{"id":243195,"date":"2026-08-03T10:38:19","date_gmt":"2026-08-03T10:38:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243195\/"},"modified":"2026-08-03T10:38:19","modified_gmt":"2026-08-03T10:38:19","slug":"tu-professorid-eesti-haridus-vajab-uut-sihti-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243195\/","title":{"rendered":"T\u00dc professorid: Eesti haridus vajab uut sihti | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Veel k\u00fcmmekond aastat tagasi n\u00e4is maailm oluliselt stabiilsem. Tundus, et teadlaste pakutud lahendused annavad haridusele kindla ja p\u00fcsiva aluse. Lasteaiad ja koolid said teaduslikele alustele tuginevate riiklike \u00f5ppekavade p\u00f5hjal valmistada noori ette maailmas sihtide seadmiseks ja nende saavutamiseks. Senisest alustest enam ei piisa. Kolm suurt raputust \u2013 koroonapandeemia, tehnoloogia kiire areng ja geopoliitiline ebastabiilsus \u2013 kutsuvad meid \u00fcmber vaatama hariduse sihte.<\/p>\n

Viimased kaks aastat on Tartu \u00dclikooli uurimisr\u00fchm, kuhu kuuluvad ka \u00fcleskutse autorid, loonud uut \u00fcld- ja kutsehariduse \u00fcldp\u00e4devuste kontseptsiooni.* Uus kontseptsioon on vajalik, et luua \u00f5ppekava, mille alusel saavad hariduse k\u00f5ik Eesti noored. P\u00fc\u00fcame luua aluse haridusele, mis v\u00f5imaldaks \u00f5ppijail pidevalt muutuvas maailmas toime tulla. Samal ajal peaks \u00f5ppekava suunama \u00f5ppima ka k\u00f5iki t\u00e4iskasvanuid, et me oleks nii inimeste kui ka \u00fchiskonnana valmis praegusteks ja tuleviku v\u00e4ljakutseteks.<\/p>\n

Kahe aasta jooksul oleme arutanud Eesti hariduse tuleviku sihte nii \u00f5pilaste, \u00f5petajate, haridusjuhtide, vaba\u00fchenduste, erasektori, \u00f5petajate koolitajate, teadlaste kui ka poliitikakujundajate esindajatega.<\/p>\n

Neist aruteludest n\u00e4htub, et \u00fcha enam on Eesti hariduses hakatud teadvustama \u00f5pihuvi esmat\u00e4htsust. Ebakindlusega toimetulekuks ning muutuste targaks juhtimiseks on vaja esmalt tahet ja seej\u00e4rel oskusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks.<\/p>\n

Siiski ei piisa keerukate probleemide lahendamiseks \u00fche inimese tarkusest v\u00f5i tegutsemisest. Seet\u00f5ttu on oluline, et iga inimene tahaks toetada ka teiste arengut ja heaolu. See on alus demokraatlike ja \u00f5iglaste otsuste tegemisele.<\/p>\n

Eesti hariduse uus visioon<\/p>\n

Senine t\u00f6\u00f6 on viinud meid arusaamani, et \u00fchelt poolt peab hariduss\u00fcsteem kindlasti toetama inimese kui indiviidi arengut. Teisalt tuleb aga senisest enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata teiste inimeste ja laiemalt kogu \u00fchiskonna heaolu ja arengu toetamisele.<\/p>\n

Lisaks sellele tuleb inimkeskset l\u00e4henemist tugevalt tasakaalustada keskkonna ja elurikkuse hoidmise sihiga. Seet\u00f5ttu peaks Eesti hariduse tulevikuvisioonis olema kolm peamist sihti: inimene kui \u00fcksikisik, teised inimesed ja keskkond meie \u00fcmber. Eesti hariduse tulevikuvisioon v\u00f5iks seega k\u00f5lada nii:<\/p>\n

\n

Eesti \u00fchiskond toetab iga inimese \u00f5pihuvi, teadmiste kasvu ja oskuste arengut ning v\u00f5imekust teha valikuid ja saavutada heaolu. Iga\u00fcks annab oma panuse teiste toetamisse ja \u00fchiskonda laiemalt, aidates kaasa \u00fchtekuuluvusele, eesti keele ja kultuuri eluj\u00f5ulisusele ning vaba, \u00f5iglase ja demokraatliku maailma edendamisele. \u00dcheskoos hoiame vastutustundlikult keskkonda ja elurikkust.<\/p>\n<\/blockquote>\n

