![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/10\/aliis_myyrileht-46_artikkel1.jpg\")
<\/a><\/p>\nLuuletajal ja n\u00fc\u00fcd v\u00e4rskemalt ka (l\u00fchi)prosaistil Aliis Aalmannil (snd 1995) on ette n\u00e4idata mitu soliidset auhinda: esikkogu \u201eVerihaljas\u201d p\u00e4rjati 2021. aastal Betti Alveri deb\u00fc\u00fcdipreemiaga, j\u00e4rgmist luulekogu \u201eV\u00e4e v\u00f5im\u201d tunnustati Gustav Suitsu luulepreemiaga, novell \u201eMina ei k\u00e4inud siis veel koolis\u201d (Looming 6\/2023) t\u00f5i Tuglase novelliauhinna.<\/p>\n
T\u00e4navu on Aliisil ilmunud v\u00e4ikese vahega esimene l\u00fchiproosakogu \u201eKes aias\u201d (kirjastus HUNT) ja kolmas luulekogu \u201eP\u00e4\u00e4sulinn\u201d (Loomingu Raamatukogu), n\u00f5nda oligi paras aeg teha teoks \u00f5ieti juba \u00fcsna ammune m\u00f5te temaga \u00fcks jutuajamine maha pidada.<\/p>\n
Tuleme kes V\u00f5rust, kes Tallinnast kokku Tartusse ja raamatupoodnik Kristel Kalda lahkel loal kohtume hoopis Aparaaditehases \u00f5dusas Biblioteegi raamatupoes (poodniku rollis k\u00fcll sedakorda luuletaja Joosep Vesselov), sest on 20. september ja \u00f5htupoole peetakse siin linnas V\u00e4rske R\u00f5hu 20. s\u00fcnnip\u00e4eva, kuhu, selge see, plaanime m\u00f5lemad minna. Pole ka imestada, Aliis on kindlasti \u00fche V\u00e4rske R\u00f5hu p\u00f5lvkonna esindaja. Usume k\u00fcll n\u00e4htavasti kumbki, et kui oleksin selleks vestluseks s\u00f5itnud V\u00f5rru \u2013 kus Aliis elab ning koolis eesti keele, kirjanduse ja ajaloo \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tab \u2013, oleks jutuajamine tulnud teistsugune, aga praegune biblioteekne taust ei tohiks ka kuidagi p\u00e4rssivaks osutuda.<\/p>\n
Mis sind s\u00fctitab?<\/p>\n
Elus v\u00f5i kirjanduses v\u00f5i koolis v\u00f5i? (Naerab)<\/p>\n
Ma ei tea. Kui seotud v\u00f5i lahus need rollid sul on?<\/p>\n
Mingis osas on eraldi, mingis osas kattuvad \u2013 see, mis mind inimesena k\u00f6idab, j\u00f5uab ju omakorda mu kirjutatud tekstidesse. Koolielu j\u00e4\u00e4b pigem eraldi ja see, milline ma \u00f5petajana olen, ei ole see, kes ma olen kirjaniku ja v\u00f5ib-olla ka inimesena.<\/p>\n
Aga kui tuua m\u00f5ned teemad, mis eriti k\u00f6idavad?<\/p>\n
Mulle meeldib rustikaalsus. Mulle meeldivad tehasehooned ja vanad kirikud. \u00dcldse vanah\u00f5ngulised ehitised, t\u00e4navad, nurgatagused. Mida robustsem, seda p\u00f5nevam. Samamoodi meeldivad mulle nii-\u00f6elda robustsed linnud ehk varesed, harakad, rongad\u2026<\/p>\n
\u2026kajakad?<\/p>\n
Kajakad! (Naerab) Ja kormoranid. Ma tahan vist alateadlikult v\u00f5idelda nende unustatud ja t\u00f5rjutud kohtade ja tegelaste nimel.<\/p>\n
M\u00f5ni kuu tagasi ilmus su esimene novellikogumik. Kas oled sellega seoses \u2013 v\u00f5i ka \u00fcle\u00fcldiselt \u2013 t\u00e4heldanud, kas meie kultuuriruumis huvitab proosa inimesi rohkem kui luule?<\/p>\n
