{"id":243077,"date":"2026-08-03T08:31:32","date_gmt":"2026-08-03T08:31:32","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243077\/"},"modified":"2026-08-03T08:31:32","modified_gmt":"2026-08-03T08:31:32","slug":"hirm-rahutuste-ees-muutis-eesti-naisluuraja-rootsis-kolvatuks-valismaalaseks-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243077\/","title":{"rendered":"Hirm rahutuste ees muutis Eesti naisluuraja Rootsis k\u00f5lvatuks v\u00e4lismaalaseks | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Popkultuuris ja spiooniromaanides on 20. sajandi alguse naisspiooni \u00fcldlevinud v\u00f5rdkujuks Mata Hari: kosmopoliitne, seksuaalselt ahvatlev ja sotsiaalselt osav naine, kes suudab nende omaduste abil meestelt saladusi v\u00e4lja meelitada v\u00f5i v\u00e4lja petta.1 Tegelik luuret\u00f6\u00f6 oli muidugi teistsugune, nagu sellele on eri autorid korduvalt t\u00e4helepanu juhtinud, kirjutab University College Londoni Eesti ja P\u00f5hjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp ajalookultuuri ajakirjas Tuna<\/a>.<\/p>\n

Uuematest uurimustest tuleb v\u00e4lja seegi, et naisluurajate tugevused olid pigem keelteoskus, meeskolleegidest tihti parem kohanemisv\u00f5ime ja mobiilsus erinevate sotsiaalsete sf\u00e4\u00e4ride vahel, nagu ka tavap\u00e4rastesse ohukuvanditesse mittesobitumine ja seega v\u00f5ime v\u00e4hem t\u00e4helepanu ja kahtlust \u00e4ratada.2<\/p>\n

Eestist on tuntud naisspioone v\u00f5rsunud pigem v\u00e4he. Teise maailmas\u00f5ja ajast teatakse N\u00f5ukogude v\u00e4liluurajat ja v\u00f5imalikku topeltagenti Leen Kullmani.3 Spiooniks on peetud ka eesti p\u00e4ritolu kirjanikku ja \u00e4rinaist Hella Wuolijokit, kuigi pole kindel, kas tema kontaktid N\u00f5ukogude luurega tingimata just sellist iseloomustust toetavad.4<\/p>\n

Mary (Marie) Elfriede Pollocki (1889\u20131926) juhtum paigutub nii rahvusvahelises kui Eesti kontekstis veidi teistsugusesse kategooriasse. Stereot\u00fc\u00fcpide ja \u00fcldistustega sobitub ta teatud m\u00e4\u00e4ral: Pollock oskas mitut keelt, \u00fcletas oma l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud elu jooksul erinevaid sotsiaalseid ja riigipiire ning teda saatsid ametiv\u00f5imude kahtlused seksuaalses ebas\u00fcndsuses. Siiski j\u00e4i glamuurse femme fatale’i maailm tema jaoks v\u00e4ga kaugeks, v\u00e4hemalt s\u00e4ilinud allikate p\u00f5hjal otsustades. Ka Leen Kullmani kangelass\u00e4ra v\u00f5i Hella Wuolijoki tuntus ja \u00fchiskondlik positsioon j\u00e4id talle v\u00f5\u00f5raks. Tegelikult pole teada isegi see, kas ta \u00fcldse m\u00f5ne luure\u00fclesande t\u00e4itis.<\/p>\n

Uurimisk\u00fcsimus ja allikad<\/p>\n

Rotterdami linnaarhiivis s\u00e4ilitatavas surmade registris leidub l\u00fchike sissekanne, mille j\u00e4rgi suri Mary Elfriede Claudius selles linnas 1926. aasta 12. juulil kolmek\u00fcmne seitsme aasta vanuselt. Samas tuuakse \u00e4ra lahkunu s\u00fcnnilinn \u2013 Reval \u2013 ning abikaasa nimi: Alexander Pollock. Lisainfo lahtrisse on ametnik m\u00e4rkinud verder niets bekend, st “muud midagi pole teada”.5<\/p>\n

Lisaks saab ajakirjas Tuna<\/a> lugeda riigiorjandusest N\u00f5ukogude Liidus, juunik\u00fc\u00fcditamise ohvritest ja Eesti demokraatia aluste kujunemisest.<\/p>\n

\u00dcheksa aastat varem, 1917. aasta augustis ja septembris, sattus Mary Rootsis politseiuurimise alla, mis p\u00e4\u00e4dis kuningliku dekreediga tema riigist v\u00e4ljasaatmiseks. Siinkohal olen kasutanud peamiselt just selleaegseid materjale, et n\u00e4idata, kuidas \u00fcks Eestist p\u00e4rit Briti alam, kellel oli seoseid Vene vastuluurega, ilmus Rootsi ametiv\u00f5imude palge ette kui vaene, kahtlane ja ebasoovitav v\u00e4lismaalane, kellest vabanemiseks v\u00f5eti kasutusele administratiivsed meetmed.<\/p>\n

