{"id":243155,"date":"2026-08-03T09:59:08","date_gmt":"2026-08-03T09:59:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243155\/"},"modified":"2026-08-03T09:59:08","modified_gmt":"2026-08-03T09:59:08","slug":"arvustus-vaatamata-valusatele-teemadele-ei-ole-laul-sipirja-lastest-rohuv-vaatamine-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243155\/","title":{"rendered":"Arvustus. Vaatamata valusatele teemadele ei ole &#8220;Laul Sipirja lastest&#8221; r\u00f5huv vaatamine | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Uus lavastus<br \/>&#8220;Laul Sipirja lastest&#8221;<br \/>Autor Timo K. Mukka<br \/>T\u00f5lkija Ants Paikre<br \/>Lavastaja ja dramatiseerija Ingomar Vihmar<br \/>Muusika Margus P\u00f5ldsepp<br \/>Osades Merle Palmiste, K\u00fclli Teetamm, Mirtel Pohla, Alden Kirss, Margo Mitt, Paul Samuel Vihmar<br \/>Esietendus 18. juulil Laitse Graniitvillas.<\/p>\n<p>Laitse Graniitvillas m\u00e4ngitakse muusikalist suvelavastust &#8220;Laul Sipirja lastest&#8221;. Soome kirjaniku Timo K. Mukka (1944\u20131973) romaan ilmus 1966. aastal, eesti keeles Ants Paikre t\u00f5lkes Loomingu Raamatukogus 1982. aastal.<\/p>\n<p>Esmakordselt lavastas Ingomar Vihmar &#8220;Laulu Sipirja lastest&#8221; Ugalas 1998. aastal. Toonast lavastust pole ma paraku n\u00e4inud, aga ka siis osalesid n\u00e4itleja Margo Mitt ja muusik Margus P\u00f5ldsepp nagu n\u00fc\u00fcdki. T\u00e4navuses saates\u00f5nas oma lavastusele t\u00f5deb Ingomar Vihmar: &#8220;N\u00fc\u00fcd, peaaegu kolmk\u00fcmmend aastat hiljem, tundub see lugu mulle sama hell ja kriipiv kui siis. Mis on muutunud? S\u00f5da on l\u00e4hemal. Kas see lugu r\u00e4\u00e4gib s\u00f5jast?\u2026 Pigem armastusest!&#8221;<\/p>\n<p>Lugemismuljes on romaan sugestiivne. \u00c4ngistav, sest s\u00fcndmused on karmid; aga samas isikup\u00e4rase karge, distantseeritud jutustamise stiiliga, kus hinge j\u00e4lje j\u00e4tnud p\u00f5his\u00fcndmusi lausutakse m\u00f5nikord nagu muuseas ja ometi nii, et lugeja v\u00f5patab. Lavale kohandada ei ole seesugust teksti \u00fcldsegi lihtne, ent Vihmarile on ikka sobinud soome kirjanduse lavalised t\u00f5lgendused, meenutagem tema lavastusi, n\u00e4iteks Leea Klemola &#8220;Kokkola&#8221; (Endla 2007) Antti Tuuri &#8220;J\u00f5gi voolab l\u00e4bi linna&#8221; (Draamateater 2007), Pipsa Lonka &#8220;Laulud halli mere \u00e4\u00e4res&#8221; (Draamateater 2015), Antti Tuuri &#8220;15 meetrit vasakule&#8221; (Endla 2023) jmt. Huvitav on ka t\u00f5ik, et 1997. aastal lavastas Vihmar Ugalas Jaan Oksa &#8220;K\u00fcpressim\u00e4e&#8221;, Oksa v\u00f5iks ju m\u00f5neti Mukkaga v\u00f5rrelda.<\/p>\n<p>Meie innukas teatripublik on aastatega aina teadlikumaks muutunud ega eelda suvelavastusest muretut ning kerglast meelelahutust. Kuigi teemad on valusad, s\u00f5da ja surmad, kodu mahaj\u00e4tmine ja koduk\u00fcla h\u00e4ving, ei ole &#8220;Laul Sipirja lastest&#8221; raske ega r\u00f5huv vaatamine. Lavastus m\u00e4ngib meeleolu kontrastidega, v\u00e4iksed v\u00f5\u00f5ritusevimkad lisavad huumorit. Margus P\u00f5ldsepa laulud, mida igatseks isegi rohkem kuulda, m\u00f5juvad kui v\u00e4rske tuulepuhang.<\/p>\n<p>V\u00e4ike vahem\u00e4rkus: kavalehe \u00fcdini kit\u0161ilik fotokompositsioon ei haaku milligrammi v\u00f5rragi p\u00f5hjamaise ballaadi hingusega, mistarvis k\u00fcll s\u00e4herdune imal Hollywoodi taevalaotus?!