Kui vaadata edetabeleid ja seda, mida raamatukogudest rohkem laenutatakse, siis v\u00f5ib-olla k\u00fcll. Aga samas ma arvan, et luulet loetakse ka ikkagi piisavalt, v\u00f5ib-olla ta ei satu kohe kuhugi esik\u00fcmnesse, aga ma arvan, et sellega on h\u00e4sti. Alati v\u00f5iks muidugi paremini (naerab).<\/p>\n
Mulle endale tundub k\u00fcll siin natuke vahe olevat. Kui vaadata n\u00e4iteks ka kirjeldusi autorite kohta stiilis \u201ekirjanik ja luuletaja\u201d \u2013 nagu kirjanik ei h\u00f5lmakski m\u00f5lemat!<\/p>\n
V\u00f5ib-olla alateadlikult tundub k\u00fcll, et luuletaja on mingi linnukene.<\/p>\n
Habras poetess!<\/p>\n
Jah, selline pehme.<\/p>\n
Kuna n\u00fc\u00fcdsest saab sind aga ju ka prosaistide hulka liigitada, siis kas ja kui palju on k\u00fcsitud, et kas on juba ka romaani oodata, ja \u00fchtlasi: kas on siis ka juba romaani oodata?<\/p>\n Vist \u00fche korra olen vastanud sellele k\u00fcsimusele ja vastasingi nii, et noh, miks mitte. Kunagi peab selle ju \u00e4ra tegema. See on enese proovilepanek ja kui selline v\u00f5imalus on, siis ikka pusin. Praegu ma lihtsalt ei ole l\u00f5puni pusinud midagi.<\/p>\n Aga mingeid ideid on olnud?<\/p>\n Jaa, aga need muutuvad pidevalt. V\u00f5in ju m\u00f5elda l\u00e4bi, et n\u00fc\u00fcd kirjutan sellise asja, aga kusagil kolmandiku v\u00f5i neljandiku peal olen inimesena piisavalt muutunud, et parandusi tehes muutub tekst mingiks muuks asjaks. Ma saan aru, et olen ise piisavalt toores veel, nii et ma ei kiirusta sellega.<\/p>\n K\u00f5ik su neli raamatut on ilmunud erinevate kirjastuste alt, k\u00f5igil on ka erinevad toimetajad (v\u00e4lja arvatud \u201eV\u00e4e v\u00f5im\u201d, kus toimetajat pole tiitlile m\u00e4rgitud) ning lisaks on k\u00f5igil olnud ka erinevad kujundajad[1]. Kas see on pigem huvitav ja rikastav, et nii paljud inimesed on sinu loominguga l\u00e4hedalt tegelenud, v\u00f5i on siin ka seda, et protsess algab iga kord liiga n-\u00f6 otsast peale?<\/p>\n Pigem on see p\u00f5nev olnud ja protsess on olnud iga teosega erinev. Ma arvan, et \u201eVerihalja\u201d puhul oli sisutoimetamine k\u00f5ige intensiivsem ja see on ka iseenesestm\u00f5istetav, sest see oli ju deb\u00fc\u00fctkogu ja mul oligi abi ja suunamist k\u00f5ige rohkem vaja. Teise ehk \u201eV\u00e4e v\u00f5imuga\u201d ehmatas mind see, et k\u00e4sikiri v\u00f5eti kohe t\u00f6\u00f6sse, asi hakkas kohe pihta ja m\u00f5tlesin, et oota, kas me ei muudagi midagi, kas j\u00e4\u00e4bki niimoodi, nagu on?