{"id":242346,"date":"2026-08-02T06:01:30","date_gmt":"2026-08-02T06:01:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/242346\/"},"modified":"2026-08-02T06:01:30","modified_gmt":"2026-08-02T06:01:30","slug":"kaarel-tarand-tants-umber-sibulakatla-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/242346\/","title":{"rendered":"Kaarel Tarand: tants \u00fcmber sibulakatla | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Sibulakoorimise k\u00f5rghooajal ei p\u00e4\u00e4se keegi pealt kullakarvalise t\u00f6\u00f6tlemisest, kui tahab oma rahvaga koos olla. K\u00f5ige pealmine kiht teatavasti pole s\u00f6\u00f6dav ning k\u00f5lbab vaid kogumiseks, et j\u00e4rgmisel kevadel lihav\u00f5ttemune v\u00e4rvida.<\/p>\n<p>Kuid rumalus on vabadusena p\u00f5hiseaduse kaitse all ja kellelgi pole keelatud end narriks teha. Seda v\u00f5imalust ei j\u00e4etud ka kasutamata. Eestis on juba v\u00e4hemasti 30 aastat ehk kuulsast reklaamist &#8220;Ema l\u00f6\u00f6b maha, kui suppi ei s\u00f6\u00f6&#8221; saadik nii agentuurides kui\u00a0ka tellijate paremiku hulgas teatud, et parim reklaam on see, mida tasuta ja tohutus koguses v\u00f5imendab skandaal, mille k\u00fclvamiseks \u00fchismeedia n\u00fc\u00fcd ka piiramatult v\u00f5imalusi kingib.<\/p>\n<p>Seega on j\u00e4rgmise aasta Kuldmuna peafavoriit juba selgunud ja kasulikud idioodid \u00e4ri h\u00fcvanguks t\u00f6\u00f6 teinud.<\/p>\n<p>\u00d5nneks on Eestis endistviisi p\u00f5lu all ka see s\u00f6\u00f6damatu kiht, mille tuumaks loosung &#8220;Sa ei tohi kasutada s\u00f5nu, mis v\u00f5ivad minu tundeid riivata&#8221;. See on kontrolli ja \u00fclemv\u00f5imu s\u00f5num, aga kust ma pean teadma, millised \u00fclds\u00f5navara s\u00f5nad kedagi v\u00f5ivad riivata ja kas haavumise teesklejail \u00fcldse t\u00f5elisi tundeid ongi?<\/p>\n<p>N\u00f5udmises on oponendile enesetsensuuri n\u00f5ue, mida n\u00e4iteks illegaalseid immigrante p\u00fc\u00fcdvad politseinikud juba avalikus suhtluses p\u00fc\u00fcdlikult t\u00e4idavad ja mille tagaj\u00e4rjel on maailmakaart t\u00e4itunud riikidega, kus elavad &#8220;teistsuguse nahav\u00e4rviga inimesed&#8221;. Aga on ka v\u00e4ltimatu samm edasi mineviku \u00fcmberkirjutamisel.<\/p>\n<p>Rahvap\u00e4rimuse andmekogudes leidub &#8220;sibulale&#8221; ja &#8220;sibulavenelasele&#8221; hulgaliselt vasteid, mis tuleks t\u00fchistada, kustutades sealt vanas\u00f5nad, m\u00f5istatused ja k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud, nagu &#8220;mine oma jutuga sibulasoosse (v\u00f5i sinna sitale)&#8221; v\u00f5i &#8220;haeseb nagu vene sibulas&#8221;.<\/p>\n<p>Uhke ja eesti kultuuri tundev inimene oleks sibulanalja peale solvumise asemel vastanud iidse V\u00e4ike-Maarja m\u00f5istatusega: &#8220;Mina veike mehikene, siiski sinu silmad vees&#8221;.<\/p>\n<p>V\u00e4hesed oskaksid m\u00e4lum\u00e4ngus kohe \u00e4ra arvata, millises Eesti linnas asub Sibulak\u00fcla ja milline on selle asumi t\u00e4htsaim hoone. \u00d5ige vastus on, et Tallinnas ja see on Islandi v\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res paiknev v\u00e4lisministeerium. Oleks \u00f5ige loomulik k\u00f5iki Eesti diplomaate juba aastak\u00fcmneid sibulateks nimetada \u2013sest mida Sibulak\u00fclas t\u00f6\u00f6l k\u00e4ies ikka muud tehakse kui sibulaid kasvatakse?<\/p>\n<p>Kas k\u00f5ik ekstsellentsid solvusid? V\u00f5i pigem seletavad s\u00f5pradele heatahtlikult, et Sibulak\u00fcla nimi tuleb sellest, et \u00fcheski teises asumis ei luusi ringi nii palju Moskva \u00fclemsibulate agente kui just v\u00e4lis- ja kaitseministeeriumi l\u00e4histel ning pole n\u00e4ha p\u00f5llut\u00f6\u00f6 l\u00f5ppu invasiivse v\u00f5\u00f5rliigi v\u00e4ljat\u00f5rjumisel?