Iiri n\u00e4itekirjanik on paigutanud oma n\u00e4idendi siin ja praegu tegevuskoha konkreetsesse paika: Valentia saar Kerry maakonnas, \u00fcks Iirimaa l\u00e4\u00e4nepoolsemaid punkte. Esimese ringi infop\u00e4ring \u00fctleb, et sellele \u00fcksteist kilomeetrit pikale ja kolm kilomeetrit laiale maalapile, kus alaliselt elab ligi 700 inimest, p\u00e4\u00e4seb nii \u00fcle silla minnes kui\u00a0ka praamiga; et selle teravatel rannakaljudel on hukkunud \u00fcks kuulus m\u00e4gironija ning saare rannikul on n\u00e4htud esimest korda Iirimaal morska. Valentia saare peamine turismiobjekt on iidsete veest maismaale astunud roomajate j\u00e4ljendid, unikaalne t\u00f5endusmaterjal mereveest v\u00e4ljunud olendi kohta, kes liikus Maa pinnal enam kui 385 miljonit tagasi.<\/p>\n
K\u00f5nealuse n\u00e4idendi lavastust m\u00e4ngitakse (v\u00f5i peaks siiski \u00fctlema: m\u00e4ngiti? \u2013selle suve etenduskorrad on n\u00fc\u00fcdseks l\u00e4bi) Rakveres k\u00f6ster G\u00f6\u00f6cki majas, 1865. aastal valminud koolihoones, millega on seotud mitmed eesti kultuuriloo suurkujud ja millest praeguseks on saanud (\u00fche Instagrami postituse p\u00f5hjal) “t\u00e4nase Rakvere moodsa kultuuris\u00fcdame \u00d5U”. Ehk siis: n\u00e4idendi ja lavastuse kohavaim on selges kunstikavatsuslikus dissonantsis, ka teatrisaaliks muudetud k\u00f5le-k\u00f5rge ruum annab k\u00e4tte ainult \u00fcldise tunde, et elu on nende seinte vahelt ammuilma v\u00e4lja imbunud. Kogu atmosf\u00e4\u00e4r \u2013 inimt\u00fchja saare eraldatus, varahommikust \u00f6\u00f6sse veerev p\u00e4ev, minevikuvarjude r\u00f5huv ringtants \u2013tuleb luua monolavastuse ainsal n\u00e4itlejal. Justkui tal veel niigi poleks raske!<\/p>\n
T\u00f5esti, see roll pole loodud n\u00f5rkadele: kaks tundi ilma vaheajata laval vedada \u00fcht \u00fcpris k\u00e4\u00e4nulist lugu, mille emotsionaalne skaala lainetab allasurutud apaatsusest raevukate vihas\u00f6\u00f6studeni, plahvatusohtlikust protestist plahvatus(t)e endani. T\u00f5si, ei saa kuidagi unustada, et n\u00e4itlejat on j\u00f5udsalt toetanud kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud lavastusmeeskond. Lavastaja Kaili Viidase j\u00e4rel tuleb kindlasti nimetada helilooja Liisa Hirschi, kelle loodu sulandub loomulikult lavastuse k\u00f5lapilti, milles on oma koht ka kohapeal s\u00fcndivatel helidel: tiku kraapsatustel, riiete kohendamisel, n\u00e4itleja hingamisel. Huvi hoiab \u00fcleval ka Arthur Arula esmapilgul nii lage lavaruum, mis hakkab aegamisi muutudes looma uusi t\u00e4hendusv\u00e4lju. Ent siiski: lavale (miski\u00adp\u00e4rast tahaks \u00f6elda: lahinguv\u00e4ljale) astub ainult \u00fcks n\u00e4itleja.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3741337hab6at24.jpg\"\/)
Sali roll (Silja Miks) on l\u00e4binisti tumemeelne, kontsentreeritud, enamjaolt l\u00fchikesed repliigid vihisevad otse saali ja suurele tekstimahule vaatamata ei j\u00e4\u00e4 peaaegu kordagi muljet, et lobisetakse niisama suusoojaks. Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
\u00d5igupoolest ei see ole lihtne vaatamine. Lugu, mis meie ette laiali laotatakse, kuulub nende hulka, kus h\u00e4id lahendusi pole ning millest ei terveneta mitte kunagi. T\u00e4navatulistamise k\u00e4igus on hukkunud v\u00e4ike t\u00fcdruk. Kurb, masendav, r\u00e4nk kaasus \u2013 seda enam, et m\u00f5ttetu ja juhuslik. Teo toimepanijad p\u00e4\u00e4sevad karistuseta, ilmutamata v\u00e4hematki kahetsust. McGuinnessi \u00fchenaise\u00adn\u00e4idend esitab loo igavest kaotusekoormat kandma m\u00e4\u00e4ratud ema vaatepunktist. Kuidas tulla v\u00e4lja traumast, kui kurit\u00f6\u00f6le pole j\u00e4rgnenud karistust, ja mida teha juhul, kui seda ei paista tulevat ei riiklike j\u00f5ustruktuuride ega jumaliku tahteakti kaudu?<\/p>\n