<\/p>\n Novellikogu sisutoimetamine oli omakorda erinev. Ma ei oska \u00f6elda, kas lihtne v\u00f5i raske, aga see oli piisavalt n\u00f5udlik minu suhtes. Olen t\u00e4nulik igasuguse suunava kriitika eest, sest tahan ju ikkagi h\u00e4id tekste v\u00e4lja anda! Mustandite puhul on ilmselt kohati aru saada, et ma n\u00e4iteks ise ei ole asja endale selgeks m\u00f5elnud, ja siis on hea, kui teine inimene m\u00e4rkab neid kohti. Viimase luulekoguga \u201eP\u00e4\u00e4sulinn\u201d oli nii, et esitasin alguses Loomingu Raamatukogule kaks k\u00e4sikirja ja vastus tuli selline, et teeme kahest ikkagi \u00fche, ja seal tuli Hasso Krull mulle appi, muu hulgas valides kahest k\u00e4sikirjast v\u00e4lja luuletused, mis v\u00f5iksid kokku k\u00f5lada.<\/p>\n Esimene sinu proosatekst, mida mina lugesin, ilmus kogumikus \u201eArmastus p\u00e4rast ja teisi lugusid\u201d (Pu\u00e4nt, 2021). Ma muidugi tahaksin r\u00e4\u00e4kida ka sellest, mida su raamatutes on, aga k\u00f5igepealt panin t\u00e4hele seda, mida neis ei ole, ja see, mulle tundub, on huumor. Nii selles kogumikus ilmunud novellis \u201eKuu peale\u201d kui ka sinu sl\u00e4mmiesinemiste luuletustes on huumor aga arvestatavalt kohal. Kas sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et raamatud ongi sinu jaoks t\u00f5sine asi?<\/p>\n Jaa, olen sellega n\u00f5us k\u00fcll. Mitte et huumor ei v\u00f5iks raamatutesse j\u00f5uda, aga praegu vist hoian neid lahus. Sl\u00e4mm annab vabaduse teha nalja ja \u201eKuu peale\u201d erineb t\u00f5esti minu teistest tekstidest \u2013 selle puhul tuli mul idee, millesse humoorikus ja keelem\u00e4ng olid juba sisse kirjutatud.<\/p>\n Aga n\u00e4iteks sl\u00e4mmitekste arvesse v\u00f5ttes, kas v\u00f5ib \u00f6elda, et huumori koht ongi sinu jaoks rohkem suulises keeles v\u00f5i on see pigem seotud publiku vahetu reaktsiooniga?<\/p>\n See on kindlasti seotud ka Eesti sl\u00e4mmipublikuga, sest rahvas tuleb luulepr\u00f5mmule \u00f5htut nautima ja tavaliselt inimene naudib seda, mis on naljakas. Ja natuke vist t\u00f5esti on ka nii, et suuline keel on see, kuhu huumor sobib paremini, v\u00e4hemalt mina oskan nalja teha paremini k\u00e4igupealt \u2013 haaran mingist s\u00f5nast kinni, tuleb v\u00e4ike papsinali j\u00e4lle kuskilt (naerab). Kirjalikult on see mulle keerulisem ja seda toredam, et meil on humoorikaid luuletajaid, kes oskavad seda ka paberil teha.<\/p>\n Kas oskad m\u00f5ne n\u00e4ite tuua?<\/p>\n Joonas Veelmaa n\u00e4iteks. V\u00f5i (osutab paremale) Joosep Vesselov! Ja kindlasti Mari-Liis M\u00fc\u00fcrsepp, kes l\u00e4heb juba teist korda Euroopa sl\u00e4mmile Eestit esindama.<\/p>\n Kas sl\u00e4mmil esinemine oli sinu jaoks teistsugune enese\u00fcletus kui n\u00e4iteks deb\u00fc\u00fctkogu v\u00e4ljaandmine? V\u00f5i kumb \u00fcldsegi oli enne?