hja-Tallinna, Kesklinna ja Pirita v\u00f5rgud Tallinna suure v\u00f5rguga. See v\u00f5imaldab v\u00e4ikeste v\u00f5rkude tarbijatel maksta sama hinda olenemata sellest, kas nad on f\u00fc\u00fcsiliselt \u00fchendatud suure v\u00f5rguga v\u00f5i mitte.\u201d<\/p>\n
Ettevalmistus hooajaks<\/p>\n
Soojusvarustusettev\u00f5tte Gren Eesti \u00e4ride juht Margo K\u00fclaots m\u00e4rgib, et ettev\u00f5te valmistus uueks k\u00fcttehooajaks samamoodi nagu eelmistel aastatel.<\/p>\n
\u201eIgal suvel l\u00e4bivad meie koostootmisjaamad ja katlamajad vajalikud hooldused, et tagada tarnekindlus ja olla uueks hooajaks valmis. Vajadusel parandame ja asendame kulunud detailid,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
Viimase aasta-kahe jooksul on Gren aktiivselt renoveerinud kaugk\u00fcttetorustikke, sest osades linnades on need lausa 50 kuni 60 aastat vanad. Uuendust\u00f6\u00f6d k\u00e4ivad aastaringselt ning aastatel 2024\u20132026 investeerib ettev\u00f5te torustike renoveerimisse ligi 20 miljonit eurot.<\/p>\n
K\u00fclaots r\u00f5hutab, et sel hooajal Gren soojuse hinda ei t\u00f5sta.<\/p>\n
\u201eMeie hinnad on Eestis \u00fched j\u00e4tkusuutlikumad, stabiilsemad ja rahakotis\u00f5bralikumad. N\u00e4iteks Kohtla-J\u00e4rvel ja J\u00f5hvis ei ole Gren hinda t\u00f5stnud juba aastast 2023 ning selleks hooajaks j\u00e4\u00e4b sinna kehtima hind 62,78 \u20ac\/MWh. P\u00e4rnus langes kaugk\u00fcttehind 2025. aasta m\u00e4rtsis eelnevaga v\u00f5rreldes lausa 8% ja on praegu 68,76 \u20ac\/MWh. Tartus t\u00f5stsime hinda kevadel, kuid hetkel seda plaanis t\u00f5sta ei ole, Tartus kehtib hind 64,69 \u20ac\/MWh,\u201c t\u00e4psustab ta.<\/p>\n
V\u00e4ljatoodud hinnad ei sisalda k\u00e4ibemaksu. Kuna juulis t\u00f5usis k\u00e4ibemaks 2 protsenti, siis v\u00f5ib see k\u00e4ibemaksut\u00f5us olla tunda ka l\u00f5pptarbijale.<\/p>\n
Aga mis toimub Narvas?<\/p>\n
Veel eelmisel k\u00fcttehooajal olid Narvas \u00fched Eesti k\u00f5rgeimad soojatariifid. Sel aastal on olukord m\u00e4rgatavalt muutunud.<\/p>\n
AS Narva Soojusv\u00f5rk juht Pavel Ru\u0161eljuk r\u00e4\u00e4gib, et alates 1. septembrist tegi ettev\u00f5te Narva tarbijate jaoks olulise sammu \u2013 alandas Balti elektrijaamas maagaasist toodetava soojusenergia piirhinda ligi 16%.<\/p>\n
Praegu tuleb soojusenergia majadesse gaasil t\u00f6\u00f6tavast katlamajast, kuid detsembris, p\u00e4rast kapitaalremondi l\u00f5ppu hakkab t\u00f6\u00f6le soojuse ja elektri koostootmisplokk. Sealt edasi s\u00f5ltub hind soojusenergia tootmise allikast \u2013 kas see on gaas v\u00f5i p\u00f5levkivi ja biomassi segu.<\/p>\n
\u201eKui koostootmisplokk saab v\u00f5imaluse osaleda elektriturul v\u00f5i v\u00f5imsusreservi turul, toodetakse soojust kuni 30% odavamalt,\u201c selgitab Ru\u0161eljuk.<\/p>\n
Praegu korraldab ettev\u00f5te konkurssi soojusenergia ostmiseks kogumahus kuni 300 000 MWh\/aastas, et leida leida soodsaima hinnaga soojusenergia m\u00fc\u00fcja.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
TOP-5 Eesti piirkonda, kus on k\u00f5ige madalamad k\u00fcttehinnad (eurot\/MWh)<\/p>\n
1. Ovaal Maja O\u00dc Tallinnas (\u00e4rikeskus Veerenni t\u00e4naval) \u2013 48,42
2. Karksi-Nuia \u2013 54,43
3. Koeru \u2013 57,84
4. Elva \u2013 59,09