Asjassepuutuv allikmaterjal on napp ja sellega tuleb hoolikalt \u00fcmber k\u00e4ia. Kaugelt k\u00f5ige suurem osa sellest p\u00e4rineb erinevate tolleaegsete Rootsi ametiv\u00f5imude arhiivifondidest. Need ei ole m\u00f5istagi neutraalsed allikad Pollocki elu kohta, vaid p\u00f5him\u00f5tteliselt vaenulikud dokumendid, mille taustaks on Esimese maailmas\u00f5ja ajal k\u00f5rgenenud tundlikkus igasuguste v\u00e4hegi kahtlaste v\u00f5i ebatavaliste v\u00e4lismaalaste suhtes.<\/p>\n

Siinse publikatsiooni jaoks on kesksel kohal 28. augustiga dateeritud ja politsei kommenteeritud Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll. Lisaks m\u00f5ni p\u00e4ev varem \u00fclekuulamistel kogutud infole sisaldab see pealtn\u00e4ha t\u00e4iesti meelevaldseid kahtlustusi prostitutsioonis ja isegi n\u00f5drameelsuses, mida sai kasutada selleks, et Pollockist negatiivset kuvandit luua ja temast vabaneda.6<\/p>\n

Neid allikaid, mis otseselt t\u00f5endaksid Pollocki seoseid Vene luurega, on teada ainult \u00fcks. Nimelt leidis Mati Kr\u00f6\u00f6nstr\u00f6m Vene s\u00f5jaajalooarhiivist dokumendi, mille j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tas “Briti kodanik Maria Adolfi t Pollock” (varjunimega “Estonets”) Petrogradi s\u00f5jav\u00e4eringkonna vastuluure heaks. Lisaks m\u00e4rgib sama allikas tema kohta vaid seda, et “keerulisemaid \u00fclesandeid ei ole talle veel usaldatud”.7<\/p>\n

P\u00e4ritolu<\/p>\n

Pollockisse puutuvates materjalides leidub varieeruvusi \u00fcksikasjades, sh nimedes: Maria, Marie ja Mary, Elfriede ja Elfrida, Klaudius ja Claudius, Pollock ja Pollack.8 Geni lehel kasutatakse nimekuju Marie Elfriede Klaudius,9 mis t\u00f5en\u00e4oliselt vastab s\u00fcnnisissekandele kirikuraamatus. Rootsi isikutoimiku andmetel olid Mary vanemad r\u00e4tsepmeister Adolf Claudius ja tema abikaasa Julia Amalie, neiup\u00f5lvenimega Graff.10 Geni j\u00e4rgi olid vanemate nimed Ado Klaudius ja Julie Amalie Klaudius (snd Kraav).11<\/p>\n

Rootsi politseile antud \u00fctluste j\u00e4rgi elas Mary vanemate juures Tallinnas kuni seitsmeteistk\u00fcmneaastaseks saamiseni. Vanuses viis kuni neliteist oli ta k\u00e4inud koolis ja seej\u00e4rel evangeelse luterliku kiriku leeris.12 Piiride\u00fclene mobiilsus sai talle iseloomulikuks varases t\u00e4iskasvanueas, kui ta liikus Tallinna, Peterburi ja Helsingi vahel ning t\u00f6\u00f6tas eri kohtades poeteenija ja lapsehoidjana. 1917. aastaks r\u00e4\u00e4kis ta enda s\u00f5nul kuut keelt: vene, saksa, inglise, prantsuse, l\u00e4ti ja eesti.13 \u00dche k\u00e4sit\u00f6\u00f6lise perekonnast p\u00e4rit naise kohta oli see kahtlemata haruldane ning v\u00f5is olla \u00fcheks tema luuret\u00f6\u00f6le v\u00e4rbamise p\u00f5hjuseks.<\/p>\n

Need oma aja kohta laialdased ja rahvusvahelised kontaktid leidsid peegelduse tema eraelus: kahek\u00fcmne viie aastaselt abiellus Mary Glasgow’st p\u00e4rit Briti alama Alexander Pollockiga, kes t\u00f6\u00f6tas stenografisti v\u00f5i kirjutajana mingis Petrogradi \u00e4ris.14 Seel\u00e4bi sai Mary Briti kodakondsuse: 1915. aasta 15. detsembril (ukj) v\u00e4ljastas Petrogradi kindralkonsul talle Briti passi.15<\/p>\n

Millalgi p\u00e4rast seda v\u00e4rbaski Petrogradi s\u00f5jav\u00e4eringkonna vastuluure n\u00fc\u00fcd juba Briti alamana iseloomustatud Pollocki varjunimega Estonets ning talle usaldati mingeid (kuigi mitte veel keerulisi) \u00fclesandeid.16 Praeguse uurimisseisu juures on siiski v\u00f5imatu \u00f6elda, kas Pollock t\u00f6\u00f6tas ka 1917. aasta maikuus ja hiljem mingi Vene luureteenistuse heaks ja kui, siis milliste \u00fclesannetega. V\u00e4listada seda ei saa, kuid arvestades vahepeal toimunud Veebruarirevolutsiooni pole ka ebat\u00f5en\u00e4oline, et t\u00f6\u00f6suhe oli selleks ajaks juba katkenud.<\/p>\n

