{"id":24369,"date":"2025-10-21T12:49:28","date_gmt":"2025-10-21T12:49:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24369\/"},"modified":"2025-10-21T12:49:28","modified_gmt":"2025-10-21T12:49:28","slug":"ajaloolise-auhinna-voitis-firma-mis-on-tundmatuseni-muutunud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/24369\/","title":{"rendered":"Ajaloolise auhinna v\u00f5itis firma, mis on tundmatuseni muutunud"},"content":{"rendered":"

President Lennart Meri eestvedamisel anti esimest korda v\u00e4lja tiitel \u201eV\u00e4lisinvestor 1995\u201c, millest kasvas v\u00e4lja ettev\u00f5tluskonkurss. Ajaga on konkurss muutunud ja kasvanud ning alates 2000. aastast korraldatakse parimate ettev\u00f5tete valimist ja tunnustamist \u201eEttev\u00f5tluse auhinna\u201c nime all.<\/p>\n

\u201eLisaks asekantslerina reformide l\u00e4biviimisele oli minu \u00fclesanne tutvustada Eestit maailmas sobiva kohana \u00e4ri tegemiseks ja investeerimiseks ning selles t\u00f6\u00f6s oli Eesti V\u00e4lisinvesteeringute Agentuuril oluline roll,\u201c meenutab esimese konkursi \u017e\u00fcrii esinaine, toonane majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso. \u201eNii tuli ka idee aasta v\u00e4lisinvestori valimiseks koos toonase agentuuri juhatuse esimehe J\u00fcri Sakkeusega. Otsustavaks sai loomulikult Lennart Meri roll auhinna patroonina. Ta tuli kiiresti ideega kaasa. Presidendina viis ta Eesti maailmakaardile tagasi, kui Eesti majanduse ja kaubanduse ning investeerimisv\u00f5imaluste tutvustuse oma v\u00e4lisvisiitide kavasse lisas.\u201c<\/p>\n

\"Lennart <\/p>\n

Esimese tunnustuse p\u00e4lvis Eesti Telefon. Siinse telekomisektori arengut l\u00e4hedal n\u00e4inuna ei imesta sel ajal ja praegugi ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tav Toivo Praakel, et just tema ettev\u00f5te 1995. aastal selle tiitli v\u00f5itis. Toona pandi alus sellele, et Eestis saaks erinevad teenused \u00fcldse tekkida ja areneda.<\/p>\n

Praakel alustas Eesti Telefonis 1993. aastal ja on praegu sellest n-\u00f6 v\u00e4lja kasvanud Telia Eesti regulatiivsete suhete ja v\u00f5rguinnovatsiooni juht. Nii alles jalgu alla v\u00f5tvas turumajanduses kui ka telekomiturul valitsesid toona t\u00e4iesti erinevad meeleolud: andmeside oli algeline, inimesed ootasid aastaid telefonij\u00e4rjekorras ja kaugemateks k\u00f5nedeks tuli minna selleks ette n\u00e4htud kohta.<\/p>\n

Neid probleeme p\u00fc\u00fcdis riik lahendada koos Eesti Telefoniga. 2000. aastani kehtinud kontsessioonilepingu j\u00e4rel hakkasid riigi k\u00f5rval toimetama Skandinaavia suurnimed, rootslaste Telia ja soomlaste Sonera. Riigi osalus oli 51%.<\/p>\n

Inimesed surid enne, kui telefoni said<\/p>\n

1990ndate keskel k\u00e4is riigis meeletu infrastruktuuri arendamine. Praakel meenutabki seda \u00fche t\u00f5sisema v\u00e4ljakutse ehk telefonij\u00e4rjekorra likvideerimisega. Taasiseseisvunud riigis oli t\u00f5eline telefonide maania ja inimesed registreerisid end lauatelefoni saamiseks \u2013 tippajal ootas j\u00e4rjekorras 150 000 inimest. Nimekirjas oli ka neid, kes olid avalduse teinud aastaid tagasi, kuid olid vahepeal kolinud v\u00f5i siitilmast lahkunud.<\/p>\n