<\/p>\n Sl\u00e4mm oli isegi enne, kui mul esimene tekst v\u00e4lja tuli. 2017. aasta s\u00fcgisel osalesin esimest korda sl\u00e4mmil ja 2018 ilmusid esimesed luuletused V\u00e4rskes R\u00f5hus. Vist oligi nii, et sl\u00e4mm andis mulle mingi julguse. Meil oli (Tartu \u2013 M.T.) \u00fclikoolis loovkirjutamise kursus, kus osales ka TarSl\u00e4mmi \u00fcks korraldaja Sirel Heinloo, kes \u00fctles, et mis see siis \u00e4ra ei ole, sa oled ju kirjutanud, tule siis lavale kah! Jube oli ikka ja alguses p\u00f5ksisin ka natuke vastu, aga l\u00f5puks oli v\u00e4ga hea, et ma selle julgust\u00fcki \u00e4ra tegin \u2013 mikrofoni ees olla ja esitada oma luuletust, see pakkus hoopis teistsugust\u2026 vist v\u00f5imu maitset. Rahvas j\u00e4i kuulama ja mina olin see, kes juhtis m\u00e4ngu. Ja see oli nii \u00fcleinimlik, nii teistsugune tunne tekkis ja m\u00f5tlesin, et kui saan ruumis inimesed kuulama, siis \u00e4kki saan hiljem ka tekstidega inimesi haarata.<\/p>\n Ainult et kui inimene kodus paberilt loeb, siis sa ei n\u00e4e seda, sa ei n\u00e4e ta reaktsiooni.<\/p>\n Jah, ja see on kurb! Sellep\u00e4rast ongi alati tore, kui keegi kirjutab ja \u00fctleb, et n\u00e4e, see tekst m\u00f5jub. Muidu ma ju ei saagi tagasisidet.<\/p>\n Arvustuste kaudu ju ikka?<\/p>\n Jah, aga arvustavad tavaliselt need, kel on mingi teistsugune n\u00e4gemus, samas vahepeal on tore kuulda, kuidas tekstid n-\u00f6 tavalugejale m\u00f5juvad, mitte ainult kirjandusteadlikele inimestele.<\/p>\n Kasutad p\u00e4ris mitmes novellikogu tekstis loo edastamiseks lapstegelase vaatepunkti \u2013 mida, mulle tundub, ei ole v\u00e4ga lihtne veenvalt teha. Sul aga on see korduvalt \u00f5nnestunud. Kust k\u00f5igepealt \u00fcldse see huvi, kas see on su enda lapsep\u00f5lvest? V\u00f5i m\u00f5jutab siin ka n\u00e4iteks \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tamine?<\/p>\n See tuleb ikkagi enda lapsep\u00f5lvest. Toona ma k\u00fcll ei osanud m\u00f5elda, et lapsep\u00f5lv ja ka p\u00f5hikooliiga mind kirjanikuna nii tugevalt m\u00f5jutavad, ja kui hakkasin sellest enam-v\u00e4hem aru saama, siis oli natuke jube ka \u2013 et kas julgen k\u00f5igest ausalt kirjutada. Aga samas on mul vabadus, et saan vajaduse korral enda kogemused \u00e4ra peita, neid muuta\u2026 T\u00e4htis on see, mis l\u00f5puks paberile j\u00f5uab, mitte see, kes mina seal taga olen. N\u00fc\u00fcd mul on lihtsalt see teine vaatepunkt ka \u2013 \u00f5petajana n\u00e4en mingeid d\u00fcnaamikaid k\u00f5rvalt, ise seal sees olemata, ja v\u00f5ib-olla oskan neid teistmoodi hinnata ja kaasa m\u00f5elda v\u00f5i hukka m\u00f5ista. See on minu ameti juures tore. Ja kui m\u00f5tlen n\u00fc\u00fcd oma lapsep\u00f5lve peale, siis see oli ikka p\u00e4ris kirev, positiivses m\u00f5ttes. Juhtus palju asju, millest saan n\u00fc\u00fcd kirjutada.<\/p>\n Sa oled p\u00e4rit V\u00f5rust, aga su novelle vaadates (eriti v\u00f5ib-olla selle kogumiku viimast lugu \u201eTeisel pool rohi\u201d) tundub, et v\u00f5iks olla ka mingi maa- v\u00f5i suvilapiirkonna kogemus.