Oma Rootsi \u00fclekuulajatele Pollock sidemeid Vene vastuluurega m\u00f5istagi ei maininud. \u00dcldse polevat tema varasemas elus olnud midagi kriminaalset peale selle, et ta oli kunagi saanud Peterburis viis rubla trahvi trammikonduktori solvamise eest.17 K\u00fcll aga r\u00e4\u00e4kis ta Petrogradis valitsevast toidupuudusest, mille t\u00f5ttu pidid inimesed seal varahommikust \u00f5htuni leivaj\u00e4rjekorras seisma.18<\/p>\n

Stockholm 1917<\/p>\n

Stockholmi j\u00f5udis Pollock 1917. aasta kevadel, kui Rootsi ametiv\u00f5imud olid Vene revolutsiooni ja kohalike toitlusrahutuste m\u00f5jul muutunud eriti tundlikuks igasuguste m\u00e4rkide suhtes, mis viitasid poliitilise ja \u00fchiskondliku ebastabiilsuse kasvule.19 Lisaks t\u00f6\u00f6lisliidritele kahtlustati pingete ja rahutuste p\u00f5hjustamises v\u00f5i v\u00e4hemalt kohaliku majanduse ja toitluss\u00fcsteemi p\u00f5hjendamatus koormamises ka v\u00e4lismaalasi ning nende seast ise\u00e4ranis neid, kellel oli mingi side Rootsist ida poole j\u00e4\u00e4vate aladega.20<\/p>\n

Tollane Rootsi salapolitsei (Polisbyr\u00e5n) p\u00fc\u00fcdis v\u00e4lismaalastest v\u00e4idetavalt l\u00e4htuvat ohtu ohjeldada hotellide, pansionaatide ja \u00fc\u00fcrileandjate kaudu: k\u00f5iki majutuspakkujaid kohustati pidama registrit nende juures peatuvate v\u00f5i elavate v\u00e4lismaalaste \u00fcle. See v\u00f5imaldas vajaduse korral kindlaks teha isiku riiki sisenemise aega ja asukohavahetusi ning leida tunnistajaid, kes olid temaga kokku puutunud.21<\/p>\n

Seejuures oli asjassepuutuv \u00f5iguslik raamistik piisavalt laialivalguv, nii et kellegi kohta eri majutuskohtades s\u00e4ilitatavad vastuolulised andmed, ebam\u00e4\u00e4rane p\u00f5hjus riigis viibimiseks, pealtn\u00e4ha ebapiisavad elatusvahendid ja muud administratiivsed k\u00fcsitavused sulasid kergesti kokku neutraliteedipoliitikasse v\u00f5i riiklikku julgeolekusse puutuvate ohukuvanditega.22 Sellel foonil sai taoline juhtum nagu Pollocki oma liikuda v\u00e4ikeste k\u00f5rvalekallete politseilisest registreerimisest kuni ametliku riigist v\u00e4ljasaatmiseni suhteliselt probleemivabalt ja kiiresti.23<\/p>\n

Kuidas Pollock Rootsi saabus, on ebaselge. \u00dchel \u00fclekuulamisel v\u00e4itis ta, et oli \u00fcletanud Haparanda juures Soome-Rootsi piiri 19. mail ning siirdunud seej\u00e4rel otse Stockholmi.24 Teisel korral r\u00e4\u00e4kis ta, et oli saabunud vist 9. mail ja elanud esmalt kuni 23. maini hotellis Reisman.25 V\u00e4lismaalaste registrit pidav politsei tegi omalt poolt kindlaks, et Pollock oli Stockholmi saabunud teadaolevalt 25. mail, v\u00e4itnud esialgu, et tuleb Br\u00fcsselist ning registreerunud Malmstensi hotellis Vene alamana. 26. mail kolis Pollock preili Falki pansionaati aadressil Kungsgatan 72 v\u00f5i 74. Ka seekord registreeris ta end Vene (v\u00f5i teistel andmetel Saksa) alamana ning v\u00e4itis, et oli saabunud otse Petrogradist.26<\/p>\n

Mary (Marie) Elfriede Pollock. Autor\/allikas: Polisunderr\u00e4ttelser 1917, lk 54<\/p>\n

On v\u00f5imatu \u00f6elda, kas need vastuolud tulenesid lihtsalt arusaamatustest, unustamisest, luuret\u00f6\u00f6taja kasutatud legendist v\u00f5i millestki muust. Selge on vaid see, et Pollock j\u00e4ttis endast maha rea m\u00f5neti vastuk\u00e4ivaid andmeid oma kodakondsuse ja reisimarsruudi kohta ning et Rootsi ametiv\u00f5imud kasutasid seda asjaolu tema vastu.<\/p>\n

