{"id":242416,"date":"2026-08-02T08:24:17","date_gmt":"2026-08-02T08:24:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/242416\/"},"modified":"2026-08-02T08:24:17","modified_gmt":"2026-08-02T08:24:17","slug":"karl-lumiste-kas-isikuvastased-suuteod-saavad-pariselt-karistatud-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/242416\/","title":{"rendered":"Karl Lumiste: kas isikuvastased s\u00fc\u00fcteod saavad p\u00e4riselt karistatud? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Karistusm\u00e4\u00e4rasid tuleb ilmselgelt t\u00f5sta, sest isikuvastased s\u00fc\u00fcteod v\u00e4\u00e4rivad seaduses suuremat hukkam\u00f5istu, kirjutab Karl Lumiste.<\/p>\n

Just karistusseadustiku 9. peat\u00fckis<\/a> s\u00e4testatud isikuvastased s\u00fc\u00fcteod on saanud enim t\u00e4helepanu v\u00e4ga leebete karistuste t\u00f5ttu. Tekib k\u00fcsimus, kui palju maksavad inimelu ja tervis Eestis. Viis aastat tingimisi alla 10-aastase t\u00fcdruku seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise eest<\/a>. Kolm aastat ja \u00fcheksa kuud vangistust, kui ema tapab oma vasts\u00fcndinud lapse<\/a>.<\/p>\n

Eelmisel aastal oli ka juhtum, kus v\u00e4gistajale m\u00f5isteti karistuseks poolteist aastat vangistust, kuid see j\u00e4eti t\u00e4itmisele (reaalsele vangistusele) p\u00f6\u00f6ramata kahe aasta pikkuse katseajaga<\/a>.<\/p>\n

Need on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited. Sarnaseid juhtumeid leiab mitte ainult Eestist, vaid ka m\u00f5nest teisest Euroopa riigist, kus isikuvastaste s\u00fc\u00fctegude eest on m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ga leebeid karistusi.<\/p>\n

Kindlasti ei saa karistada k\u00f5iki s\u00fc\u00fctegusid sama rangelt kui isikuvastaseid s\u00fc\u00fctegusid. Eelnimetatud s\u00fc\u00fcteod v\u00e4\u00e4rivad k\u00f5ige enam hukkam\u00f5istu, sest need rikuvad k\u00f5ige suuremal m\u00e4\u00e4ral \u00f5igush\u00fcvesid. Peale \u00f5igusteooria v\u00e4ljendub nende \u00f5igush\u00fcvede olulisus ka avalikkuse teravas kriitikas \u00f5iguss\u00fcsteemi saamatuse \u00fcle, mis annab selge signaali riigikogule, et karistusm\u00e4\u00e4rasid tuleb ilmselgelt t\u00f5sta, sest isikuvastased s\u00fc\u00fcteod v\u00e4\u00e4rivad seaduses suuremat hukkam\u00f5istu.<\/p>\n

Lisaks toetavad ka mitmed uuringud pikemaid karistusm\u00e4\u00e4rasid. 2005. aasta uuring USA-st, mis anal\u00fc\u00fcsis rohkem kui 25 000 f\u00f6deraalvanglast vabastatud vangi j\u00e4rgneva kaheksa aasta seadusekuulekust, ilmestab retsidivismi ehk korduvkuritegevuse langust. Leiti, et alla 30-aastaste puhul on retsidivismi m\u00e4\u00e4r 65 protsenti ning 60-aastaste ja vanemate puhul on see langenud juba 16 protsendini, seega v\u00e4heneb vanusega korduvate rikkumiste t\u00f5en\u00e4osus.<\/p>\n

Seda toetab ka statistika<\/a>, mis n\u00e4itab, et k\u00fcmme v\u00f5i enam aastat vangis olnud kinnipeetavad sooritasid 29\u201345 protsenti v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega uue s\u00fc\u00fcteo, v\u00f5rreldes nendega, kes olid vangis v\u00e4hem kui k\u00fcmme aastat.<\/p>\n

“Pikemad karistused toovad tagasi ka \u00fchiskonna \u00f5iglustunde ja v\u00f5imaldavad kurjategijatel p\u00e4riselt m\u00f5ista oma tegude raskust.”<\/p>\n