Oma lugu jutustav (ja meenutustes uuesti l\u00e4bi elav) Sal, Iirimaalt ajutiselt Inglismaale kolinud ja n\u00fc\u00fcd sealt koju tagasi p\u00f6\u00f6rdunud \u00fcksikema, on topelt keerulises seisus asjaolu t\u00f5ttu, et seisab oma leinaga silmitsi \u00fcksi: lapse isa on “pildilt v\u00e4ljas”, muu v\u00f5imalik tugigrupp vanemate ja tutvusringi n\u00e4ol vaatab juhtumile l\u00e4bi religioossete v\u00f5i kogukonnatavade prillide, seades \u00fclimuslikuks vaikiva kannatamise. Punkari hingega Sal otsustab kurjuse n\u00f5iaringi katkestada, teatades avalikult, et on kurjategijatele andestanud ja kutsub neid end vabatahtlikult \u00fcles andma, saades seel\u00e4bi \u00fcldiseks pilkeobjektiks. Ent karistus tuleb jumala s\u00f5rme l\u00e4bi: kolmest s\u00fc\u00fcdlasest kaks hukkuvad p\u00f5lengus, mille p\u00f5hjus j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja selgitamata. See on see, mida r\u00e4\u00e4gib meile Sal. Kes on inglanna iiri juurtega, naine torupillide, haldjate ja hiiglaste maalt, kus jutul\u00f5nga voolavuse nimel on lubatud ka reaalsuse m\u00f5ningane \u00fclemaalimine. Sali isa on \u00f6elnud, et bensiin on kasulik rohkem kui \u00fchel viisil. Ja Sal ise \u00fctleb, et tuli r\u00e4\u00e4stas kustutab patud. Kes tahab, v\u00f5ib siit edasi m\u00f5elda. Ja Sal p\u00f6\u00f6rdub tagasi oma kodusaarele. Igaks juhuks.<\/p>\n
Ent k\u00f5rgemad n\u00f5udmised vaatajaile ei puuduta ainult traumaloo sisulist r\u00e4nkust. Mitugi olulist asja \u00f6eldakse m\u00f6\u00f6daminnes, vaid korra. Kes v\u00e4lja ei kuulnud, j\u00e4\u00e4b ilma. Lauri Saaberi t\u00f5lget hiljem \u00fcle lugedes saab eraldi r\u00f5\u00f5mu tunda eesti keele rikkuse \u00fcle, mis on v\u00f5imaldanud sisse tuua tuletemaatikaga riivamisi haakuvaid s\u00f5naleide (n\u00e4iteks\u00a0s\u00fc\u00fctalaps,\u00a0tulevahetus),\u00a0millest k\u00f5iki originaalis ilmselt pole.<\/p>\n
\u00dcsna selle loo algusj\u00e4rgus \u00fctleb Sal, et tema kodusaarel k\u00f5nelevad “omal kombel” ka rohelised niidud ja lambatalled. Oma kavalehejutus toob selle v\u00e4lja ka lavastaja, \u00f6eldes, et selles loos “loomad ei ole pelgalt loomad, vaid tunnistajad v\u00f5i s\u00fcdametunnistused”, andes niiviisi k\u00e4tte selge rolli ka saalis istujale, kes v\u00f5ib vastavalt soovile m\u00e4\u00e4ratleda end niidutaime v\u00f5i lambakarja liikmena. Muidugi v\u00f5ib ka j\u00e4\u00e4da uskuma Sali viimset kui s\u00f5na, laskmata end h\u00e4irida sellest, et too \u00fctleb, et m\u00e4lu on hakanud teda alt vedama. N\u00e4iteks ei m\u00e4leta ta enam, kas tema t\u00fctre matusep\u00e4eval sadas vihma v\u00f5i ei. Jah, ka nii v\u00f5ib.<\/p>\n
Ent autor(id) on valinud selle loo jutustamise paigaks nimelt teatri, aimamiste, kujutlusm\u00e4ngude ja mitmete v\u00f5imalikkuste kohtumiste tallermaa, kus nii argine tegevus kui ka tikkude toosist v\u00f5tmine ja p\u00f5lema krapsamine v\u00f5ib sugereerida m\u00f5tteid inimelu hetkelisusest, ohtlikkusest, poeetilisusest ning tule puhastavast, aga tegelikult ju ka keskkonda saastavast m\u00f5just. V\u00f5iks \u00f6elda, et selle n\u00e4idendi lavale toomine on praegusel juhul seisnenud teksti peidetud poeetiliste tasandite v\u00e4ljapuhastamises \u2026 v\u00f5i siis neile viitamises. \u00dchel hetkel koorub heinte vahelt lapse surnukeha, neoonlilla ranitsaga seljas. \u00d5igemini k\u00fcll selle absoluutselt mitterealistlik m\u00e4rk, l\u00e4ikvalge tehislik mulaa\u017e. M\u00e4ngusituatsioonis m\u00f5jub see siiski tugevamalt, kui seda suudaks kui tahes ehtsaks disainitud verine tomp.<\/p>\n