Omalt poolt m\u00f6\u00f6nis politsei, et need Pollocki \u00fclekuulamistel antud teated, mida oli v\u00f5imalik kontrollida, vastasid t\u00f5ele. Sellegipoolest peeti tema k\u00e4itumist ja Rootsis viibimise asjaolusid kahtlasteks. Negatiivset hinnangut tugevdasid \u00fclekuulamistelt saadud muljed, eriti naise keeldumine vastamast k\u00fcsimustele, miks ta oli oma abikaasa Venemaale j\u00e4tnud ning kuidas ta kavatses end Stockholmis viibides seaduslikult elatada.27<\/p>\n

Pollocki v\u00f5imalik luurealane tegevus Stockholmis j\u00e4\u00e4b allikates kajastamata, kuid see-eest ilmneb sealt selgelt tema vaesus. \u00dclekuulajatele r\u00e4\u00e4kis Pollock, et Petrogradis viibiv abikaasa oli teda igakuiselt rahaliselt toetanud, kuid summad olid aja l\u00f5ikes oluliselt v\u00e4henenud: 140\u2013160 rubla maikuus, 190 juunis, 150 juulis ja ainult 80 augustis.28 Raha v\u00e4\u00e4rtust v\u00e4hendas ka halb vahetuskurss: Pollocki s\u00f5nul sai saja rubla eest ainult 64 Rootsi krooni.29 Ka preili Falkile oli ta kaevanud, et rubla v\u00e4\u00e4rtuse langus on tema elu Stockholmis keeruliseks muutnud.30<\/p>\n

Pollocki rahaprobleeme kinnitavad ka muud teadaolevad asjaolud. Falki pansionaadis oli Pollock oma toa eest maksnud esmalt 40 krooni kuus, ent kui \u00fc\u00fcr t\u00f5usis 45 kroonini ning preili Falk otsustas, et k\u00f5ik k\u00fclalised peavad maksma t\u00e4ispansioni (st ka s\u00f6\u00f6gikordade) eest, pidi Pollock v\u00e4lja kolima.31 24. augustil elas ta juba aadressil Drottninggatan 95 kellegi preili v\u00f5i proua S\u00f6derbergi juures.32 Politseiuurimise k\u00e4igus selgus lisaks, et Pollock oli viinud pandimajja kaks s\u00f5rmust ja medaljoniga k\u00e4ev\u00f5ru, mille eest ta oli saanud 32 krooni. V\u00f5imalused raha teenimiseks tal siiski p\u00e4riselt ei puudunud: \u00fches \u00fclekuulamisprotokollis on mainitud, et Pollockil oli Venemaalt kaasa v\u00f5etud \u00f5mblusmasin.33 Siiski pole teada, et ta oleks \u00f5mblemisega lisa teeninud.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes joonistub uurimismaterjalide p\u00f5hjal k\u00fcllaltki meeleheitlik pilt: Pollock oli ilma kohaliku turvav\u00f5rgustikuta v\u00e4lismaalasest naine, kelle riigis viibimise asjaolud olid segasev\u00f5itu, sissetulekud aja jooksul v\u00e4henesid ning tulevik tundus enam kui ebaselge. Need asjaolud kujundasid Rootsi ametiv\u00f5imude suhtumist temasse olenemata k\u00f5igest muust, mis hakkamasaamise m\u00f5ttes v\u00f5inuks r\u00e4\u00e4kida Pollocki kasuks (keelteoskus, Briti kodakondsus, \u00f5mblusmasin).<\/p>\n

Politseiuurimine ja v\u00e4ljasaatmine<\/p>\n

Nii ei seostanudki Pollocki juhtumiga tegelev Rootsi politsei teda otseselt mingite luure\u00fclesannetega. Selle asemel oli suhtumine temasse negatiivne \u00fclalmainitud administratiivsete ebaselguste ja vaesuse p\u00e4rast, millele lisandusid veel muud k\u00fcsitavused. 28. augustiga dateeritud \u00fclekuulamisprotokollis on sedastatud, et Pollock n\u00e4gi v\u00e4lja f\u00fc\u00fcsiliselt n\u00f5rk ja vaevatud, tema vastused k\u00fcsimustele olid muutlikud ning ta tundus “vaimses m\u00f5ttes k\u00fcllaltki mahaj\u00e4\u00e4nud” (rts ganska efterblifven i intellektuellt afseende).34<\/p>\n