<\/p>\n Mul on \u00e4\u00e4relinnakogemus. Hoovist \u00fcle tee oli raudtee, mille taga oli mets ja kaugemal ka suvilad. Loodus oli k\u00e4e-jala juures ja vanaema oli see, kes vedas mind igale poole: metsa, ujuma, aeda. Vanemad k\u00e4isid t\u00f6\u00f6l, aga tugis\u00fcsteem oli p\u00f5hiliselt vanaema, vanavanaema, aga ka k\u00f5igi hoovipealsete t\u00e4dide kujul olemas. Ema-isaga k\u00e4isin ka metsas jalutamas, aga vanaemaga sai rohkem seigeldud.<\/p>\n Ma ei tea, kas paljud t\u00e4iskasvanud lihtsalt ei m\u00e4leta v\u00f5i siis pole eriti tavap\u00e4rane sellest r\u00e4\u00e4kida, aga siit leiab n\u00e4iteks selle \u2013 v\u00e4hemasti mulle v\u00e4ga \u00e4ratuntava t\u00f5iga \u2013, kui suured on laste mured ja kuidas lapsed hoiavad t\u00e4iesti instinktiivselt mingeid saladusi. See on sinu loomingus v\u00e4ga l\u00e4bin\u00e4gelikult edasi antud.<\/p>\n See on vist paratamatu, et kui lapsep\u00f5lv j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest kaugemale minevikku, siis mingid asjad h\u00e4gustuvad. Suured inimesed unustavad v\u00e4ga ruttu \u00e4ra, mis tunne oli olla see oma kohta otsiv v\u00e4ike inimene. Ta on selles m\u00f5ttes t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik inimene, et ta tunneb k\u00f5ike nii nagu t\u00e4iskasvanu, ta tajub k\u00f5iki n\u00fcansse ja need m\u00f5jutavad teda nii tugevalt. Jah, ta on laps, tal on v\u00f5ib-olla v\u00e4he kogemusi, aga tema maailm on nii tundlik. K\u00f5ik m\u00f5jutab k\u00f5ike. Kui sa \u00e4mblikuv\u00f5rgus \u00fchte niiti t\u00f5mbad, siis terve v\u00f5rk tajub seda.<\/p>\n Oled nimetanud mitmel pool \u00fche autorina, keda hindad, Kairi Looki, kelle romaani \u201eTantsi tolm p\u00f5randast\u201d esimeses kolmandikus oli samuti maailma edastatud lapstegelase vaatepunktist.<\/p>\n Jah, eriti see lapse ja vanaema oma maailm oli mulle v\u00e4ga tuttav. \u00dchelt poolt ma hindan teda, aga teisalt m\u00f5tlen, et Kairi, kurat, sa j\u00f5udsid minust ette (naerab). V\u00e4ike kadedus j\u00e4\u00e4b paratamatult sisse, kui keegi midagi nii head kirjutab.<\/p>\n Kas sul on m\u00f5ttes olnud ka lastele kirjutada?<\/p>\n Olen selle m\u00f5ttega m\u00e4nginud k\u00fcll, aga praegu ma kindlasti ei ole veel sealmaal.<\/p>\n Teine asi, mis minu jaoks mitmest su proosatekstist l\u00e4bi tuli, oli oskus mitte \u00f6elda liiga otse \u2013 n-\u00f6 pigem n\u00e4idata kui \u00f6elda. V\u00f5imalik, et see ilmnes eriti tugevasti novellides, mille tuumaks on m\u00f5ni raskem teema, nagu lein. Kui palju sa m\u00f5tled kirjutamise k\u00e4igus sellele, missugune vorm valida, kuidas mingit teemat \u00fcles ehitada? V\u00f5i kas teema ja kompositsioon ja poeetika tulevad koos?