{"id":243381,"date":"2026-08-03T13:45:16","date_gmt":"2026-08-03T13:45:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243381\/"},"modified":"2026-08-03T13:45:16","modified_gmt":"2026-08-03T13:45:16","slug":"inkade-luud-lopetavad-vaidluse-uut-maailma-vaevanud-rougete-paritolu-ule-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243381\/","title":{"rendered":"Inkade luud l\u00f5petavad vaidluse Uut Maailma vaevanud r\u00f5ugete p\u00e4ritolu \u00fcle | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>T\u0161iili p\u00f5hjaosast leitud muumiate luud peitsid endas Ameerika mandri iidseimaid r\u00f5ugeviiruse genoome. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1126\/science.aee6957\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Molekulaarne asit\u00f5end kinnitab<\/a> viimaks ajaloolaste varasemat arusaama, et laastav patogeen saabus Uude Maailma koos Euroopa maadeavastajate ja kolonistidega.<\/p>\n<p>Iiri, Jaapani ja T\u0161iili teadlaste algne eesm\u00e4rk oli t\u00e4psustada ammusel ajal T\u0161iili aladel elanud inimeste p\u00f5lvnemislugu. M\u00f5nek\u00fcmne aasta eest kogutud proovides leidunud inimeste p\u00e4rilikkusaine osutus selleks liiga lagunenuks. Teadlasr\u00fchma jaoks \u00f5nneliku \u00fcllatusena tuli neist v\u00e4lja aga ootamatult h\u00e4sti s\u00e4ilinud viiruse genoom.<\/p>\n<p>Kuigi r\u00f5uged on t\u00e4nap\u00e4evani ainus nakkushaigus, millest \u00f5nnestus inimkonnal sihip\u00e4rase t\u00f6\u00f6 tulemusel vabaneda, olid need aastatuhandeid \u00fcks surmavamaid inimkonda vaevanud haigusi. Ainu\u00fcksi eelmisel sajandil n\u00f5udis see ligi 300 miljonit inimelu.<\/p>\n<p>Suurte maadeavastuste aegu Uues Maailmas elanud kohalike p\u00f5lisrahvaste jaoks olid r\u00f5uged veelgi tapvamad, kuna neil puudus teadaolevalt v\u00f5\u00f5ra sissetungija vastu igasugune immuunsus. Oletused ja teadmised toonase epideemia levikust p\u00f5hinesid seni aga vaid kolonistide kirjalikel \u00fclest\u00e4hendustel.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd ajakirjas Science ilmunud uuring tugineb kahele Camarones 9 kalmistule maetud ohvrile. Teadlased eraldasid viiruse genoomid 30\u201335-aastase naise ja 18\u201320-aastase noormehe reieluudest. Looduslikult mumifitseerunud inimesed elasid ajaj\u00e4rgul, mil inkade impeerium kokku varises ja hispaania vallutajad riigi \u00fcle v\u00f5tsid. Patogeenide p\u00e4rilikkusaine kattus peaaegu t\u00e4ielikult, viidates, et m\u00f5lemad surid sama haiguspuhangu tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n<p>Inimj\u00e4\u00e4nuste geneetiline anal\u00fc\u00fcs paljastas viiruse k\u00f5rval olulist teavet ka ohvrite endi p\u00f5lvnemise kohta. Kuna uurijad ei leidnud nende genoomist Euroopa p\u00e4ritolu eellastest ainsatki m\u00e4rki, paigutas teadlasr\u00fchm lahkunud geneetiliselt kindlalt Ameerika p\u00f5lisrahvaste hulka. Kahe ohvri mitokondriaalse DNA haplogrupid A2 ja B2 on piirkonnas t\u00e4nap\u00e4evani laialt levinud.<\/p>\n<p>Puhas p\u00f5lvnemisliin osutab omakorda, et r\u00f5ugeviirus levis hoogsalt kohalikes inkade k\u00fclades. Nakatumiseks polnud otsest kontakti eurooplastega isegi vaja.<\/p>\n<p>L\u00f5una-Ameerikast eraldatud r\u00f5ugeviiruse genoom erines bioloogiliselt nendest t\u00fcvedest, mida uuris arstiteadus p\u00f5hjalikult 20. sajandil. Anal\u00fc\u00fcs paigutas T\u0161iili leiu viiruse sugupuus varakeskaegsete ja hilisemate sajandite Euroopa haigustekitajate vahele. Molekulaarsete andmete kohaselt eraldus see liin oma eellastest 1296. aasta paiku.