Arvestades seda laiemat mustrit, pole \u00fcllatav, et kehv majanduslik ja sotsiaalne olukord ning v\u00f5imalik n\u00f5rgam\u00f5istuslikkus andsid alust moraalseteks kahtlustusteks. 28. augustiga dateeritud ja kommentaaridega varustatud \u00fclekuulamisprotokolli j\u00e4rgi oli politseini j\u00f5udnud kuulujutt, mille j\u00e4rgi oli Pollock osutanud raha eest seksuaalteenuseid. Preili Falk, kes nimetas Pollockit “v\u00e4ga vaikseks ja tasaseks inimeseks”, oli omalt poolt m\u00f6\u00f6nnud, et viimasel oli k\u00e4inud nii mees- kui naissoost k\u00fclalisi, kuid tema meelest olnud tegu isiklike tuttavatega. Ka politsei tunnistas, et ei tea, kas k\u00f5nealune akt oli toimunud \u00fche Pollockit S\u00f6derbergi juures v\u00e4idetavalt k\u00fclastanud rootsi keelt k\u00f5neleva mehega v\u00f5i kellegi teisega. Siiski sedastas protokoll, et Pollocki “k\u00e4itumist ja olekut arvestades” tundus kuulujutt vastavat t\u00f5ele.35<\/p>\n

Nii v\u00f5ibki \u00f6elda, et kuigi vettpidavad t\u00f5endid prostitutsiooni kohta puudusid, olid juhtumi muud asjaolud politsei jaoks piisavalt k\u00f5nekad, et kujundada muljet Pollockist kui mitte ainult administratiivselt, vaid ka moraalselt ebasoovitavast inimesest. Ent p\u00f5hjus tema vastu uurimise algatamiseks polnud siiski mitte \u00fclalmainitud kuuldus, vaid Pollocki taas segasev\u00f5itu kokkupuude venelanna Ksenia Afanasjevna Barantsevaga36, keda Rootsi ametiv\u00f5imud kahtlustasid intiimsuhtes ja ka luurealases koost\u00f6\u00f6s tuntud Saksa agendi ja sabot\u00f6\u00f6ri Walter von Gerichiga.37<\/p>\n

Barantseva isikutoimikus leiduv j\u00e4lgimismemo 23. augustist kirjeldab \u00fcksikasjalikult, kuidas t\u00e4pselt Pollock Rootsi politsei t\u00e4helepanu osaliseks sai. Memo j\u00e4rgi asuti salapolitseile juba varasemast tuttavat Barantsevat otsekohe j\u00e4lgima, kui ta hommikuselt Haparanda rongilt Stockholmi raudteejaamas maha astus. P\u00e4rast pagasi eest hoolitsemist ja einelaua k\u00fclastamist l\u00e4ks Barantseva paarik\u00fcmneks minutiks k\u00fclla preili Falki pansionaadis elavale “proua Pollakile”. Kohe seej\u00e4rel siirdus Barantseva postkontorisse, et k\u00e4tte saada enda ja von Gerichi nimele tulnud n\u00f5udmiseni postisaadetised.38<\/p>\n

Teise allika j\u00e4rgi olid s\u00fcndmused toimunud vastupidises j\u00e4rjekorras: Barantseva oli k\u00f5igepealt k\u00e4inud postkontoris, siis aga siirdunud Pollocki juurde.39 Ent nii v\u00f5i teisiti sattus Pollock, keda memole lisatud k\u00e4sikirjalises m\u00e4rkuses nimetatakse “v\u00e4lismaalasest naiseks”40, selle l\u00fchivisiidi t\u00f5ttu n\u00fc\u00fcd politseiuurimise alla.<\/p>\n

Ise r\u00e4\u00e4kis Pollock selle k\u00fclask\u00e4igu kohta preili Falkile j\u00e4rgmist: ta oli ainult vene keelt oskava Barantsevaga tutvunud paari p\u00e4eva eest ning aidanud tal osta rongipileteid Haparandasse ja sealt edasi Venemaale. See, et Barantseva seej\u00e4rel uuesti Stockholmis v\u00e4lja ilmus, oli Pollockile tulnud \u00fcllatusena ning ta ei soovinud naisega tutvust j\u00e4tkata, kuna pidas v\u00f5imatuks, et too “elatab ennast ausal moel”. Omalt poolt keelas preili Falk rangelt \u00e4ra, et Barantseva Pollocki juurde elama j\u00e4\u00e4ks, nagu tal v\u00f5ib-olla kavas v\u00f5is olla.41<\/p>\n

Tegelikult pole Pollocki ja Barantseva kokkupuute t\u00e4hendust v\u00f5imalik k\u00e4ttesaadavate allikate p\u00f5hjal kindlaks teha. Sellel v\u00f5is olla seos Pollocki luuret\u00f6\u00f6ga ning pole v\u00f5imatu, et Gerichi l\u00e4hikonda infiltreerumine oligi talle \u00fclesandeks tehtud. Ent v\u00e4hemalt sama t\u00f5en\u00e4oline on see, et kahe Venemaalt Stockholmi tulnud naise vahel oli tekkinud kontakt kas t\u00e4iesti juhuslikult v\u00f5i juba mainitud praktilistest asjaoludest tingituna. Politsei jaoks oli aga see episood, mis iseenesest k\u00fcll midagi ei t\u00f5estanud, esimene joon kuvandis, mida hakati looma Pollockist kui ebasoovitavast isikust.<\/p>\n