<\/p>\n Ma neid lahutada ei oska ja mustandi kirjutamise ajal ka ei m\u00f5tle nii hullult sellele, k\u00fcll aga hiljem \u00fcle vaadates ja parandades proovin seda liini ajada, et ma ei kirjuta k\u00f5ike lahti \u2013 kui vaja, kustutangi mingid kohad \u00e4ra, sest inimese kujutlusv\u00f5ime on k\u00f5ige v\u00f5imsam relv. Mida rohkem saab inimene ise m\u00f5elda, seda paremini loob ta loo enda jaoks. Ja kujutab seda ette just nii r\u00e4ngalt, kui parasjagu vaja. Ma ei taha ette \u00f6elda, kui t\u00f5sine mingi teema on. Aga eks see s\u00f5ltub novellist ka, teinekord kirjeldan j\u00e4llegi rohkem.<\/p>\n Kindlasti m\u00f5jutab mind ka see, mida ma ise loen. N\u00e4iteks meeldib mulle lugeda lahtise l\u00f5puga lugusid ja nendega tahan ka ise j\u00e4rjest rohkem tegeleda. Sest need panevad inimese m\u00f5tlema ja kirjanduse eesm\u00e4rk v\u00f5ikski ju olla ka see, et ta paneb inimese m\u00f5tlema. Ma tean, et m\u00f5nda inimest ajab n\u00e4rvi, kui ei ole kindlat l\u00f5ppu, aga eks autorid ole saanud ka kriitikat selle eest, kui nad kirjutavad l\u00f5pu liiga selgelt lahti.<\/p>\n V\u00e4rske R\u00f5hk kaevas t\u00e4pselt aasta tagasi ehk oma eelmise, 19. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul \u201earhiivis\u00fcgavustest v\u00e4lja m\u00f5ne n\u00fc\u00fcdseks tuntud autori deb\u00fc\u00fctteksti, millega ta kunagi esmakordselt V\u00e4rske R\u00f5hu veergudel \u00fcles astus\u201d, mille hulgas olid ka sinu ca seitse aastat tagasi avaldatud luuletused<\/a>, ja need olid \u00fcldiselt k\u00fcll \u00fcsna teistsugused kui su luuleraamatutesse j\u00f5udnud tekstid! Mis tunne sul endal on oma loometee alguse suunas tagasi vaadata?<\/p>\n Noo, ma olen ikka palju muutunud ja millalgi vaatasin neid V\u00e4rske R\u00f5hu tekste k\u00fcll nii, et see oli halb deb\u00fc\u00fct (naerab)! Sest need tekstid, mida noored deb\u00fctandid on avaldanud, tunduvad mulle palju p\u00f5nevamad ja tugevamad kui minu omad selles vanuses. Aga siis l\u00e4ks see enesekriitiline faas \u00fcle ja n\u00fc\u00fcd vaatan pigem helgemalt \u2013 tol hetkel see oligi minu lagi, parim, mis ma suutsin teha, ja see polegi nii halb. Ka n\u00e4iteks \u201eP\u00e4\u00e4sulinnas\u201d on \u00fcks tekst siisitajatest ja n\u00fc\u00fcditajatest, mis ongi tegelikult p\u00e4rit sellest avaldamisdeb\u00fc\u00fcdi valikust, k\u00fcll natuke muudetud kujul. N\u00fc\u00fcd ta sobis mu kolmandasse luulekokku ja k\u00f5netas mind uuesti. Ma ei ole muidugi ainus autor, kellel tekib vahepeal mingi viha oma vanade tekstide vastu v\u00f5i mingi lahkheli \u2013 et ma ei saa neist aru, see ei ole sama m\u00f5ttel\u00f5ng ja ma ei oska sellele j\u00e4rgneda nende tekstide maailma. Aga tavaliselt l\u00e4heb see ikkagi \u00fcle. Iga teksti \u00fcle v\u00f5ib olla uhke, ka halbade \u00fcle, sest need p\u00e4\u00e4sesid minust n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja ja saab midagi neist paremat kirjutada. V\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5elda neile parema konteksti. Vahepeal tekst vajabki lihtsalt uut konteksti, siis ta saab kohe ka uue t\u00e4henduse.