Helilooja ja kitarrist Robert J\u00fcrjendal \u00fctles “Vikerhommikus”, et muusikuks olemist saab v\u00f5rrelda r\u00e4nnuga, kus j\u00e4rgmine sihtpunkt pole kunagi ette teada.<\/p>\n
Helilooja ja kitarrist Robert J\u00fcrjendal\u00a0on v\u00e4lja andnud seitse sooloalbumit ning k\u00fcmneid koost\u00f6\u00f6plaate. Muusik r\u00e4\u00e4kis, et peab oma albumeid v\u00e4ga erinevateks.<\/p>\n
“Erinevus t\u00e4hendab seda, et need on nii erinevad maailmad ja seet\u00f5ttu ma ei suuda neid \u00fche nimetaja alla panna. Iga sooloplaat on minu elus omaette s\u00fcndmus olnud,” lausus ta ja lisas, et muusikuteed v\u00f5i\u00a0v\u00f5rrelda r\u00e4nnumehe teena, kus ei tea iial ette, mis j\u00e4rgmise metsatuka taga paistab.<\/p>\n
“See teebki elu m\u00e4nguliseks ja p\u00f5nevaks. Eks uued v\u00e4ljavaated, uued maastikud ja m\u00f5tted k\u00e4ivad k\u00f5ik koos. See, mida sa n\u00e4ed ja tunned, hakkab sind m\u00f5jutama. Ja omakorda see, mida teised sinu elus korda saadavad ja mida nad sulle annavad, m\u00f5jutab. Publik on h\u00e4sti oluline. K\u00f5ik on \u00fcks suur ringlus ja pidev keerlemine. See ei ole \u00fcksnes see, mis p\u00e4he tuleb, vaid mis elu annab,” avas ta.<\/p>\n
Oma esimesed teosed p\u00fc\u00fcdis J\u00fcrjendal salve Georg Otsa nimelises muusikakoolis \u00f5ppides. Kuigi ta \u00f5ppis koolis klassikalist kitarri, oli ta enda s\u00f5nul juba siis tohutu loominguhuviline. “K\u00e4isin Anti Marguse loomingutundides ja eks esimesed kompositsioonid seal s\u00fcndisid,” meenutas ta.<\/p>\n
Kui toona k\u00e4is J\u00fcrjendal lugusid salvestama Eesti Raadio stuudios, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab ta hoopis teistmoodi.<\/p>\n
“Ma salvestan v\u00e4ga lihtsate vahenditega, arvutit ma ei kasuta, ma olen j\u00e4\u00e4nud sinna aega, kus mul on k\u00f5rvaklapid v\u00f5i olen lausa ilma ja olen hakkama saanud. K\u00f5ik sooloplaadid on salvestatud kuuldeliselt, mitte arvutiga,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Praegu kirjutab J\u00fcrjendal muusikat ka kooridele ja orkestritele. Tema kooriteoseid on esitanud n\u00e4iteks Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, t\u00fctarlastekoor Ellerhein, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Sinfonietta. Ta r\u00e4\u00e4kis, et t\u00f5uke selleks andis intensiivne elu kitarristina.<\/p>\n
“H\u00e4sti palju koost\u00f6\u00f6projekte on olnud. See k\u00f5ik toimus v\u00f5ib-olla \u00fche inimese jaoks liiga kiiresti. Aastad lendasid ja nende aastate jooksul sai tohutult palju koost\u00f6\u00f6plaate v\u00e4lja antud. See k\u00f5ik, mis v\u00f5ib-olla oleks mahtunud pikka eluikka tehtavasse, sai \u00fcsna ruttu l\u00e4bitud,” selgitas muusik.<\/p>\n
See \u00e4ratas temas soovi ise muusikat rohkem kirjutama hakata. “Muusika kirjutamine on ka see, et roll muutub. Sa ei ole enam laval, vaid oled saalis ja vaatad t\u00e4iesti teistsuguses positsioonis. See on omamoodi v\u00e4ljakutse ja p\u00f5nev. Oli v\u00e4ga k\u00fctkestav kuulata oma muusikat distantsilt ja hoopis teistsuguses vormingus, teiste inimeste m\u00f5tte ja teo l\u00e4bi. See k\u00f5ik oli nii uus ja huvitav ning sealt hakkas see kasvama.”<\/p>\n