<\/p>\n<p>Iidse tapja t\u00e4pse vanuse m\u00e4\u00e4ramiseks kombineeris t\u00f6\u00f6r\u00fchm radiomeetrilise dateerimise ja keerukate molekulaarkella mudelite andmeid. Nakkuspuhangu aega aitasid piiritleda naismuumia juustest v\u00f5etud proovid. Teadlased arvestasid kohalike merelise toidulauaga, mis aitas s\u00fcsiniku isotoopide taset t\u00e4psemalt kalibreerida. Tulemused n\u00e4itasid veenvalt, et ohvrid surid Atacama k\u00f5rbes vahemikus 1492\u20131631.<\/p>\n<p>Praeguse arusaamad kohaselt arenesid r\u00f5uged v\u00e4lja t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5nest n\u00e4riliste ortopoksviirusest ja hakkasid inimesi nakatama 3000 kuni 10 000 aastat tagasi. Mida paremini aga viirus uue peremeesorganismiga kohaneb, seda rohkem kipub selle genoomist kasutumaid geene kaotsi minema.<\/p>\n<p>T\u0161iili naist nakatanud viiruse genoomis oli kaotanud oma funktsiooni ligi 50 geeni. Neist 37 geeni l\u00e4ks katki juba ammu enne seda, kui viirus Uude Maailma j\u00f5udis. T\u00f6\u00f6r\u00fchm tuvastas siiski k\u00fcmme olulist geeni, mis kaotasid oma funktsiooni vahetult enne Ameerika haiguspuhangut. Nende seas leidus mitu peremeesorganismi bioloogiaga seotud geeni, nagu C2L, A55R ja KIL.<\/p>\n<p>Viirus muutus 16. sajandi alguseni \u00fcsna \u00fchtlases tempos. Saja aasta kohta kadus keskmiselt paar geeni. P\u00e4rast aktiivset kohanemist n\u00e4is haigustekitaja areng aga peatuvat. Andmed n\u00e4itasid, et L\u00f5una-Ameerikas kanda kinnitanud viiruse genoom p\u00fcsis tavatult stabiilsena peaaegu 18. sajandi l\u00f5puni.<\/p>\n<p>Sellel ajavahemikul v\u00e4henes \u00fchtaegu nii selliste mutatsioonide arv, mis valkude aminohapped samaks j\u00e4tsid, kui ka nende muutuste hulk, mille m\u00f5jul muutusid valkude ehituskivid. Patogeeni elutingimused paistsid olevat t\u00f6\u00f6r\u00fchma t\u00f5lgenduses nii soodsad, et sel polnud enam vaja kiiresti areneda. Trinity kolled\u017ei geneetik Shigeki Nakagome m\u00e4rkis <a href=\"https:\/\/www.science.org\/content\/article\/ancient-dna-confirms-historical-accounts-how-smallpox-got-americas\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Science&#8217;i veebiuudistele<\/a>, et viiruse areng kiirenes uuesti alles siis, kui inimkond hakkas end haiguse vastu laialdaselt vaktsineerima.<\/p>\n<p>K\u00f5iki virolooge evolutsioonilise seisaku h\u00fcpotees siiski l\u00f5puni ei veena. McMasteri \u00fclikooli evolutsioonigeneetik Hendrik Poinar t\u00f5i v\u00e4lja, et patogeenid p\u00fc\u00fcavad peremeesorganismi immuuns\u00fcsteemiga looduses alatasa sammu pidada. Evolutsioonigeneetik uskus, et T\u0161iilist leitud t\u00fcvi v\u00f5is olla hilisemate variantidega v\u00f5rreldes hoopis teistsugune, v\u00f5ib-olla isegi leebem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u0161iili p\u00f5hjaosast leitud muumiate luud peitsid endas Ameerika mandri iidseimaid r\u00f5ugeviiruse genoome. Molekulaarne asit\u00f5end kinnitab viimaks ajaloolaste varasemat&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243382,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,53409,28,29,95,19,25,96260,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-243381","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inkad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rougeviirus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117031883840273960","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243381"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243381\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}