<\/p>\n See k\u00f5lab elutervelt. Mulle on \u00fcldse silma torganud mitmed sinu eluterved avaldused seoses ka n-\u00f6 eba\u00f5nnestumistega. N\u00e4iteks<\/a> sellest, kuidas su esimest k\u00e4sikirja (enne \u201eVerihaljast\u201d) ei v\u00f5etud vastu ning kuidas see oli sinu jaoks kokkuv\u00f5ttes just kasulik ja hea.<\/p>\n See on tagantj\u00e4rele vaatepunkt. Kui sa selles hetkes oled, siis sa ikkagi t\u00e4iega p\u00f5rud, aga aeg l\u00e4heb edasi ja siis leiad sealt ka positiivset. L\u00e4bikukkumine on muidugi vastik ja valus, aga ma proovin sellesse mitte kinni j\u00e4\u00e4da. Ja j\u00e4llegi, teoorias on k\u00f5ik ilus, ma proovin mitte kinni j\u00e4\u00e4da, aga mingis m\u00f5ttes ikka j\u00e4\u00e4n! Vahel on see ka hea selles m\u00f5ttes, et j\u00e4\u00e4n kinni ja saan sellest mingi ilmpulsi \u2013 kirjutan selle peale kas halva teksti endast v\u00e4lja v\u00f5i vahel tuleb ka hoopis hea tekst. P\u00f5rumist tuleb paratamatult ette, seda pole lihtne taluda v\u00f5i tajuda, aga midagi pole teha, elu ongi selline (naerab).<\/p>\n Samas on sul ka p\u00e4ris palju saavutusi, v\u00e4\u00e4rikaid auhindu jne. Kuidas sellega toime tulla? Mida siit \u00f5ppida?<\/p>\n Saavutustega tuleb pigem hirm, et kas suudan seda korrata. Ja sellega peab j\u00e4lle t\u00f6\u00f6d tegema, tuletama endale meelde, et aga mis siis juhtub, kui ma n\u00fc\u00fcd ei saavuta \u2013 tegelikult ei juhtu ju midagi. Siis kirjutan j\u00e4rgmise asja ja siis j\u00e4rgmise ja v\u00f5ib-olla kunagi j\u00e4lle saavutan, v\u00f5ib-olla ei saavutagi. Mingit katastroofi ei tule sellest ei minu elus ega ka globaalselt ammugi mitte. Igasugune tunnustus on muidugi tore, loomulikult ma tahan saada ka v\u00e4lispidist kinnitust sellele, mida ma teen. See on r\u00f5\u00f5mustav, aga samas hirmutav. Natuke v\u00f5itlen ka m\u00f5ttega, et kui ma midagi v\u00f5idan, siis \u00e4kki teised m\u00f5tlevad, et j\u00e4lle tema (naerab). Aga sellesse, mida teised minust arvavad, ei saa ka kinni j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n Mulle tundub \u2013 ja kindlasti v\u00f5id mulle kohe vastu vaielda \u2013, et \u201eP\u00e4\u00e4sulinnas\u201d on v\u00f5rreldes su varasemate luulekogudega toimunud arvestatav nihe\u2026<\/p>\n On!<\/p>\n V\u00e4ga tore, oledki kohe n\u00f5us. Kuidas sa ise seda nihet n\u00e4ed?<\/p>\n Mingi stiilierinevus, kirjutamise erinevus\u2026 Vaatasin tekste ja m\u00e4ngisin s\u00f5nadega teistmoodi. Seal on k\u00fcll ka rahvaluulem\u00f5jutusi, aga mingi tunne on teistsugune. Kuigi teemad on enamjaolt samad.