\u201eP\u00f5hit\u00e4helepanu l\u00e4ks sellele, et ehitada v\u00e4lja kaasaegne v\u00f5rk, paigaldada digitaaljaamu, ehitada linnadevahelisi valguskaableid. Just nii sai hakata j\u00e4rjekorda likvideerima,\u201c selgitas ta. \u201eNeed kaablid ja jaamad, mis toona valmisid, on meid toonud paljuski t\u00e4nasesse, kasutame neid siiani. Oleme kaasajastanud s\u00fcsteeme, mis nende baasil t\u00f6\u00f6tavad, samuti kiirusi, mis on vajalikud l\u00f5ppkliendile.\u201c Lisaks linnadevahelistele valguskaablitele ehitati rahvusvahelisi \u00fchendusi, n\u00e4iteks Hiiumaa\u2013Rootsi ja Narva\u2013Kingisseppa.<\/p>\n

Ehitust\u00f6\u00f6d k\u00e4isid toona maakondades range k\u00e4sumajanduse foonil ja maakondlikud juhid k\u00e4isid pidevalt progressist aru andmas. Nendelt kohtumistelt v\u00e4ljuti nagu saunast. \u201eKogu maja kajas, kui neid s\u00f5imati.\u201c \u00dclesande muutis keerulisemaks see, et rajamine k\u00e4is igal pool samal ajal ning vaja oli nii t\u00f6\u00f6tajaid kui ka materjale, samuti erinevaid koosk\u00f5lastusi.<\/p>\n

\"Taamal <\/p>\n

Mituk\u00fcmmend inimest valvas telepilti<\/p>\n

\u201eKui t\u00f6\u00f6le l\u00e4ksin, t\u00f6\u00f6tas Eesti Telefonis \u00fcle 4000 inimese,\u201c r\u00e4\u00e4gib Praakel. T\u00f6\u00f6tajaid vajati, sest igas maakonnas oli oma telefoniv\u00f5rk. Samuti kuulus ettev\u00f5tte vastutusalasse tele- ja raadioprogrammide \u00fclekanne \u00fcle Eesti. \u201eTehnilisi vahendeid ei olnud ja telesignaali edastamist kontrolliti visuaalselt, erinevatest Eesti punktidest. Paark\u00fcmmend inimest lihtsalt vaatasid, et telepilt oleks olemas,\u201c meenutab Praakel. J\u00e4rk-j\u00e4rgult hakati selliseid funktsioone kaotama. Praegu on Telias t\u00f6\u00f6l 1300 inimest.<\/p>\n

Lauatelefonilt helistamine oli 90ndate alguses olnud vaid v\u00e4ikese kuutasu eest ja seet\u00f5ttu ei l\u00e4inud \u00fcleminek tasulistele k\u00f5nedele lihtsalt.<\/p>\n

\u201eKuigi kohalikud k\u00f5ned maksid sente, on mul meeles, et \u00fcleminek oli valuline. Kreutzwaldi 14 maja ees olid regulaarsed piketid. Peadirektoril ja avalikel suhetel tekkis plaan, et piketeerijad kutsuti iga kord majja, kus neile saalis sooja teed ja v\u00e4rsket saia pakuti. Eks ajad olid inimeste jaoks keerulised toona. Aga majanduslikult saime ettev\u00f5tte seej\u00e4rel paremini toimima,\u201c r\u00e4\u00e4gib Toivo Praakel. Kui varem kippusid inimesed kuutasu eest r\u00e4\u00e4kima telefoniga tihti ennastunustavalt, siis tasuliste k\u00f5nede puhul peeti piiri.<\/p>\n

\u201eToimetasime toona maailmas, kus oli v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida fikseeritud kohtades,\u201c meenutab Praakel. Kauge- ja rahvusvaheliseks k\u00f5neks pidi minema spetsiaalsesse operaatorpunkti, sageli sidejaoskonda, telefonita inimesed aga said kasutada taksofone.<\/p>\n

Konkurents muutis m\u00e4ngu<\/p>\n

Enne 2000. aastat Eesti Telefonil konkurente ei olnud. Sissehelistamisega internetiteenuse pakkumine muutis m\u00e4ngu, koos sellega, et Euroopas hakkas kehtima regulatsioon, mis v\u00f5imaldas inimestel teenusepakkujat vabalt valida. Selle ajani nautis ainuv\u00f5imu turu ainus tegija. Mobiiltelefone liikus toona siinmail v\u00e4ga v\u00e4he. Lauatelefonikliente v\u00f5is aga Praakli arvates tippajal olla 400 000 ringis.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul tehti ettev\u00f5ttes toona \u00f5ige otsus mitte j\u00e4\u00e4da \u00fcksnes k\u00f5neteenuse pakkujaks ja selle tulemust n\u00e4eme j\u00e4reltulija Telia pealt. Aga oleks v\u00f5inud minna ka teisiti.<\/p>\n