25. augustil kutsuti Pollock politseijaoskonda.42 Kaks saksa keeles toimunud \u00fclekuulamist leidsid aset samal p\u00e4eval43 ning nende sisu kokkuv\u00f5ttev ja kommentaaridega varustatud ametlik protokoll on dateeritud 28. augustiga.44 \u00dclekuulajatele v\u00e4itis Pollock, et poliitika teda ei huvita ning ta ootab Stockholmis reisiraha saabumist, et siirduda oma mehe vanemate juurde Suurbritannias.45 Taas kord on p\u00f5hjust uskuda, et Pollock ei valetanud: Suurbritannia rahvusarhiivis leiduv sealse v\u00e4lisministeeriumi registrikaart 1917. aastast t\u00f5endab, et sel ajal t\u00f5epoolest menetleti proua Mary Pollocki reisi Petrogradist Londonisse ja Glasgow’sse.46<\/p>\n

P\u00e4rast \u00fclekuulamisi lubati Pollock vabadusse, kuid politsei koostas soovituse tema v\u00e4ljasaatmiseks, milles seoti kokku terve rida erinevaid argumente: v\u00f5imalik valeandmete esitamine hotellidesse sisseregistreerimisel, sissetulekute puudumine ja suutmatus ennast seaduslikult \u00e4ra elatada ning l\u00f5puks ka kontakt Barantsevaga.47 K\u00f5ik see vastas tol ajal tavap\u00e4rasele Rootsi politseipraktikale, milles administratiivseid k\u00f5rvalekaldeid ja asjaomase isiku rahaprobleeme kasutati k\u00e4ep\u00e4rase ettek\u00e4\u00e4ndena poliitiliselt v\u00f5i sotsiaalselt soovimatutest v\u00e4lismaalastest vabanemiseks.48<\/p>\n

7. septembril v\u00e4ljastati kuningas Gustav V allkirjaga kuninglik dekreet Pollocki Rootsi riigist v\u00e4ljasaatmise kohta.49 10. septembri hommikul v\u00f5eti ta oma kodus Drottninggatanil kinni ning v\u00e4ljasaatmisotsus tehti talle teatavaks.50 B\u00fcrokraatlikus jadas j\u00e4rgnes veel ametlik vangistatud isiku transpordikorraldus, mille kohaselt tuli Pollockile anda kuivtoitu, kasutada vajaduse korral k\u00e4eraudu ning viia ta raudteetranspordiga Lule\u00e5sse, kust ta tuli saata \u00fcle Rootsi-Soome piiri tagasi Venemaale.51<\/p>\n

Seej\u00e4rel Mary Pollocki j\u00e4ljed kaovad, kuni tema surmani 1926. aastal Rotterdamis.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

V\u00f5ib \u00f6elda, et Mary Pollocki juhtum on glamuurse spiooniloo t\u00e4ielik vastand ning annab seega ilmselt realistlikuma pildi sellest, milline v\u00f5is olla \u00fcks 20. sajandi algusk\u00fcmnendite naisluuraja: vaene, sotsiaalselt isoleeritud ja tundmatu nii oma kaasaegsete kui hilisema ajaloo jaoks, kui m\u00f5ned \u00fcksikud s\u00e4ilinud dokumendid v\u00e4lja arvata.<\/p>\n

Eelk\u00f5ige heidavad Pollocki kohta s\u00e4ilinud materjalid valgust sellele, kuidas Esimese maailmas\u00f5ja aegses Rootsis ristusid politseilised kontrollmeetmed kahtlaseks peetavate v\u00e4lismaalaste \u00fcle ning erinevad sotsiaalsed v\u00f5i ka soop\u00f5hised asjaolud, sh vaesus ja kahtlustused prostitutsioonis, mida sai kasutada inimestest vabanemiseks.<\/p>\n

Luuret\u00f6\u00f6le viitavad m\u00e4rgid \u2013 esiteks see, et Pollock oli Petrogradi s\u00f5jav\u00e4eringkonna vastuluureosakonna teenistuses, ning teiseks tema l\u00fchike kontakt politsei j\u00e4lgitava Barantsevaga \u2013 j\u00e4\u00e4vad selle masendava reaalsuse k\u00f5rval juhuslikuks ja raskesti t\u00f5lgendatavaks. \u00d5ieti teamegi tema kohta ainult seda, kuidas Rootsi riik ta tuvastas, temaga seonduvat menetles ja ta riigist v\u00e4lja saatis.<\/p>\n

Vastandina Rootsi ametiv\u00f5imude umbusule tundub Suurbritannia registrikaart kinnitavat, et Pollock oligi suures plaanis see, kellena ta end esitles: Briti alam, kes oli revolutsiooniliselt Venemaalt lahkunud ja p\u00fc\u00fcdis j\u00f5uda oma mehe perekonna juurde Glasgow’s. Rootsi politsei jaoks j\u00e4i see fakt siiski b\u00fcrokraatliku eelarvamuse varju.<\/p>\n