<\/p>\n Mulle tundub, et \u201eP\u00e4\u00e4sulinna\u201d tekstid on tunduvalt konkreetsemad, esiteks n\u00e4iteks ruumiliselt. Varasemate kogude tekstid j\u00e4id ju r\u00f5hutatult abstraktsesse ruumi \u2013 mis ei t\u00e4henda, et neil ei pruugiks olla konkreetset m\u00f5ju, aga nad on l\u00e4bivalt pigem kehatud ja kohatud. Kasv\u00f5i juba see, et \u201eP\u00e4\u00e4sulinnas\u201d on nimetatud p\u00e4ris konkreetsete linnade nimesid, samas kui varem domineerisid abstraktsed loodusmaastikud. Kas sa oskad \u00f6elda, mis v\u00f5ib olla selle nihke p\u00f5hjustanud?<\/p>\n (Aliis on mu aeglaselt vormuvale k\u00fcsimusele v\u00e4ga agaralt kaasa noogutanud, aga j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd siiski pikemalt m\u00f5ttesse.) Ma arvan, et \u00fchiskondlikud protsessid \u2013 s\u00f5da, ebastabiilsus, poliitiline \u00e4\u00e4rmuslus, radikaalsus, k\u00f5ik see \u2013 t\u00f5id mind kirjutades keskkonda, kus ma ise elan, seega abstraktsusest v\u00e4lja. Ma n\u00e4gin ka teisi kirjanikke, kes v\u00f5tsid j\u00e4rjest rohkem s\u00f5na, ja see tekitas tunde, et mina pean ka s\u00f5na v\u00f5tma. Oli mingi rahulolematus, mille ma pidin v\u00e4lja elama.<\/p>\n Kas m\u00f5tled siin n\u00e4iteks keskkonnateemalisi tekste?<\/p>\n Ka neid, aga eks linn on ka kapitalismi v\u00f5rdkuju natukene. Luuletus \u201ek\u00f5ik linnad p\u00f5lgusele\u201d on ikkagi ka sellest. Kogu see kiirus, saavutamisn\u00f5udlus jne t\u00f5id mind abstraktsusest v\u00e4lja. Aga v\u00f5ib-olla olen muutunud kirjanikuna ka natukene enesekindlamaks ja julgen olla konkreetsem? (Siinkohal t\u00e4pselt nii k\u00f5labki \u2013 nagu oleks see k\u00fcsimus mulle.) Deb\u00fc\u00fcdi puhul oli vist lihtsam. Siis ma t\u00f5in esile mineviku ja rahvaluule, aga mind ennast ei olnud seal nii palju, peitsingi end kuskile \u00e4ra.<\/p>\n Varasema arhailise keele k\u00f5rvale on sugenenud n\u00fc\u00fcd ka t\u00e4nap\u00e4evasemaid s\u00f5nu. Kui vaadata n\u00e4iteks \u00fchte teksti, proosaluuletust \u201erohep\u00f6\u00f6re\u201d (\u201eP\u00e4\u00e4sulinn\u201d, lk 27), on siin s\u00f5nu, mida varem ei olnud: \u201eharvester\u201d, \u201emasinate magala\u201d, \u201ekatastroof\u201d\u2026 Ehkki samas tekstis on ka \u00fcrgaalmanlikud \u201eilmapuu\u201d, \u201em\u00e4nnikuusekasesegalehtmetsad\u201d, \u201esmaragdv\u00e4ljad\u201d jne.<\/p>\n Jah, ma muutsin luulekeskkonda ja see omakorda n\u00f5udis teatavat s\u00f5navara. Ja siin on ka julgus kasutada seda s\u00f5navara. Kuna varem tahtsin j\u00e4\u00e4da m\u00fc\u00fctilisse maailma, siis t\u00e4nap\u00e4evased s\u00f5nad polekski sinna sobinud. Aga kokkupuutepunkte on.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n