Tehti ka \u00fcks saatuslik viga<\/p>\n

90ndate keskel suuri investeeringuid tehes ja valguskaabliv\u00f5rku ning digijaamu ehitades loodi p\u00f5hitaristu ja baas selleks, et pakkuda erinevaid teenuseid aastak\u00fcmneid. Toivo Praakli s\u00f5nul tehti vigu ja k\u00f5ige saatuslikum neist m\u00f5jutab meid siiani.<\/p>\n

\u201eTol ajal tegid Eestis otsuseid Rootsist siia tulnud inimesed. Kahjuks ei olnud nad alati laia silmaringiga ja l\u00e4htusid valedest alustest. Et kui Rootsis Kalmaris on midagi tehtud, siis ega see Eesti palju suurem ole. Tehti otsuseid, mille t\u00f5ttu oleme siiani raskustes.\u201c<\/p>\n

Valguskaablid pandi otse pinnasesse ja nii palju, kui seal toona kiude oli, n\u00f5nda palju saab neid t\u00e4nap\u00e4eval ka kasutada. Hiljem on kaableid pandud multitorudesse, mis v\u00f5imaldab vajadusel kaableid juurde t\u00f5mmata ning ka v\u00e4iksema mahuga kaableid v\u00e4lja vahetada. Praegu on meil raske seda teha. \u201eMaanteede \u00e4\u00e4res v\u00f5i inimeste kruntidel maad lahti kaevata on v\u00f5imatu missioon.\u201c<\/p>\n

\" <\/p>\n

Esimene \u017e\u00fcrii esinaine Signe Ratso: president Meri tuli konkursiga kiiresti kaasa<\/p>\n

Sain majandusministeeriumi asekantsleriks 1994. aasta l\u00f5pul. Majandusministeeriumi k\u00f5ige keerukamaks \u00fclesandeks oli tollal erastamise l\u00e4biviimine. Minu portfellis oli Eesti atraktiivseks muutmine v\u00e4lisinvestoritele, ekspordi arendamine, \u00fcldine kaubandus- ja t\u00f6\u00f6stuspoliitika, kus riigi roll oli veel v\u00e4ga suur.<\/p>\n

\u00dcheks esimeseks \u00fclesandeks oli EIS-i eelk\u00e4ijate ehk Eesti V\u00e4lisinvesteeringute Agentuuri ja Eesti Ekspordi Agentuuri k\u00e4ivitamine.<\/p>\n

Eestis sai teooriat praktikas proovida<\/p>\n

Eesti oli valinud suhteliselt unikaalse arengutee: madalad maksud ja tasakaalus riigieelarve, kombineerituna avatud kaubanduse ja t\u00e4ieliku avatusega v\u00e4lisinvesteeringutele. Euroopa Liiduga liitumiseni polnud Eestis tollimakse, ka mitte p\u00f5llumajandustoodetele, ning see oli maailmas ainulaadne.<\/p>\n

Kuna olin 1993. aastal l\u00f5petanud Tartu \u00dclikoolis teise k\u00f5rgharidusena v\u00e4lismajanduse eriala, oli harukordne v\u00f5imalus teooriaid p\u00e4riselus katsetada. V\u00e4ikese avatud majandusena polnud meil ka palju valikuid ning eksport ja v\u00e4lisinvesteeringud olid aastaid Eesti majanduse peamiseks kasvumootoriks. Oli aastaid, kus majanduskasv ulatus \u00fcle 10%.<\/p>\n

Lisaks reformide l\u00e4biviimisele oli asekantslerina minu \u00fclesandeks tutvustada Eestit maailmas sobiva kohana \u00e4ri tegemiseks ning investeerimiseks ning selles t\u00f6\u00f6s oli Eesti V\u00e4lisinvesteeringute Agentuuril oluline roll.<\/p>\n

President andis konkursile hoo<\/p>\n

Nii tuli ka idee aasta v\u00e4lisinvestori valimiseks koos toonase agentuuri juhatuse esimehe J\u00fcri Sakkeusega. Otsustavaks sai loomulikult Lennart Meri roll auhinna patroonina. Ta tuli kiiresti ideega kaasa. Presidendina viis ta Eesti maailmakaardile tagasi, kui Eesti majanduse ja kaubanduse ning investeerimisv\u00f5imaluste tutvustuse oma v\u00e4lisvisiitide kavasse lisas.<\/p>\n

