{"id":243467,"date":"2026-08-03T15:20:14","date_gmt":"2026-08-03T15:20:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243467\/"},"modified":"2026-08-03T15:20:14","modified_gmt":"2026-08-03T15:20:14","slug":"linnaokoloog-korgem-rohi-ei-tahenda-kohe-rohkem-puuke-vikerraadio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243467\/","title":{"rendered":"Linna\u00f6koloog: k\u00f5rgem rohi ei t\u00e4henda kohe rohkem puuke | Vikerraadio"},"content":{"rendered":"<p>Linna\u00f6koloog Merle Karro-Kalberg r\u00e4\u00e4kis &#8220;\u00d6koskoobis&#8221; Maarjav\u00e4ljast, kus katsetatakse erinevaid elurikkuse hoidmise viise linnas ja t\u00f5des, et k\u00f5rgem rohi ei t\u00e4henda kohe rohkem puuke. Karro-Kalbergi s\u00f5nul ei propageeri linna\u00f6koloogia ainult niitmata muru, vaid et elu\u00f5iguse saaks ka n\u00f5rgemad taimed, kes on elurikkuse jaoks v\u00e4ga vajalikud.<\/p>\n<p>&#8220;Maarjav\u00e4lja on Physicumi ja praeguse Konsumi vaheline suur roheala Tartus, kus 1990. aastatel olid linlaste aiamaad. Siis l\u00e4ks see ala \u00fclikooli k\u00e4tte. \u00dclikool on seda ala igal aastal niitnud ja seal on praegu juba \u00fcsna hea liigirikas kooslus. Koos Tartu linnaga osaleb Tartu \u00dclikool suures Roheringi projektis, kus katsetatakse, milliste viisidega elurikkust linna tagasi tuua ja Maarjav\u00e4lja on katselapp,&#8221; \u00fctles Tartu \u00dclikooli maastikuarhitektuuri linna\u00f6koloogia nooremteadur Merle Karro-Kalberg.<\/p>\n<p>Kui linnadesse hakati kunagi rohealasid looma, oli eesm\u00e4rk luua neid silmailuks ja inimestele puhkamiseks. &#8220;Esimesed pargid loodi linna t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni ajal ja eeskuju v\u00f5eti m\u00f5isaparkidest ja lossidest. \u00dcks suuremaid keskkonna probleeme on t\u00e4na elurikkuse kadu. Meie oleme p\u00fc\u00fcdnud Tartu linnas elurikkust toetada. N\u00e4iteks niidame v\u00e4hem, aga igal pool see ka ei toimi,&#8221; t\u00f5i Karro-Kalberg v\u00e4lja. &#8220;Sagedasele niitmisele peavad vastu m\u00f5ned \u00fcksikud liigid.&#8221;<\/p>\n<p>Maarjav\u00e4ljal katsetatakse, millised erinevad viisid aitavad elurikkust linnas hoida. &#8220;Lisaks v\u00e4hem niitmisele oleme rajanud ka niitusid ja elustikutarasid, teinud doonorlaikusid, mis on loodusest korjatud seemnetega laigud, kust peaksid hakkama seemned levima igale poole mujale. Osa Maarjav\u00e4lja alast hooldavad lambad ja sel aastal ka lehmad. See on kindlasti linlastele v\u00e4ga meele j\u00e4rgi olnud, &#8221; t\u00f5i teadur v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Ilu on alati vaataja silmades, aga l\u00f5puks tuleks vaadata, mida n\u00f5ges v\u00f5i ohakas annab. &#8220;M\u00f6\u00f6das on need ajad, kui me ainult ilu jaoks linnahaljastust rajasime. N\u00e4iteks n\u00f5ges on oluline mitmele liblikaliigile. Ohakas on v\u00e4ga oluline toidutaim paljudele tolmeldajatele. Kui vaadata seda, milleks see taim vajalik on, v\u00f5ib-olla siis ka see ilukriteerium nihkub ja ollakse natuke tolerantsem,&#8221; s\u00f5nas Karro-Kalberg.<\/p>\n<p>Teaduri s\u00f5nul ei propageeri linna\u00f6koloogia ainult seda, et k\u00f5ik peaks olema niitmata ja igal pool v\u00f5iksid laiuda heinamaad ja niidud. &#8220;Kindlasti peaks j\u00e4\u00e4ma ka selliseid alasid, kus saab palli m\u00e4ngida ja piknikku pidada. K\u00fcsimus on selles, et tasakaal on olnud seni v\u00e4ga paigast \u00e4ra, v\u00e4ga niidetud muru poole. Niidetud muru nimetatakse roheliseks k\u00f5rbeks, sest ega seal ju suurt midagi peale paari taimeliigi ei kasva ega paku ka tolmeldajatele midagi.&#8221;<\/p>\n<p>Teadur t\u00f5i v\u00e4lja, et Maarjav\u00e4ljal ei ole ta saanud \u00fchtegi puuki. &#8220;Teaduslikke t\u00f5endeid ei ole, mis \u00fctleksid, et k\u00f5rgem muru v\u00f5i hein t\u00e4hendab kohe rohkem puuke. Kui puugihirm on v\u00e4ga suur, tasub k\u00e4iguradade \u00e4\u00e4rest meetri jagu rohtu \u00e4ra niita. Suure heina sisse ei tasu siis minna,&#8221; nentis Karro-Kalberg.<\/p>\n<p>Niita on teaduri s\u00f5nul siiski kindlasti vaja. &#8220;Eesti looduses on nii, et kui j\u00e4tame t\u00e4itsa niitmata, saame v\u00f5sa ja l\u00f5puks kuusemetsa. Elurikkuse jaoks on vaja ka p\u00e4ikeselisemaid alasid. Ka niidualasid peaks korra v\u00f5i kaks aastas niitma. Niita \u00e4ra ja niide j\u00e4tta paariks n\u00e4dalaks maha, et seeme saaks pudeneda. Seej\u00e4rel kokku korjata ja \u00e4ra viia. See on t\u00e4htis seet\u00f5ttu, et muidu tekib sinna uus k\u00f5dukiht peale, millest saavad l\u00e4bi tulla ainult tugevamad taimed,&#8221; selgitas Karro-Kalberg.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2416782\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/2416782h2b57t24.jpg\"\/>Merle Karro Kalberg Autor\/allikas: Ahti Tubin\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Linna\u00f6koloog Merle Karro-Kalberg r\u00e4\u00e4kis &#8220;\u00d6koskoobis&#8221; Maarjav\u00e4ljast, kus katsetatakse erinevaid elurikkuse hoidmise viise linnas ja t\u00f5des, et k\u00f5rgem rohi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243468,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,96296,72309,70968,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-243467","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnaokoloogia","tag-maarjavalja","tag-merle-karro-kalberg","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117032257285380029","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243467"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243467\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}