Fotograaf Peeter Langovitsa s\u00f5nul omandavad paljud fotod oma t\u00f5elise v\u00e4\u00e4rtuse alles aastate v\u00f5i isegi aastak\u00fcmnete p\u00e4rast, kui neist saavad ajastu tunnistajad.<\/p>\n
Fotograaf Peeter Langovits on viimastel aastatel p\u00fchendunud oma mahuka fotoarhiivi korrastamisele ja digitaliseerimisele. Aastak\u00fcmnete jooksul kogunenud materjalist on s\u00fcndinud mitu fotoraamatut.<\/p>\n
“Materjali on aastate jooksul nii hulgaliselt kogunenud, et ma suudan seda vaevu hallata. Olen m\u00f5elnud, et kui mind siin \u00fchel p\u00e4eval elavate kirjas pole, siis seda kultuurikihti, mis mul salvestunud on, ei n\u00e4ri mitte keegi peale minu l\u00e4bi,” r\u00e4\u00e4kis Langovits Klassikaraadio saates “Delta”. Seet\u00f5ttu digitaliseerib ta eelk\u00f5ige filmile tehtud fotosid, mida on kogunenud tuhandete kaupa. “Ausalt \u00f6eldes j\u00e4tkuks mul t\u00f6\u00f6d 30 aastaks.”<\/p>\n
Arhiivi l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades otsib Langovits fotosid, mis k\u00f5netavad ka aastak\u00fcmneid p\u00e4rast nende tegemist. Tema hinnangul on eriti v\u00e4\u00e4rtuslikud 1970., 1980. ja 1990. aastate alguse \u00fclesv\u00f5tted, mis j\u00e4\u00e4dvustavad Eesti \u00fchiskonnas toimunud suuri muutusi. Osa sellest materjalist on j\u00f5udnud Eesti Fotomuuseumisse, kuid suur osa ootab veel korrastamist.<\/p>\n
“Endalegi on huvitav, et j\u00e4lle avastad mingi pildi, aga miks ma seda kunagi kasutanud ei ole, see on v\u00e4ga hea \u00fcldistusega pilt. Aga ju ma vaatasin tookord asja teise m\u00e4tta otsast,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Langovitsa seni mahukaim fotoraamat keskendub V\u00e4ike-\u00d5ism\u00e4ele, kus ta on ise aastak\u00fcmneid elanud. Raamat algab esimeste ehitusvaiade maasse l\u00f6\u00f6misega ning j\u00f5uab v\u00e4lja m\u00f6\u00f6dunud aastasse.<\/p>\n
Fotograafi s\u00f5nul v\u00f5imaldas kodukandis elamine tal piirkonna arengut rahulikult j\u00e4lgida. Algul pildistas ta lihtsalt enda \u00fcmber toimuvat, ilma konkreetse plaanita sellest kunagi raamatut teha.<\/p>\n
“K\u00f5ik need asjad omavahel kontekstis tekitavad p\u00e4ris hea pildi sellest, mis ikkagi meie \u00fcmber toimunud on, kuidas me elanud oleme,” m\u00e4rkis Langovits. Tema s\u00f5nul oleks ta m\u00f5ne olukorra ehk teisiti j\u00e4\u00e4dvustanud, kui oleks teadnud, et neist s\u00fcnnib kunagi terviklik \u00fclevaade.<\/p>\n
Ajalugu s\u00fcnnib ootamatult<\/p>\n
Langovits t\u00f5des, et pildistamine on talle harjumus, millest ta ei suuda loobuda. Ise nimetab ta seda kutsehaiguseks. “Mul on see kutsehaigus. Ma pean nupule vajutama,” \u00fctles ta. “Mul ei m\u00f6\u00f6du praktiliselt p\u00e4evagi, kui ma \u00fchtegi kaadrit ei j\u00e4\u00e4dvustaks.”<\/p>\n
Ka intervjuule tulles m\u00e4rkas ta valguse peegeldusi Hiltoni hotellil ning pildistas raadiomaja vaadet. “Homme seda enam sellisena ei ole. Nii see elu l\u00e4heb. Aga see pakub mulle suurt naudingut.”<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele vaadates m\u00f5istab Langovits, et mitmest tema fotost on saanud olulised ajaloodokumendid. Esimest korda tajus seda Balti ketti pildistades. Veel tugevamalt tundis ta seda hetkel, kui Tallinnas eemaldati Lenini kuju.<\/p>\n
“Ma olin \u00fcks v\u00e4heseid fotograafe, kes sinna \u00f5igeks ajaks kohale j\u00f5udis. Siis ma tundsin, et ma olen ajaloo keskel,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6tades sattus ta sageli s\u00fcndmuste keskele ning osa neist t\u00f6\u00f6\u00fclesannete k\u00e4igus tehtud sotsiaalsetest fotodest j\u00f5udis ka V\u00e4ike-\u00d5ism\u00e4e raamatusse.<\/p>\n
Stiililiselt eelistab Langovits mustvalget fotograafiat. “Mulle tundub see palju emotsionaalsem ja see m\u00f5jub teistmoodi,” \u00fctles ta ja lisas, et samav\u00f5rd k\u00f6idab teda udu.<\/p>\n
“Seal on see perspektiiv teistmoodi. Peal selle on seal ootamatuse hetk. Ma ei tea, kes v\u00f5i mis udust v\u00e4lja ilmub ja mis edasi toimuma hakkab. Samas ta loob natukene m\u00fcstilise atmosf\u00e4\u00e4ri, mis on mulle hingel\u00e4hedane.”<\/p>\n
T\u00e4navafotograafia on muutunud keerulisemaks<\/p>\n
Langovitsa hinnangul on inimeste suhtumine t\u00e4navafotograafiasse aastatega m\u00e4rgatavalt muutunud. Kui varem suhtuti fotograafidesse \u00fcksk\u00f5ikselt, siis n\u00fc\u00fcd ollakse ettevaatlikumad. Praegu kaalub ta enne inimese pildistamist rohkem.<\/p>\n
“Seadusandlus on muutunud, k\u00f5ik on muutunud ja ma v\u00e4ga k\u00f5hklen, kas pildistada inimest v\u00f5i mitte,” t\u00f5des fotograaf. <\/p>\n
Langovitsa s\u00f5nul on \u00fchiskonna suhtumine fotodesse muutunud ka seet\u00f5ttu, et digitaalseid pilte on lihtne muuta.<\/p>\n
“Aeg muutub ja arusaamised muutuvad. Ilmselt sellest, et fotosid on v\u00e4ga palju kuritarvitatud, on foto usalduv\u00e4\u00e4rsus kadunud. Juba Peeter Toming hoiatas enne oma surma 90. aastate keskel, kui tulid digifoto ja esimesed digikaamerad, et digifotograafia tulek \u00f5\u00f5nestab oluliselt foto usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Tal oli tuline \u00f5igus,” meenutas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Fotograaf Peeter Langovitsa s\u00f5nul omandavad paljud fotod oma t\u00f5elise v\u00e4\u00e4rtuse alles aastate v\u00f5i isegi aastak\u00fcmnete p\u00e4rast, kui neist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243142,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,48388,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-243141","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peeter-langovits","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117030916406452770","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243141","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243141"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243141\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243141"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243141"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243141"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}