V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et veekogu k\u00fclastamine m\u00f5jub vaimsele tervisele eriti turgutavalt siis, kui me tunneme end seal turvaliselt ning l\u00e4heme ka reaalselt vette.<\/p>\n
Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udis hiljuti uurimisr\u00fchm, kuhu kuulusid ka Eesti Maa\u00fclikooli teadlased. T\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsisid nad k\u00fcsitlusandmeid enam kui 17 000 veekogu k\u00fclastuse kohta 19 riigis, et m\u00f5ista, milline m\u00f5ju on sellistel k\u00e4ikudel inimeste ps\u00fchholoogilisele taastumisele ning loodusega seotuse tundele.<\/p>\n
Selgus, et kuigi k\u00f5ige paremini aitasid keskendumisv\u00f5imet taastada liivarannad ja j\u00f5ed, m\u00f5jusid vaimule kosutavalt k\u00f5ik 17 uuritud veekogut\u00fc\u00fcpi. Leevendust pakkusid isegi tihedalt t\u00e4isehitatud rannapromenaadid.<\/p>\n
Teisalt ilmnes andmetest selge ajaline piir: k\u00f5ige rohkem v\u00e4henes stressitase neil, kes viibisid veekogu \u00e4\u00e4res kolm tundi. Samuti joonistus tulemustest v\u00e4lja, et ise vette minnes, n\u00e4iteks ujudes v\u00f5i veesporti harrastades, sai vaim suuremat kosutust, kui lihtsalt kaldal jalutades v\u00f5i istudes.<\/p>\n
Teadlaste s\u00f5nul peitub seletus meie ps\u00fchholoogias ja ohutajus. Kuna vesi on alati ka natukene ohtlik, peavad inimesed end esmalt selles keskkonnas turvaliselt tundma, et aju \u00fcldse l\u00f5dvestuda suudaks.<\/p>\n
Otsene f\u00fc\u00fcsiline kontakt veega aitab aga argimuredest paremini lahti rebida ja keskenduda k\u00e4esolevale hetkele, l\u00f5petades negatiivsete m\u00f5tete ketramise.\u00a0<\/p>\n
Seos esines ka puhkuse ja loodustunnetuse vahel: mida puhanum on inimene, seda tugevamat sidet ta \u00fcmbritsevaga tajub, mis omakorda aitab meie ajul veelgi paremini taastuda.<\/p>\n