<\/p>\n<p>Aga need k\u00f5ik on siiski v\u00e4ikesed sibulad, mis v\u00e4\u00e4rivad v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui samamoodi p\u00e4evakorral suured Toompeal, mis seal linnapilti rikuvad, ruumi raiskavad ning kaudselt ka p\u00f5hiseaduslikku korda ja rahvuslikku julgeolekut \u00f5\u00f5nestavad.<\/p>\n<p>See lugu muudkui kerib umbes sama kaua kui Tallinna linnahalli saaga, kui mitte arvestada s\u00f5jaeelse iseseisvuse aega. Varasematest vaidlustest ajakirjas Tuna (2009, nr 2) detailse \u00fclevaate andnud ajaloolane Margus L\u00e4\u00e4ne v\u00f5ttis artikli toona kokku lootusega, et &#8220;kuna ajad on muutunud, siis vaevalt et enam keegi katedraali lammutamist n\u00f5udma hakkab ja nii j\u00e4\u00e4b ta edaspidigi linna kohale seisma&#8221;.<\/p>\n<p>Ajad on aga j\u00e4lle muutunud ja veriv\u00e4rske sibulat\u00fcli kesksed eriarvamused on ERR-i uudise pealkirjas s\u00f5nastatud nii: <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610087440\/nevski-katedraali-tulevik-maha-muua-lammutada-voi-siduda-eesti-kultuuriga\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Nevski katedraali tulevik: maha m\u00fc\u00fca, lammutada v\u00f5i siduda Eesti kultuuriga?&#8221;<\/a> Need on leere lahutavad barrikaadid, mille taha kaevumise asemel v\u00f5iks arutelu alustada kokkuleppekursile viivast k\u00fcsimusest, milles seisneb Toompea Lossi platsi ees ja hoonete sees avalik huvi, mille realiseerimise nimel avalik v\u00f5im peab pingutama.<\/p>\n<p>Avalik huvi teenib \u00fcldist heaolu, mitte kitsa grupi erihuve. Nii usu\u00fchingu kui\u00a0ka linnavara peal \u00f5itseva turismi\u00e4ri tegevus l\u00e4htub kitsast grupihuvist, mis on Toompeal avaliku huviga karjuvas vastuolus.<\/p>\n<p>Esiteks, Tallinna linnale kuuluvat kinnistut ei ole antud v\u00f5imalikult suure osa linlaste k\u00e4sutusse, et nood saaksid seal koos midagi m\u00f5istlikku teha, ning linn ei teeni seal kaugeltki sellist eelarvetulu, mida v\u00f5iks \u00fche magusa s\u00fcdalinnahoone eest ja muude t\u00e4htsate kohustuste t\u00e4itmise katteks saada.<\/p>\n<p>Teiseks, just kirikliku grupihuvi t\u00f5ttu ei ole olnud v\u00f5imalik isegi m\u00f5elda sellele, kuidas Lossi platsile ja selle \u00fcmber luua t\u00e4nap\u00e4evane ruumiline terviklahendus, aga eks k\u00f5nele midagi \u00fchiskonna vaimu seisust see, et riigi t\u00e4htsaima v\u00f5imukeskuse poole vaadates n\u00e4eb k\u00f5igepealt suurt tarastatud parklat v\u00e4geva autokooslusega ning selle taga pisut mingit majakestki. Eesti naaberriikide parlamendihooned ei alga parklast.<\/p>\n<p>&#8220;Just Toompea p\u00f5hisissep\u00e4\u00e4s peab igale omale v\u00f5i v\u00f5\u00f5rale tulijale manifesteerima Eesti parlamentaarset riigikorda ja ainult seda.&#8221;<\/p>\n<p>Riigikogu, s.t saadikud ja ehk koguni erakonnad ja fraktsioonid v\u00f5ivad siiralt soovida olla &#8220;n\u00e4oga rahva poole&#8221;, kuid \u00fcksikute eranditega, mil lossiesises parklas toimuvad meeleavaldused, seisab v\u00e4ljakut k\u00fclastav rahvas ehk turistid sibulatega atraktsiooni t\u00f5ttu ikka tagumikuga rahvaesinduse poole ning neile pajatatakse seal vastavalt maitsele lugusid J\u00e4\u00e4lahingust ja Moskva patriarhaadi kustumatust v\u00e4gevusest.<\/p>\n<p>Nevski katedraal on Toompea ainus hoone, mida iseseisva riigi rajanud rahvas ei ole v\u00f5\u00f5rv\u00f5imult \u00f5igupoolest tagasi v\u00f5tnud. Jalga v\u00e4ristavatele tallinlastele saab j\u00e4lle eeskujuks tuua Tartu, kus venestuse k\u00e4igus Jurjevi omaks kuulutatud \u00fclikooli peahoone nurga k\u00fclge aastal 1902 kah \u00fcks sibulatorn monteeriti, aga mille mahav\u00f5tmiseks kulus eestikeelsena 1919 t\u00f6\u00f6d alustanud rahvus\u00fclikoolil aastake, ei enamat.