{"id":24360,"date":"2025-10-21T12:37:21","date_gmt":"2025-10-21T12:37:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24360\/"},"modified":"2025-10-21T12:37:21","modified_gmt":"2025-10-21T12:37:21","slug":"arst-meeste-reieluukaela-murd-on-kaks-korda-surmavam-kui-naistel-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24360\/","title":{"rendered":"Arst: meeste reieluukaela murd on kaks korda surmavam kui naistel | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Kuigi luuh\u00f5renemist peetakse pigem naiste haiguseks, on selle tagaj\u00e4rjed meestele sageli t\u00f5sisemad. P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla (PERH) reumatoloogiakeskuse juhataja Piia Tuviku s\u00f5nul on reieluu kaela murru j\u00e4rgne suremus meestel esimese aasta jooksul kaks korda k\u00f5rgem kui naistel.<\/p>\n<p>Kuigi luuh\u00f5renemine vaevab sagedamini naisi, j\u00e4\u00e4b probleem meeste puhul sageli t\u00e4helepanuta, nentis Tulvik. Kuna luuh\u00f5renemine ise tunda ei anna, tuleb see sageli ilmsiks alles siis, kui inimene juba kukub ja luu murrab. &#8220;Kui need k\u00f5ige keerulisemad reieluukaelamurrud juhtuvad meestel, siis v\u00f5rdluses naistega millegip\u00e4rast on meeste kolme kuu ja \u00fche aasta suremus kaks korda k\u00f5rgem kui naistel,&#8221; nentis arst saates &#8220;Terevisioon&#8221;.<\/p>\n<p>Tuvik m\u00e4rkis, et meeste ja naiste luuh\u00f5renemise kulg on erinev. Naistel kiireneb luude h\u00f5renemine drastiliselt menopausi saabudes \u00f6strogeenide kao t\u00f5ttu. &#8220;Meestel suguhormoonide vaegus saabub tasapisi h\u00e4sti aeglaselt. Sellep\u00e4rast ei ole ka sellist luu h\u00f5renemise statistikat varasemas elueas,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Statistika kohaselt kasvab reieluukaela murdude arv alates 70. eluaastast h\u00fcppeliselt nii Eestis kui ka teistes P\u00f5hjamaades. Osteoporoosi on Eesti \u00fcle 70-aastaste meeste hulgas diagnoositud umbes 13 protsendil. V\u00f5rdlusmomendina tekib elu jooksul m\u00f5ni haprusmurd igal kolmandal naisel ja igal viiendal mehel.<\/p>\n<p>Luude tervisele pannakse alus lapseeas<\/p>\n<p>Piia Tuvik r\u00f5hutas, et luude tugevusele pannakse alus juba lapseeas. Luu tiheneb ja kasvab koolieas ning eriti puberteedieas, saavutades oma maksimaalse tiheduse umbes 30. eluaastaks. Seda, kui tugevaks luu kasvab, m\u00f5jutavad Tuviku s\u00f5nul 60 protsendi ulatuses geneetika ja 40 protsendi ulatuses eluviisid.<\/p>\n<p>Selle 40 protsendi realiseerimiseks on v\u00f5tmet\u00e4htsusega kaks asja: kaltsium ja liikumine. &#8220;Luu ei saa olla tihe, kui kaltsiumi ei ole ja ei ole D-vitamiini, mis selle kaltsiumi sinna luusse viib ja seob,&#8221; r\u00f5hutas Tuvik.<\/p>\n<p>Ta t\u00f5i murekohana v\u00e4lja, et laste piimajoomine v\u00e4heneb ja see asendub karastusjookidega, mille fosfaadid takistavad kaltsiumi imendumist. Tuvik viitas ka uuringutele, mis on seostanud ohtra Coca-Cola tarbimise ja suurema luumurdude riski.<\/p>\n<p>Teine oluline tegur on liikumine. &#8220;Luurakud on mehhanosensitiivsed ehk tajuvad p\u00f5rkumist. Kui inimene liigub, siis luu tiheneb ja kasvab. Kui inimene lesib diivani peal, siis luu ei saagi kasvada,&#8221; selgitas Tuvik.<\/p>\n<p>Arsti s\u00f5nul ei saa p\u00e4rast 30. eluaastat luumassi enam oluliselt kasvatada, kui geneetilist potentsiaali pole varem realiseeritud. Siiski on v\u00f5imalik saavutatud luumassi s\u00e4ilitada ka hilisemas eas. Selleks tuleb v\u00e4ltida halbu elustiilivalikuid, nagu suitsetamist, liigset alkoholitarbimist ja v\u00e4hest liikumist. Isegi kui luu on juba h\u00f5re, aitab hea lihastoonus ja tasakaal v\u00e4ltida kukkumisi, mis luumurde p\u00f5hjustavad.<\/p>\n<p>Tuvik soovitas, et k\u00f5ik \u00fcle 65-aastased mehed v\u00f5iksid m\u00e4\u00e4rata oma luuh\u00f5renemise riski. Alates 70. eluaastast v\u00f5iks perearst suunata mehe juba luutiheduse m\u00e4\u00e4ramisele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi luuh\u00f5renemist peetakse pigem naiste haiguseks, on selle tagaj\u00e4rjed meestele sageli t\u00f5sisemad. P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla (PERH) reumatoloogiakeskuse juhataja Piia&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24361,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,13551,13550,13548,13549],"class_list":{"0":"post-24360","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haprusmurd","16":"tag-luu-horenemine","17":"tag-osteporoos","18":"tag-reieluukaela-murd"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24360","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24360"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24360\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24361"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24360"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}