On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et kuigi Pollockil oli ette n\u00e4idata kehtiv Briti pass, ei ole teada, et Rootsi ametiv\u00f5imud pidanuks vajalikuks \u00fchendust v\u00f5tta kohaliku Suurbritannia konsulaadiga. Selle asemel saadeti Pollock tagasi Venemaale, kust ta oli tulnud. Kahtlemata toimus see kui mitte otseselt k\u00e4eraudades, siis v\u00e4hemalt ilma igasuguse glamuurita.<\/p>\n

Lisaks saab ajakirjas Tuna<\/a> lugeda riigiorjandusest N\u00f5ukogude Liidus, juunik\u00fc\u00fcditamise ohvritest ja Eesti demokraatia aluste kujunemisest.<\/p>\n

Viited
1 – <\/a> J. Wheelwright. The Fatal Lover: Mata Hari and the Myth of Women in Espionage. London: Collins & Brown, 1992.
2 \u2013 T. M. Proctor. Female Intelligence: Women and Espionage in the First World War. New York: New York University Press, 2003; H. Fry. Women in Intelligence: The Hidden History of Two World Wars. New Haven; London: Yale University Press, 2023.
3 \u2013 H. Reinart. N\u00f5ukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu. \u2013 Postimees, 11.09.2018.
4 \u2013 E. Tuomioja. \u00d5rnroosa: Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses. Tallinn: Varrak, 2006.
5 \u2013 Rotterdami Linnaarhiiv, Burgerlijke Stand Rotterdam, overlijdensakten, Rotterdam, archief 999-09, inv. nr 1926D, surmakanne nr 1926.2842, fol. d068v, Mary Elfriede Claudiuse surmakanne, 12.07.1926.
6 \u2013 Stockholmi Linnaarhiiv (StSA), \u00d6verst\u00e5th\u00e5llar\u00e4mbetet f\u00f6r polis\u00e4renden (\u00d6\u00c4), Kriminalavdelningen (K), B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
7 \u2013 Venemaa Riiklik S\u00f5jaajaloo Arhiiv (RGVIA), 2031.4.564 l. 11; M. Kr\u00f6\u00f6nstr\u00f6m. Erich B\u00e4rengrub \u2013 koolipoisist luuraja Esimeses maailmas\u00f5jas. \u2013 Tuna 2026, 1, lk 50\u201351.
8 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, Utl\u00e4nningsexpeditionen (U), FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed, 25.08.1917; Rootsi Riigiarhiiv (RA), Polisbyr\u00e5n, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917; RA, Civildepartementet I, Hemliga arkivet (HA), E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
9 \u2013 Marie Elfriede Klaudius (1889 \u2013 su.). \u2013 Geni, https:\/\/www.geni.com\/people\/Marie-Klaudius\/6000000042463816917 (3.03.2026).
10 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.<\/p>\n

11 \u2013 Marie Elfriede Klaudius. \u2013 Geni.
12 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
13 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
14 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed; StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
15 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
16 \u2013 M. Kr\u00f6\u00f6nstr\u00f6m. Erich B\u00e4rengrub, lk 50\u201351.
17 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
18 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
19 \u2013 C.-G. Andr\u00e6. Revolt eller reform: Sverige inf\u00f6r revolutionerna i Europa 1917\u20131918. Stockholm: Carlsson, 1998; H. Nystr\u00f6m. Hungerupproret 1917. Stockholm: Zelos, 1994.
20 \u2013 J. Langkjaer. \u00d6vervakning f\u00f6r rikets s\u00e4kerhet: svensk s\u00e4kerhetspolisi\u00e4r \u00f6vervakning av utl\u00e4ndska personer och inhemsk politisk aktivitet, 1885\u20131922. (Stockholm studies in history 93.) Stockholm: Acta Universitatis Stockholmiensis, 2011, lk 203; H. Nystr\u00f6m. Hungerupproret 1917, lk 77; T. Hammar. Sverige \u00e5t svenskarna: invandringspolitik, utl\u00e4nningskontroll och asylr\u00e4tt 1900\u20131932. Stockholm, 1964, lk 165\u2013167.<\/p>\n