<\/p>\n<p>Kuidas edasi? Selge, et pealinna omavalitsusel ei ole seda sorti hoonet oma p\u00f5hi\u00fclesannete t\u00e4itmiseks vaja. \u00dchtviisi v\u00e4he oleks m\u00f5tet sinna teha lasteaeda, hooldekodu, ujulat v\u00f5i raamatukogu. Kuid on lihtne tee tarbetust varast (ja sellega ka k\u00f5igist v\u00e4lispoliitilistest muredest) vabanemiseks: tagastada see riigile, sest vara v\u00f5\u00f5randamine pealinnale k\u00e4is omal ajal niikuinii pisut k\u00f5verikke teid pidi.<\/p>\n<p>Ja kui riigile, siis kellele? Eks ikka riigikogule, kellel seda ka k\u00f5ige rohkem vaja on, sest just riigikogu liikmete p\u00fcsiv kohustus on tegudega kodanikkonnale t\u00f5endada Eesti valitud parlamentaarse riigikorra paremust mis tahes muu valitsemisviisi ees.<\/p>\n<p>P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on kodanikkond k\u00f5rgeima riigiv\u00f5imu kandmise raske igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 andnud saadikute k\u00e4tte n-\u00f6 usaldussuhte korras, aga mida aasta edasi, seda raskem on t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgida ja kontrollida, sest 1990. aastatega v\u00f5rreldes on kodaniku ja saadiku vahel riigikogu hoones aina rohkem suletud uksi ja turvameetmeid, v\u00e4hem ligip\u00e4\u00e4su ja v\u00f5rdsust. Seda hoolimata lahtiste uste p\u00e4evadest ja veebi\u00fclekannetest, millega kahtlemata peab j\u00e4tkama. Kuid sellest ei piisa, nagu arvamusk\u00fcsitlused aastast aastasse n\u00e4itavad.<\/p>\n<p>Kes on k\u00e4inud, see teab seda pisendavat tunnet, mis lossitreppidel valvsa saatja ja uste avaja sabas v\u00f5imu jutule \u00fcles r\u00fchkides tekib. Aga saadikul ei ole ka \u00fchtki turva- ja v\u00f5rdsustunnet pakkuvat kohta peale autoparkla, kuhu kodanikuga kohtumiseks alla tulla.<\/p>\n<p>\u00dches\u00f5naga, riigikogul on h\u00e4dasti vaja \u00fcht avatud ja demokraatlikku siseruumi, nimetagem seda kas\u00a0v\u00f5i usalduskeskuseks. Sibulad maha, muus osas m\u00f5istlikus mahus \u00fcmberehitus. Valitsus sai endale esindus\u00fclesannete paremaks t\u00e4itmiseks R\u00fc\u00fctelkonna hoone, aga see on Toompea taganurk. Just Toompea p\u00f5hisissep\u00e4\u00e4s peab igale omale v\u00f5i v\u00f5\u00f5rale tulijale manifesteerima Eesti parlamentaarset riigikorda ja ainult seda.<\/p>\n<p>Sajandi eest lausus August Gailit ses k\u00fcsimuses kuldsed s\u00f5nad: &#8220;Kui \u00fcks rahvas leiab tarviliku olevat kirikut lammutada, siis peab ta seda tegema. Mida rutem need sibulad Toompealt kaovad, seda parem.&#8221; Mulle tundub, et rahvas seda praegu leiab ja kelle muu kui valitud esindajate k\u00e4tega seda ikka teoks teha?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sibulakoorimise k\u00f5rghooajal ei p\u00e4\u00e4se keegi pealt kullakarvalise t\u00f6\u00f6tlemisest, kui tahab oma rahvaga koos olla. K\u00f5ige pealmine kiht teatavasti&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3855,28,29,93674,19,25,640,428,1278,2130,23,24,22,20,30],"class_list":["post-242346","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaarel-tarand","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nevski-katedraal","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-sibul","tag-sirp","tag-tallinn","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117024396544529231","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}