Esialgu katsetas J\u00fcrjendal v\u00e4iksemate koosseisudega, kuid siis tuli armastus koorimuusika vastu. Mehe s\u00f5nul m\u00e4ngisid selles v\u00f5tmerolli kolm Eesti Rahvusmeeskooris veedetud aastat.<\/p>\n
“K\u00f5rvad kikkis j\u00e4lgisin dirigent Ants Sootsi ja paljusid k\u00fclalisdirigente. Kuulasin muusikat just selle k\u00f5rvaga, et kuidas tehtud on: miks m\u00f5ni asi k\u00f5lab nii h\u00e4sti ja m\u00f5ni k\u00f5lab teistmoodi. Mis on see saladus, see v\u00f5ti. See k\u00f5ik on olnud v\u00e4ga heaks kooliks,” \u00fctles ta ja t\u00f5i v\u00e4lja, et oluline on muusikat luua, mitte konstrueerida.<\/p>\n
“Niipea kui tekib konstruktsioon, on vaja juba intellektuaalselt kolmandat, neljandat astet, et hakata lahti muukima, mis see t\u00e4pselt on. Seda v\u00f5ib ka nimetada muusikat muusikutele, mis on omaette \u017eanr. Aga selline loomisr\u00f5\u00f5mu v\u00f5i loomistungi pealt loodud teos on ikkagi erinev sellest, mis on konstrueeritud, t\u00e4nap\u00e4eval ka arvutiga kokku pakitud,” selgitas ta.<\/p>\n
J\u00fcrjendal t\u00f5i n\u00e4iteks Ernesaksa loomingu, mis tundub k\u00fcll kuulajale lihtne, kuid n\u00f5uab muusikutelt pingutust. “Seal on h\u00e4sti suur kaal emotsionaalsel osa. Ta kindlasti raputab sind. K\u00f5ik sellised head omadused on heal muusikal juures.”<\/p>\n
Augusti l\u00f5pus k\u00f5lab Tallinna kammermuusikafestivali “Folkloori sillad” avakontserdil J\u00fcrjendali\u00a0uusim heliteos, viiulikontsert “Impressioonid ja ekspressioonid”\u00a0Anna-Liisa Bezrodn\u00f5i\u00a0ja Eesti Sinfonietta esituses.\u00a0<\/p>\n
“Seda teost kirjutades olin kogu aeg m\u00f5ttes Anna-Liisa Bezrodn\u00f5i m\u00e4ngu juures ja tema sellise lavalise energia juures, ma ei lasknud kordagi lahti, ta oli kogu aeg kohal. See aitas v\u00e4ga palju,” r\u00e4\u00e4kis helilooja, kuidas lugu s\u00fcndis.<\/p>\n
Kuigi lugu on kirjutatud viiulile, on sellel ka sild kitarrimuusikaga. “Ma kasutan kvinth\u00e4\u00e4lestust ja viiul on kvinth\u00e4\u00e4lestuses instrument. See teos s\u00fcndis v\u00e4ga palju t\u00e4nu kitarrile,” avas helilooja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Helilooja ja kitarrist Robert J\u00fcrjendal \u00fctles “Vikerhommikus”, et muusikuks olemist saab v\u00f5rrelda r\u00e4nnuga, kus j\u00e4rgmine sihtpunkt pole kunagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242505,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,26777],"class_list":["post-242504","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-robert-jurjendal"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117025686503509596","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242504"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242504\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}