5. Valga \u2013 59,32<\/p>\nTOP-5 Eesti piirkonda, kus on k\u00f5ige k\u00f5rgemad k\u00fcttehinnad (eurot\/MWh)<\/p>\n
1. Kostivere \u2013 138,05
2. V\u00f5isiku \u2013 134,57
3. Kukruse \u2013 128,89
4. Kaerepere \u2013 126,58
5. Libatse \u2013 125,13<\/p>\nKommentaar<\/p>\n
Siim Umbleja, Eesti J\u00f5ujaamade ja Kaugk\u00fctte \u00dchingu juht<\/p>\n
K\u00f5ige keerulisem on olukord v\u00e4ikestes piirkondades, kus soojuse mahud on v\u00e4ikesed ja seega hinnad k\u00f5rgemad.<\/p>\n
Hetkel on avatud ka KIK taotlusvoor, kus v\u00e4ikestes piirkondades on v\u00f5imalik katlamaju uuendada. Suure t\u00f5en\u00e4osusega esitatakse sinna palju taotlusi.<\/p>\n
Samuti on keeruline olukord Narvas, kus on v\u00e4lja kuulutatud soojuse ostmise konkurss, millest s\u00f5ltub Narva pikaajaline soojusenergiaga varustamise hind. Kuid uus lahendus saab kahjuks valmis alles kolme aasta p\u00e4rast ja seni tuleb hakkama saada t\u00e4naste lahendustega.<\/p>\n
Mis puudutab gaasikatlaid, siis nende osakaal Eestis v\u00e4heneb. Suure t\u00f5en\u00e4olsusega gaasikatlaid keelama ei hakata, kuid juba uuel aastal lisandub v\u00e4ikestes kateldes kasutatavale maagaasile CO\u2082 kvoodi hind, mis v\u00f5ib t\u00f5sta hinda.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Katri Raik, Narva linnapea<\/p>\n
Kui ausalt r\u00e4\u00e4kida, siis l\u00e4hikuudel Narvas k\u00fcttehindade osas t\u00f5sist leevendust oodata ei ole.<\/p>\n
Praegu on hind 105 eurot megavatt-tunni kohta. Esmapilgul tundub see hea n\u00e4itaja, kuid Tartu v\u00f5i Tallinna tasemest oleme veel kaugel. Langus v\u00f5rreldes eelmise aastaga on kahtlemata tuntav, kuid sellest ei piisa \u2013 inimesed ootavad suuremat langust, 50\u201360 euroni megavatt-tunni kohta.<\/p>\n
On selge, et selliseid hindu ei tule, kuid loodame, et detsembriks-jaanuariks stabiliseerub tariif v\u00e4hemalt 82\u201385 euro tasemel.<\/p>\n
Suured lootused on seotud Balti elektrijaama 11. ploki remondi l\u00f5ppemisega: kui t\u00f6\u00f6d l\u00f5petatakse detsembris, peaks olukord alates talve teisest poolest veidi paranema.<\/p>\n
Kahjuks ei ole linnal vahendeid tariifi otseseks m\u00f5jutamiseks \u2013 v\u00f5rk ei kuulu omavalitsusele, vaid Narva Soojusv\u00f5rgule, mis on osa Eesti Energiast. Omalt poolt saan ma neile vaid \u201en\u00e4rvidele k\u00e4ia\u201c, \u00e4rgitades neid aktiivsemalt tegutsema.<\/p>\n
Inimesed on t\u00f5esti mures. T\u00e4navatel kuuleb \u00fcha sagedamini jutte eelseisvast talvest ja k\u00fcttehindadest. Vanaemad tulevad ligi ja k\u00fcsivad: \u201eMida me tegema peaksime? Kas t\u00f5esti tuleb kogu pension soojuse eest \u00e4ra anda?\u201c \u2013 ja see on t\u00e4iesti siiras mure.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Teet Roosaar, P\u00e4rnu linnavalitsuse esindaja<\/p>\n
Soojuse hind P\u00e4rnus, nagu igal pool mujal, v\u00f5iks alati madalam olla. Neile, kellel on kuludega toimetulek eriti raske, on ette n\u00e4htud erinevad toetusmeetmed \u2013 infot sotsiaaltoetuste kohta leiavad elanikud linna kodulehelt.<\/p>\n
Mis puudutab kaugk\u00fcttes\u00fcsteemi, siis P\u00e4rnut teenindab ettev\u00f5te Gren Eesti. Just nemad vastutavad nii tariifide kui ka v\u00f5imalike laienemisplaanide eest. Minu teada kasutab Gren k\u00fctusena puiduhaket, kuid nende tehnoloogiliste lahenduste \u00fcksikasju ma ei valda.<\/p>\n