<\/p>\n<p>N\u00e4itlejaid osaleb lavastuses kuus, s\u00fcndmuste vahendamine ja erinevate karakterite loomine on ansamblis \u00e4ra jaotatud, liikumisjoonis lavapoodiumil pigem napp, misanstseenid laienevad hetketi saali. Ainsana p\u00fcsib \u00fches rollis Paul Samuel Vihmar \u2013 Timo ehk autori, m\u00f5tiskleva kirjapanija positsioonil. Roll oma introvertsuses on \u00fcsna keeruline ja n\u00f5udlik, eriti n\u00f5nda noorele osat\u00e4itjale, kuna eeldab tugevat sisemist pingestatust, mis l\u00e4htub nii elu- kui lavakogemusest. Sestap on Timo lavaelu osat\u00e4itjale ennek\u00f5ike v\u00e4\u00e4rt vaatlemise kool. Et Vihmar lava ka valgustab ja pimendab, m\u00f5jub see s\u00fcmboolselt: Timo heitmas m\u00e4lupiltidele valgust. Timo igatsetud Ulla j\u00e4\u00e4b lavaversioonis n\u00e4htamatuks, kujutelmaks.<\/p>\n<p>\u00dclej\u00e4\u00e4nud n\u00e4itlejad vahetavad paindlikult rolle. Alden Kirss, kes l\u00e4bipaistva olekuga ju igati passiks ka Timoks, haarab aplalt ja n\u00fcansitundlikult iga m\u00e4ngu\u0161ansi j\u00e4rele, kahju, et lavahetki temal pigem nagu napib. Ka Mirtel Pohlal ei ole seda p\u00e4ris oma soolot, ehkki naiste trio loob ja hoiab \u00fcksmeeles pinget, varieerides n\u00f5tkelt tragikoomilisi registreid. Merle Palmiste lavaelu on nauditav igal hetkel, valusas heitlikus leinas ja p\u00f5lises elutarkuses, samav\u00f5rd veenev on ta ka p\u00f5gusamas meherollis. Paelub K\u00fclli Teetamme napp karakteri teisendamine, oskus muuta sekundiga tegelase eluiga, varjundipeen h\u00e4\u00e4le muutlikkus. Kolme naise koosm\u00e4ngus on \u00fcks teravmeelsemaid hetki kohvi pakkumine publikule, kui pu\u00e4ndina paotub Sipirja p\u00f5liselanike klat\u0161ivalmidus v\u00f5\u00f5raste suhtes.<\/p>\n<p>Margo Mitt loob ilmselge m\u00f5nuga Andreas Soldatkini koloriitse kuju, kel aiva varuks nii enese t\u00e4htsustamine kui \u00f5igustamine, samas ka vargsem k\u00f5rvalpilk. Lavastus &#8220;Laul Sipirja lastest&#8221; l\u00f5peb s\u00fcnnip\u00e4evapeoga pika laua taga, v\u00f5imutseb elujaatuse, kestma j\u00e4\u00e4mise lihtsus ja vaprus. See, kuis Margo Miti roll on lavastatud kartulisalatit vohmima, annab publikule v\u00f5imaluse vabanenult naerda. Margus P\u00f5ldsepa l\u00f5pulaul aga kujuneb h\u00fc\u00fcum\u00e4rgiks: kui k\u00f5ik osalised m\u00f5nel viivul kaasa laulavad, k\u00f5lab see kui vallanduv hingekarje, tulvil trotslikku elutahet; samas tasaneb laul hardaks. See l\u00f5pulaul Sipirja lastelt j\u00e4\u00e4bki kaasa kumisema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus lavastus&#8220;Laul Sipirja lastest&#8221;Autor Timo K. MukkaT\u00f5lkija Ants PaikreLavastaja ja dramatiseerija Ingomar VihmarMuusika Margus P\u00f5ldseppOsades Merle Palmiste, K\u00fclli&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243156,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,988,96199,140],"class_list":["post-243155","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-ingomar-vihmar","tag-laul-sipirja-lastest","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117030994991365636","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243155","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243155"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243155\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243156"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243155"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243155"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243155"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}