P\u00e4devused annavad suutlikkuse tegutseda<\/p>\n

Selleks, et iga\u00fcks saaks parimaks iseendaks, teistel oleks hea olla ja nii \u00fcksikisiku kui ka \u00fchised eesm\u00e4rgid saaksid saavutatud ning keskkond oleks hoitud, on vaja p\u00e4devusi. P\u00e4devustena m\u00f5istame kombinatsiooni tahtest, teadmistest, oskustest ja hoiakutest, mis annavad suutlikkuse tegutsemiseks.<\/p>\n

\u00dchisarutelude, rahvusvahelise kirjanduse ning k\u00fcsitluste ja tagasiside l\u00f5imimise tulemusel j\u00f5udsime nelja grupi p\u00e4devusteni: agentsus ehk tegevusv\u00f5imekus, baasilised \u00fcldp\u00e4devused, muud \u00fcldp\u00e4devused ja erialap\u00e4devused.<\/p>\n

Sarnaselt OECD 2030. aasta \u00f5pikompassi dokumendile leidsime, et keskseks sihiks peaks olema agentsus nii \u00fcksikisiku kui ka kogukonna tasandil. Sellel m\u00f5istel ei ole veel piisavalt t\u00e4pset omakeelset vastet, kuigi on kasutatud ka s\u00f5nu tegevusv\u00f5imekus, toimev\u00f5ime, toimivus, valikuv\u00f5imaluste teadvustamise ja valikute tegemise p\u00e4devus.<\/p>\n

Sisuliselt t\u00e4hendab see teadlikkust endast ja suutlikkust seada sihte, avaldada arvamust ning arvestada \u00fchiskondlikku ja ainelist keskkonda. Samuti t\u00e4hendab see suutlikkust langetada otsuseid, tegutseda otsustele vastavalt ja m\u00f5testada tehtut. Agentsus v\u00f5imaldab v\u00f5tta vastutust ning m\u00f5jutada \u00fcmbritsevat keskkonda.<\/p>\n

Agentsus saavutatakse teiste p\u00e4devuste kaudu. Samal ajal oleneb agentsuse saavutamine ka kultuurilisest kontekstist, reeglitest ja tavadest ning ainelistest v\u00f5imalustest. K\u00f5ik need tegurid v\u00f5ivad kas suurendada v\u00f5i v\u00e4hendada inimese suutlikkust sihte seada ja otsuseid langetada.<\/p>\n

\u00dcldp\u00e4devusi s\u00f5nastasime lisaks agentsusele veel k\u00fcmme. Neist kolm on baasp\u00e4devused, mis on vajalikud \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fcldp\u00e4devuste, sealhulgas agentsuse arendamisel ja rakendamisel. Baasp\u00e4devusteks on keele-, suhtlus- ja kriitilise m\u00f5tlemise p\u00e4devus.<\/p>\n

Keelep\u00e4devus v\u00f5imaldab luua, kasutada ja hinnata k\u00f5neldud, kirjutatud ning muudes vormides esitatud tekste.<\/p>\n

Suhtlusp\u00e4devus v\u00f5imaldab m\u00f5ista, juhtida ja v\u00e4ljendada oma m\u00f5tteid, emotsioone ja k\u00e4itumist, samuti m\u00f5ista ja arvestada teiste vaadet ja kohaneda erinevate olukordadega. See v\u00f5imaldab luua ja hoida teistega toimivaid suhteid ning osaleda \u00fchiskondlikus elus.<\/p>\n

Kriitilise m\u00f5tlemise p\u00e4devus t\u00e4hendab suutlikkust m\u00e4rgata seadusp\u00e4rasusi, anal\u00fc\u00fcsida ja t\u00f5lgendada andmeid ning edastada teavet ja kasutada teadmisi erinevates kontekstides. See v\u00f5imaldab kriitiliselt hinnata andmeid, v\u00e4iteid ja t\u00f5lgendusi, sealhulgas (sotsiaal)meedias esitatut, ning annab valmisoleku luua uusi ideid ja lahendada probleeme ning langetada teadlikke ja eetilisi otsuseid.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtused annavad suuna tegutsemiseks<\/p>\n