Tariifid kinnitab aga Konkurentsiamet.<\/p>\n
\u00dcldiselt oleme nende t\u00f6\u00f6ga rahul. Lisaks k\u00fcttele arendavad nad P\u00e4rnus ka jahutuss\u00fcsteeme.<\/p>\n
Tavakasutajana v\u00f5in lisada, et paljudes renoveeritud majades, mida P\u00e4rnus on juba palju, on radiaatoritel regulaatorid ja arvestid. See annab igale elanikule v\u00f5imaluse ise toatemperatuuri reguleerida ja soojusekulu arvel n\u00e4ha.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Olga Onton, Utilitase turundus- ja kommunikatsioonijuht<\/p>\n
Viimase aasta jooksul oleme soojuse hindu korrigeerinud minimaalselt \u2013 kuni 5% ulatuses s\u00f5ltuvalt piirkonnast. Kuna hind s\u00f5ltub paljudest teguritest, siis on p\u00f5hjused igas piirkonnas samuti erinevad.<\/p>\n
Tallinna ja Maardu piirkonnas on hinda m\u00f5jutanud n\u00e4iteks Iru pr\u00fcgip\u00f5letusjaama soojuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kallinemine maksumuudatuste t\u00f5ttu, k\u00fctuste hinnad on samas odavnenud, mist\u00f5ttu toob s\u00fcgis v\u00e4ikese hinnalanguse ca 2\u20ac\/MWh v\u00f5rra.<\/p>\n
T\u00e4nu k\u00fctuste, eesk\u00e4tt puiduhakke hinna langusele ja vaatamata \u00fcldisele inflatsioonile langetasime sel s\u00fcgisel Haapsalus ja Keilas soojuse piirhinda alates oktoobrist vastavalt 6 ja 13 protsenti.<\/p>\n
Teistes piirkondades j\u00e4\u00e4b hinnamuutus 5% sisse ehk suuri muudatusi oodata ei ole.<\/p>\n
Suurem osa meie klientidele m\u00fc\u00fcdavast soojusest toodetakse t\u00e4na biomassist ning peame oluliseks kalliste imporditavate fossiilk\u00fctuste kasutamise v\u00e4hendamist. Utilitas on selleks ette v\u00f5tnud mahukad investeerimisprogrammid.<\/p>\n
Nii n\u00e4iteks on Tallinnas ehituses Paljassaare reo- ja merevee soojuspumbajaam, mis koos elektrikatelde ning soojussalvestitega v\u00e4hendab 2027. aastaks imporditava maagaasi osakaalu alla 10%.<\/p>\n
J\u00f5geval lisame sel aastal puiduhakke katlamajale soojuspumba ja soojussalvesti, mis v\u00f5imaldavad v\u00e4hendada samuti imporditava maagaasi kasutamist miinimumini ja parandada varustuskindlust. Lisaks \u00fchendasime Valga ja Valka kaugk\u00fcttev\u00f5rgud, mis suurendab varustuskindlust ja efektiivsust.<\/p>\n
Utilitase kaugk\u00fcttepiirkondadesse lisandub igal aastal uusi hooneid. Mullu liideti Utilitase t\u00f5husa kaugk\u00fcttega 349 hoonet: n\u00e4iteks hakkasid eelmisel aastal Utilitase kaugk\u00fctet tarbima Paide linna ja Keila T\u00f6\u00f6stuspargi hooned ning Tallinna Kadrioru pargis asuvad Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli ja Miiamilla muuseumid, Vabariigi Presidendi kantselei, Oran\u017eerii ja Jaan Poska maja.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Jelena Katsuba, Maardu linnavalitsuse esindaja<\/p>\n
Maardus osutab kaugk\u00fctteteenust AS Utilitas Tallinna Soojus. 2025. aasta algusest on kehtiv piirhind 77,82 \u20ac\/MWh ilma k\u00e4ibemaksuta. See tase on Eesti kontekstis konkurentsiv\u00f5imeline.<\/p>\n