Vaatamata k\u00f5ikidele erinevustele Eesti ja USA vahel on v\u00e4givaldsete s\u00fc\u00fctegude sisu ja olemus sama, mist\u00f5ttu on pikemad karistusm\u00e4\u00e4rad eriti vajalikud isikuvastaste s\u00fc\u00fctegude puhul, sest need v\u00e4hendavad ka retsidiivsust. Pikemad karistused toovad tagasi ka \u00fchiskonna \u00f5iglustunde ja v\u00f5imaldavad kurjategijatel p\u00e4riselt m\u00f5ista oma tegude raskust.<\/p>\n

Praktiline n\u00e4ide on veel El Salvadorist<\/a>, mis suutis vaatamata sellele, et asub narkoteede piirkonnas, alandada 2015. aastaks k\u00f5rgustesse t\u00f5usnud tapmiste hulka (103 tapmist 100 000 inimese kohta) k\u00e4esolevaks aastaks v\u00e4ga madalale tasemele (1,3 tapmist 100 000 inimese kohta).<\/p>\n

K\u00fcmneaastane areng on teinud El Salvadorist \u00fche k\u00f5ige turvalisema Ladina-Ameerika riigi, kuna v\u00f5itlust kuritegevuse vastu hakati v\u00f5tma t\u00f5siselt, rakendati vajalikud meetmed, et arreteerida nii palju kriminaale kui v\u00f5imalik, mille tulemusena hakati neid ka vangistama.<\/p>\n

Vaatamata sellele, et suur hulk s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisi on toimunud suure p\u00f5hi\u00f5igustesse sekkumise tulemusena (politseil on v\u00e4ga vabad k\u00e4ed sidevahendite pealtkuulamiseks, arreteerimiseks ja j\u00f5u kasutamiseks), ei oleks eelneval mingit t\u00e4hendust, kui kriminaalid ei saaks pikki karistusi, mis tagaksid \u00fchiskonna turvalisuse koos turvatundega. N\u00fc\u00fcd on saanud El Salvadorist riik, kuhu inimesed julgevad reisida ning mis on teistele eeskujuks v\u00f5itluses kuritegevusega.<\/p>\n

Praegu valitseb Eesti \u00fchiskonnas p\u00f5him\u00f5tteliselt karistamatuse tunne. V\u00f5ikad kuriteod saavad nii leebelt karistatud, et k\u00fcsitav on, kas need on \u00fcldse karistused. \u00dchiskonna moraalne allak\u00e4ik saab alguse, kui kaob tahe \u00f5igluse j\u00e4rele.<\/p>\n

Elu ja tervis on ilmselgelt rohkem v\u00e4\u00e4rt, kui praegune seadus seda s\u00e4testab. Tegelikku kahju ei saa kunagi t\u00e4ielikult karistuste ega h\u00fcvitistega tagasi p\u00f6\u00f6rata, kuid see tuleb viia maksimaalselt tasakaalu endise olukorraga.<\/p>\n

Pikemad karistused ja tingimisi vangistuse v\u00e4listamine eriti isikuvastaste s\u00fc\u00fctegude toimepanijatele on olulised sammud, et \u00f5iguses oleks ka \u00f5iglus. Kui j\u00e4tkub praegune praktika, siis annab seadusandja selgelt teada, et selliste s\u00fc\u00fctegude sooritamine on pigem isegi soodustatud, sest eba\u00f5iglust ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4ielikult \u00f5igluseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Karistusm\u00e4\u00e4rasid tuleb ilmselgelt t\u00f5sta, sest isikuvastased s\u00fc\u00fcteod v\u00e4\u00e4rivad seaduses suuremat hukkam\u00f5istu, kirjutab Karl Lumiste. Just karistusseadustiku 9. peat\u00fckis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242417,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,95896,95895,2739,95894,28,29,19,25,23,24,22,20,4939,30],"class_list":["post-242416","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isikuvastased-suuteod","tag-karistusmaarad","tag-karistusseadustik","tag-karl-lumiste","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vangistus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117024959506325627","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242416"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242416\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242417"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}