Samas ei piisa \u00fchiskonna seisukohalt \u00fcksnes \u00fcksikisiku p\u00e4devustest. \u00dcksikisiku p\u00e4devused v\u00f5imaldavad teha nii head kui ka halba. Seet\u00f5ttu peavad haridust juhtima ka teatud \u00fchiskondlikult jagatud v\u00e4\u00e4rtused. V\u00e4\u00e4rtused peavad muutuste k\u00e4igus p\u00fcsima. Seet\u00f5ttu on vaja lasteaedades ja koolides p\u00f6\u00f6rata senisest enam t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5testamisele ja kujundamisele.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtused on suunan\u00e4itajaks eesm\u00e4rkide seadmisel ja p\u00e4devuste kasutamisel. \u00dchist\u00f6\u00f6 tulemusel j\u00f5udsime seitsme v\u00e4\u00e4rtuse s\u00f5nastamiseni: heaolu, hoolivus, elukestev \u00f5ppimine ja eneseteostus, koost\u00f6isus, kultuuriline ja keeleline j\u00e4rjepidevus, demokraatia ning eluj\u00f5ulisus ja kestlikkus.<\/p>\n

Kuhu edasi?<\/p>\n

J\u00f5udsime uurimisr\u00fchmas ka k\u00fcsimuseni, kuidas t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus loodud uusi hariduse sihte omavahel seostama. Leidsime, et esmalt tuleb keskenduda v\u00e4\u00e4rtuste kujundamisele. Seda saab teha baas- ja \u00fcldp\u00e4devuste, kuid ka erialap\u00e4devuste arendamise abil.<\/p>\n

K\u00f5ik need kokku annavad meile individuaalse ja kollektiivse agentsuse, mis viiks meid nii isikliku kui ka \u00fchiskondliku heaoluni. See saab omakorda olla aluseks geopoliitilise stabiilsuse kasvule ning suutlikkusele juhtida targalt muutusi nagu tehnoloogia arengut, kuid tulla toime ka muutustega, mis ei olene otseselt meist endist \u2013 n\u00e4iteks n\u00fc\u00fcdseks juba p\u00f6\u00f6rdumatult k\u00e4ivitunud protsess keskkonna muutumisel.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes ei tea me, millised v\u00e4ljakutsed \u00fchiskonna ees tulevikus seisavad. K\u00fcll aga saame me m\u00f5elda, mis peab nende muutuste keskel p\u00fcsima j\u00e4\u00e4ma. Ebakindlusega paremini toime tulla ja muutusi targemalt juhtida saame me aga ainult \u00f5ppides.<\/p>\n

Seega on meie \u00fcleskutse j\u00e4rgmine: Eesti hariduse tulevikusihiks peab olema esmalt v\u00e4\u00e4rtuste ja seej\u00e4rel \u00fcldp\u00e4devuste kujundamine. Neid saab arendada erinevate loodus- ja reaalainete, humanitaar- ja sotsiaalainete, liikumise, kunsti ja k\u00f5igi muude ainete raames ning nii arendame ka erialap\u00e4devusi. K\u00f5ik need v\u00e4\u00e4rtused ja p\u00e4devused viivad inimeste agentsuse ja heaoluni.<\/p>\n

* Uurimisr\u00fchma t\u00f6\u00f6<\/a> on valminud haridus- ja teadusministeeriumi poolt Euroopa sotsiaalfondist rahastatud projektis “Teadusp\u00f5hine \u00f5ppekavade ja \u00f5ppevara arendamine ning rakendamine ja \u00f5ppekvaliteedi hindamine, personaalsed \u00f5piteed ja \u00f5pianal\u00fc\u00fctika”<\/p>\n

Uurimisr\u00fchma t\u00f6\u00f6 tulemusel eristatud v\u00e4\u00e4rtused ja \u00fcldp\u00e4devused. Keskne siht on agentsus ehk tegevusv\u00f5imekus. Selleni viivad v\u00e4\u00e4rtustest kantud \u00fcldp\u00e4devused, millest kolm on baasilised: suhtlusp\u00e4devus, kriitilise m\u00f5tlemise ja keelep\u00e4devus. Autor\/allikas: Tartu \u00dclikool<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veel k\u00fcmmekond aastat tagasi n\u00e4is maailm oluliselt stabiilsem. Tundus, et teadlaste pakutud lahendused annavad haridusele kindla ja p\u00fcsiva…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243196,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[96215,15923,26,27,37,33,35,34,36,31,32,96217,21,1014,28,29,15172,19,25,96216,2424,23,24,22,20,30],"class_list":["post-243195","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-agentsus","tag-ali-leijen","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hardus","tag-headlines","tag-korgharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-margus-pedaste","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rain-mikser","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117031148335818826","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243195","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243195"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243195\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243196"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243195"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243195"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243195"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}