Siinkohal on k\u00fcllap viimane aeg \u00f6elda v\u00e4lja selle lavastuse ainsa n\u00e4itleja nimi. Silja Miks, teatrikooli l\u00f5petanud 2005, alates 2008. aastast olnud Rakvere teatri n\u00e4itleja. Olnud pidevalt t\u00f6\u00f6s, kuid n\u00e4ib, et “oma h\u00e4\u00e4le” v\u00f5i sisemise tasakaalu otsimine on v\u00f5tnud ka omajagu aega. Monolavastuse v\u00f5imalus on tulnud kahtlemata \u00f5igel ja \u00f5nnelikul ajal. Kui miski lausa \u00fcllatas, siis mitte niipalju f\u00fc\u00fcsiline vastupidavus, j\u00f5uvarude jagamise ja vaataja t\u00e4helepanu hoidmise oskus, vaid mingi p\u00f5him\u00f5ttelisem tonaalsuse muutus. N\u00e4itlejanna varasem lavalolek on valdavalt meeles kerge ja heleda, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, Vargam\u00e4e Kr\u00f5\u00f5ta meenutava k\u00f5iki lepitava meelelaadi, teinekord ka natuke liiga paksult v\u00e4rvi peale saanud karakteersusega.<\/p>\n
Sali roll on l\u00e4binisti tumemeelne, kontsentreeritud, enamjaolt l\u00fchikesed repliigid vihisevad otse saali ja suurele tekstimahule vaatamata ei\u00a0j\u00e4\u00e4 peaaegu kordagi muljet, et lobisetakse niisama suusoojaks. Siin m\u00e4ngib soodsalt kaasa Silja Miksi loomup\u00e4rane musikaalsus. Ka k\u00f5ik piiripealsed momendid, suured emotsionaalsed t\u00f5usud, on antud puhta ja selge joonega. T\u00f5si, ehk \u00fche lahenduse osas v\u00f5iks ka lavastajaga vaielda. Sali \u00fcmbritsevate tegelaste kujutamisel on tsiteeritud\u00a0stand-up-stilistikat, kus k\u00f5ik k\u00f5neks tulevad persoonid on edasi antud \u00e4\u00e4rmuslike karikatuuridena. See lahendus muudab loo kirjumaks ja kergemini j\u00e4lgitavamaks, paratamatult ka lihtsakesemaks. Tundub, et n\u00e4itlejanna kannaks auga v\u00e4lja ka kaetuma-peidetuma m\u00e4ngulaadi.<\/p>\n
Kas Sal on s\u00fc\u00fctamistes s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i ei ole? Siin on mitmeid v\u00f5imalusi, aga k\u00f5igepealt tuleb p\u00e4he kaks t\u00fckki: a) jah, muidugi on, b) mingit s\u00fc\u00fctamist polnudki, loodetud k\u00e4ttemaks koos v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgedega toimus vaid Sali soovm\u00f5tlemiste umbs\u00f5lme kinni jooksnud teadvuses. Ent peaks olema ka kolmas versioon (k\u00fcllap ka neljas ja viies), mis tundub rohkem haakuvat siin jutuks Miksi-Viidase poeetilis-teatraalse l\u00e4henemisega. Et siis: s\u00fc\u00fctamine oli, kuid tuld ei l\u00e4idetud mitte Sali t\u00f5mmatud tikust, vaid see s\u00fcndis tema sisemise tahte aktina, k\u00f5ige\u00fclese kohtuotsusena. Selle v\u00e4ljenduseks ongi need kaks tundi seal h\u00e4maras ruumis. Rohelised niidud kohisesid kaasa ja lambad noogutasid pead.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iiri n\u00e4itekirjanik on paigutanud oma n\u00e4idendi siin ja praegu tegevuskoha konkreetsesse paika: Valentia saar Kerry maakonnas, \u00fcks Iirimaa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242381,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,7037,50488],"class_list":["post-242380","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-rakvere-teater","tag-tikutoos"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117024684223133199","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242380","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242380"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242380\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242381"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242380"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242380"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242380"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}