Maardu linna erinevad piirkonnad on oma soojusvarustuse lahenduste poolest v\u00e4ga erinevad. Kallaveres on kaugk\u00fcte valdavas kasutuses \u2013 80\u201390% majadest on liitunud kaugk\u00fcttev\u00f5rguga, ning ligikaudu pooltes hoonetes toodetakse ka sooja tarbevett kaugk\u00fctte baasil.<\/p>\n
Samuti on kaugk\u00fctte tarbijaid Vana-Narva maantee piirkonnas, kus ettev\u00f5tted ja asutused kasutavad v\u00f5rku, kuid osa hooneid on j\u00e4\u00e4nud lokaalse gaasik\u00fctte peale.<\/p>\n
Muuga ja J\u00e4rve\u00e4\u00e4rse piirkond on teistsugune \u2013 seal domineerivad kuni kahekorruselised eramud ja suvilad, kus soojusvarustus p\u00f5hineb v\u00e4ga mitmekesistel lahendustel: alates gaasikateldest kuni soojuspumpade ja ahik\u00fctteni. Asustustihedus ei ole seal piisav, et kaugk\u00fctte v\u00f5i ka ulatusliku maagaasiv\u00f5rgu rajamine oleks majanduslikult p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
Kaugk\u00fctte liitumiste kasv s\u00f5ltub konkreetsest piirkonnast, arendajate initsiatiivist ja majanduslikust otstarbekusest \u2013 linn \u00fcksi seda ei otsusta, kuid toetab lahendusi, mis tagavad elanikele t\u00f6\u00f6kindla ja s\u00e4\u00e4stliku energiavarustuse.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Raimond Tamm, Tartu abilinnapea<\/p>\n
Tartu linnas on erinevad kaugk\u00fcttepiirkonnad \u2013 Tartu linna, Ilmatsalu aleviku ja M\u00e4rja aleviku kaugk\u00fcttepiirkond. Igas piirkonnas on erinev teenusepakkuja ning piirkonniti erineb kaugk\u00fctte hind.<\/p>\n
Konkurentsiameti poolt kinnitatud kehtivad kaugk\u00fcttehinnad: Tartu linnas\u00a0 64,69 +km, Ilmatsalu alevikus 78,83 + km ja M\u00e4rja alevikus 117.01 + km. Kehtivatest hindadest n\u00e4htub, et M\u00e4rja alevikus kehtiv kaugk\u00fcttehind on v\u00f5rreldes Ilmatsalu
aleviku ja Tartu linnas kehtivate hindadega v\u00e4ga kallis.<\/p>\nTartu linnas kaugk\u00fctteteenust pakkuvalt Gren Tartult saadud info kohasel on Tartu kaugk\u00fcttehind u 75% Eesti keskmisest.<\/p>\n
Kui v\u00f5tta v\u00f5rdlusperioodiks august 2015 ja august 2025 (10 aastat), siis tarbijahinnaindeks on selle ajaga kasvanud +64,5 %. Greni kaugk\u00fcttehind Tartus on 10-aastases v\u00f5rdluses muutunud +21,26 %.<\/p>\n
Gren Tartu on juba laiendanud kaugk\u00fcttev\u00f5rku nii Kambja, Tartu kui Luunja valla linnaga piirnevatele aladele ning kuna kaugk\u00fcte on teistest k\u00fctteviisidest soodsam ja mugavam ja
arendajad ja kliendid on kaugk\u00fcttest v\u00e4ga huvitatud, siis meie kaugk\u00fctteteenuse laienemine j\u00e4tkub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus k\u00fcttehooaeg Eestis algab stabiilse k\u00fctuseturu ja juba kinnitatud soojatariifide tingimustes. Kuigi Narvas hinnad langesid, on need endiselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24232,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,8362,130,37,33,35,848,34,36,6231,7378,13501,13502,13503],"class_list":{"0":"post-24231","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-arved","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elekter","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kaugkute","18":"tag-kute","19":"tag-kuttehooaeg","20":"tag-radiaator","21":"tag-soojus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24231"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24231\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}