Estateguru<\/a>, digitaalne platvorm, mille kaudu said ettev\u00f5tted kaasata \u00e4ri edendamiseks vajalikku rahastust ning investorid neile kinnisvara tagatisel raha laenata. Kaksteist aastat hiljem on Estateguru kaudu investoritele v\u00e4lja makstud 100 miljonit eurot tulu ja rahastatud 957 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses laene.<\/p>\nTagasihoidlik algus<\/p>\n
Estateguru \u00fche esimese t\u00f6\u00f6taja ja praeguse tegevjuhi Daniil Aali s\u00f5nul alustati kitsas \u00fchetoalises kontoris. Ruumi oli nii v\u00e4he, et vahel tuli istuda ka aknalaual. Esimesel tegevusaastal oli ettev\u00f5ttel kaks t\u00f6\u00f6tajat. Asutajad ehitasid ettev\u00f5tet \u00fcles oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. <\/p>\n
Esimesed kliendid leiti isiklike kontaktide ja k\u00fclmade k\u00f5nedega. \u201eK\u00f5ik tegid k\u00f5ike ja rollid ei olnud rangelt jaotatud. Sama inimene v\u00f5is tegeleda m\u00fc\u00fcgi, klienditoe, turunduse ja tootearendusega,\u201c meenutab ta algusaegu. Investorid j\u00f5udsid platvormile peamiselt soovituste ja suust suhu levinud info kaudu. <\/p>\n
\u201eEsimese projektina rahastasime 50 000 euro suurust laenu, mille tagatiseks oli Lasnam\u00e4e korter. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes on ime, et selle kokku saime,\u201c muigab Aal. Ometi mudel t\u00f6\u00f6tas.<\/p>\n
Kasv ja laienemine<\/p>\n
2015. aastaks oli platvormi kaudu rahastatud miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses laene. J\u00e4rgmise kahe aasta jooksul alustas Estateguru tegevust ka L\u00e4tis ja Leedus.<\/p>\n
Sellele j\u00e4rgnes peadp\u00f6\u00f6ritav laienemine. Tegevust alustati veel Saksamaal, Soomes, Hispaanias ja Portugalis. <\/p>\n
Kiire rahvusvaheline kasv t\u00f5i kaasa uusi riske ja k\u00f5ikjal ei l\u00e4inud nii, nagu loodeti. Soomes, kus esimene laen v\u00e4ljastati 2018. aastal, j\u00e4id mahud v\u00e4ikeseks ja laenuv\u00f5tjate maksek\u00e4itumine osutus oodatust n\u00f5rgemaks. Saksamaal tegutses ettev\u00f5te aktiivselt aastatel 2020\u20132022, mil kinnisvara- ja refinantseerimisturg p\u00f6\u00f6rdusid tugevasse langusesse. M\u00f5lemal turul l\u00f5petati uute laenude v\u00e4ljastamine. Praegu tegeleb ettev\u00f5te seal b\u00fcrokraatiaga v\u00f5ideldes probleemsete laenude sissen\u00f5udmise ja tagatiste realiseerimisega. <\/p>\n
\u201eTegime raske, kuid vajaliku otsuse keskenduda taas Balti riikidele. Siin on meil k\u00f5ige pikem kogemus, kohalikud meeskonnad ning p\u00f5hjalik arusaam turust ja \u00f5igusruumist. Samuti on siin portfell k\u00f5ige tugevam,\u201c r\u00e4\u00e4gib Aal. <\/p>\n
Metsik L\u00e4\u00e4s<\/p>\n
Algusaastatel oli rahastusplatvormide tegevus reguleerimata ja sisuliselt v\u00f5is iga\u00fcks sellise \u00e4ri p\u00fcsti panna. Investorite paremaks kaitsmiseks kehtestas Euroopa Liit \u00fchisrahastusteenuste osutajatele \u00fchise regulatsiooni ning 2023. aasta l\u00f5puks pidid rahastusplatvormid saama tegevusloa.<\/p>\n
\u201eEstateguru taotles ja sai finantsinspektsioonilt \u00fcleeuroopalise \u00fchisrahastusteenuse tegevusloa, mis andis v\u00e4ga selged raamid. Lisaks oleme ise oma protsesse pidevalt lihvinud ja parendanud ning kui vaadata ettev\u00f5tte portfelli toimimist sellest ajast t\u00e4naseni, siis 97% laenudest on tagasi makstud v\u00f5i toimivad vastavalt laenugraafikule. Selline portfelli kvaliteet on pigem omane pankadele,\u201c t\u00e4iendab Aal. Tema s\u00f5nul on kunagisest v\u00e4hese regulatsiooniga ni\u0161ist saanud Euroopa Liidus \u00fchiste reeglite ja j\u00e4relevalve alusel toimiv rahastusmudel.<\/p>\n
Kuhu raha l\u00e4heb?<\/p>\n
Kui esimeseks projektiks oli Lasnam\u00e4e korteriga tagatud laen, siis korterite tagatisel laenavad ettev\u00f5tted platvormil ka t\u00e4nap\u00e4eval. Juurde on tulnud aga oluliselt suuremaid projekte. \u201eN\u00e4iteks aitasid 75 riigi investorid taaselustada P\u00e4rnu kultuurip\u00e4randit. Arendaja kaasas platvormi kaudu ligi 10 000 investorilt 4,4 miljonit eurot, et P\u00e4rnus \u00dclej\u00f5el asuvale 150-aastasele punastest tellistest \u201eBeti aidale\u201c uus elu anda. Praegu leiab hoonest luksuslikud loftid,\u201c toob Aal n\u00e4ite. Sama \u00e4gedaid n\u00e4iteid on tema s\u00f5nul nii L\u00e4tist kui ka Leedust. <\/p>\n
Kokku on Estateguru kaudu rahastatud \u00fcle 3100 projekti kogumahus 957 miljonit eurot. Platvormiga on liitunud \u00fcle 150 000 inimese 106 riigist ning investoritele on v\u00e4lja makstud kokku 100 miljonit eurot tulu. <\/p>\n
Aali s\u00f5nul on numbrid loomulikult muljetavaldavad, kuid ennek\u00f5ike on oluline aastatega saadud kogemus. \u201eOleme leidnud optimaalse tegevusmudeli, mis arvestab nii ettev\u00f5tete vajadusi kui ka investorite huvisid. P\u00f6\u00f6rased kasvuaastad on seljataga ja n\u00fc\u00fcd on eesm\u00e4rgiks stabiilne areng,\u201c l\u00f5petab Aal, kelle s\u00f5nul on k\u00f5ik eeldused selleks olemas.<\/p>\n
GALERII: Estateguru kaudu rahastatud kinnisvaraarendused<\/p>\n
T\u00e4helepanu! Investeerimisega kaasnevad riskid. Enne otsuse tegemist tutvuge finantsteenuse tingimustega ja vajadusel konsulteerige asjatundjaga. Minevikutootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Samal ajal olid keskpankade intressim\u00e4\u00e4rad peaaegu olematud ja pangahoiused pakkusid inimestele minimaalset tulu. Investeerimisv\u00f5imalusi oli praegusega v\u00f5rreldes v\u00e4hem,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242956,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-242955","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117029944908030519","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=242955"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/242955\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/242956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=242955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=242955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=242955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}