21 \u2013 T. Hammar. Sverige \u00e5t svenskarna, lk 160\u2013161; J. Langkjaer. \u00d6vervakning f\u00f6r rikets s\u00e4kerhet, lk 51\u201353.
22 \u2013 Lag ang\u00e5ende f\u00f6rbud f\u00f6r vissa utl\u00e4nningar att h\u00e4r i riket vistas, \u00a7 13, 18. \u2013 Svensk f\u00f6rfattningssamling 1914, nr 196; T. Hammar. Sverige \u00e5t svenskarna: invandringspolitik, utl\u00e4nningskontroll och asylr\u00e4tt 1900\u20131932. Stockholm, 1964, lk 149\u2013150.
23 \u2013 J. Langkjaer. \u00d6vervakning f\u00f6r rikets s\u00e4kerhet, lk 124, 185; T. Hammar. Sverige \u00e5t svenskarna, lk 143\u2013144, 157.
24 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917.
25 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
26 \u2013 RA, Polisbyr\u00e5n, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917; RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
27 \u2013 RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
28 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
29 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
30vRA, Polisbyr\u00e5n, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917.<\/p>\n

31 \u2013 Samas; RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
32 \u2013 RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.
33 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
34 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
35 \u2013 Samas.
36 \u2013 Rootsi allikates Xenia Afanassiewna Barantzeff.
37 \u2013 RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; Rootsi S\u00f5jaarhiiv, Generalstaben, Inrikesavdelningen, F II, vol. 2, Gaddi kiri Kjellmanile, 20.08.1917. Walter von Gerich (1881\u20131939) alias parun von Rautenfels oli Esimese maailmas\u00f5ja aegse Saksa s\u00f5jav\u00e4eluure soomlasest agent, kes 1917. aastal p\u00f5hjustas suure rahvusvahelise skandaali. Juuni keskel arreteeris Norra politsei \u00fchelt v\u00e4lissaatkonnalt saadud vihje peale Kristianias (Oslo) diplomaatilise kulleri kattevarju all reisiva Gerichi. Tema pagasist leiti \u00fcle 200 kg l\u00f5hkeainet ja p\u00f5rgumasinaid, mis olid m\u00f5eldud kasutamiseks Entente’i kaubalaevade vastu ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopat P\u00f5hja-Skandinaavia kaudu Venemaaga \u00fchendavate varustusteede saboteerimiseks. Tehtud avastus, mida kasutati laialdaselt Entente’i maade s\u00f5japropagandas, p\u00f5hjustas neutraalses Skandinaavias laialdast meelepaha ning teravdas Saksa-Norra suhteid. J. S\u00f8hr. Spioner og bomber: Fra opdagelsespolitiets arbeide under verdenskrigen. Oslo: Johan Grundt Tanum, 1938, lk 72\u201398.
38 \u2013 RA, Polisbyr\u00e5n, F I A:6, Xenia Barantzeffi j\u00e4lgimisprotokoll, 23.08.1917; RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917; RA, Polisbyr\u00e5n, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917.
39 \u2013 RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
40 \u2013 RA, Polisbyr\u00e5n, F I A:6, Xenia Barantzeffi j\u00e4lgimisprotokoll, 23.08.1917.<\/p>\n

41 \u2013 RA, Polisbyr\u00e5n, E II:1, Memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 25.08.1917.
42 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.
43 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 1, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917.
44 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
45 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll 2, 25.08.1917; StSA, \u00d6\u00c4, K, B II, vol. 237 (1917), Mary Elfriede Pollocki \u00fclekuulamisprotokoll, 28.08.1917.
46 \u2013 The National Archives, FO 1111\/296\/1, registrikaart “Pollock Mary Mrs”, 1917. Dokumenti v\u00f5i dokumente, millele registrikaart osutab, ei \u00f5nnestunud arhiivist siiski leida.
47 \u2013 RA, Civildepartementet I, HA, E II b, vol. 4, Konfidentsiaalne memo Mary Elfriede Pollocki kohta, 4.09.1917.
48 \u2013 T. Hammar. Sverige \u00e5t svenskarna, lk 143\u2013144, 157; J. Langkjaer. \u00d6vervakning f\u00f6r rikets s\u00e4kerhet, lk 124, 185.
49 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, Poliskammaren, E XVI, vol. 5, v\u00e4ljasaatmisotsus Inglise alama Mary Elfriede Pollocki kohta, 07.09.1917.
50 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, U, FI a:1, kd 19, Mary Elfriede Pollocki isikuandmed.<\/p>\n

51 \u2013 StSA, \u00d6\u00c4, Poliskammaren, E XVI, vol. 5, Mary Elfriede Pollocki vangitranspordikorraldus, 10.09.1917; Landsarkivet i H\u00e4rn\u00f6sand, L\u00e4nsstyrelsen i Norrbottens l\u00e4n, Landskansliet, D I a, vol. 320, Stockholmi politsei kiri Norrbotteni l\u00e4\u00e4ni maavanemale, 10.09.1917.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Popkultuuris ja spiooniromaanides on 20. sajandi alguse naisspiooni \u00fcldlevinud v\u00f5rdkujuks Mata Hari: kosmopoliitne, seksuaalselt ahvatlev ja sotsiaalselt osav…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243078,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,95,19,25,6978,371,308,23,24,22,288,20,30,92,93,94],"class_list":["post-243077","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teaduselu","tag-tehnika","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-universum","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117030648983838999","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243077\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243078"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}