Osalesin ise n\u00e4iteks president Meri India riigivisiidil ja Hiina visiidil, samuti Eesti tutvustamisel Singapuris toonase peaministri Tiit V\u00e4hi delegatsiooni koosseisus. Viimase korraldamisele aitas kaasa Sonny Aswani, kes oli ise \u00fcks esimesi julgeid investoreid nii kaugelt kui Singapurist. Mul on ka v\u00e4ike roll tema \u201emaaletoomisel\u201c. Nimelt \u00f5nnestus mul veenda toonast majandusministrit Liina T\u00f5nissoni, et selle asemel et sel ajal riigi omanduses olev Kehra paberivabrik pankrotti lasta, oleks see m\u00f5istlikum Sonny Aswani firmale m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

\"Sonny <\/p>\n

T\u00f6\u00f6d oli palju<\/p>\n

Kuna minu vastutusalaks oli v\u00e4liskaubandus, tuli ka praktikas tagada Eesti eksportijatele paremad tingimused v\u00e4listurgudele j\u00f5udmiseks. Kuiv\u00f5rd eksportijate jaoks on alati esmat\u00e4htsad l\u00e4hiturud, siis nendega sai ka alustatud \u2013 vabakaubanduslepingud L\u00e4ti ja Leeduga ning v\u00e4lisministeeriumi juhtimisel Soome ja Rootsiga.<\/p>\n

Kuna olime Soome ja Rootsi Euroopa Liiduga liitumise ajaks (1995. aastal) nendega vabakaubandusliidus, ei j\u00e4\u00e4nud ka EL-il muud \u00fcle, kui meiega vabakaubandusleping s\u00f5lmida. Sellele j\u00e4rgnes assotsiatsioonileping ja 1996. aastal juba liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Olin majandusministeeriumi poolt liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste valitsusdelegatsiooni liige ning minu vastutusel olid kuue peat\u00fcki l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, sh nii mahukad valdkonnad, nagu kaupade ja teenuste vaba liikumine, mis moodustab valdava osa EL-i seadusandlusest, samuti nii keerukas valdkond nagu energeetika.<\/p>\n

Teekond Euroopa Liitu<\/p>\n

Eesti liitumine EL-iga 2004. aastal oli minu jaoks oluline teet\u00e4his. Olin siis viimase k\u00fcmnendi oma karj\u00e4\u00e4rist p\u00fchendanud Eesti EL-iga liitumiseks ettevalmistamisele ja nii oli loogiline samm Euroopa Komisjoni kandideerimine. Alates 2006. aasta algusest olengi t\u00f6\u00f6tanud Euroopa Komisjonis \u2013 algul kaubanduse peadirektoraadis direktori ametikohal ja alates 2018. aastast teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadis peadirektori aset\u00e4itjana.<\/p>\n

Mul on hea meel, et 1995. aastal alustatud konkurss j\u00e4tkab ka 2025. aastal \u201eEttev\u00f5tluse auhinna\u201c nime all.<\/p>\n

Eesti majandus 1995. Hinnat\u00f5usud olid v\u00e4gevad<\/p>\n

Eesti Pank kirjutab oma 1995. aasta \u00fclevaates, et sel aastal t\u00e4histas Eesti majandus \u00fcht olulist p\u00f6\u00f6rdepunkti \u2013 p\u00e4rast aastaid kestnud turbulentsi v\u00f5eti suund stabiilse kasvupoliitika ja reformide kasuks. Majanduse reaalkasv oli ligikaudu 3% v\u00f5rreldes eelmise aastaga, mis oli m\u00e4rgatav paranemine v\u00f5rreldes varasemate aastate k\u00f5ikumisega.<\/p>\n

Majanduskasvu komponendid<\/p>\n

Esimesel poolaastal suurenes lisandv\u00e4\u00e4rtus t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses +4,3%, ehituses +7%, kaubanduses +7,9%, \u00e4riteenustes aga lausa +26,3%. Import kasvas reaalselt 19%, eksport 10%, peamiselt sisetarbimise ja investeeringute toel.<\/p>\n

\"Alexela <\/p>\n

Inflatsioon ja hinnad<\/p>\n

Hinnat\u00f5us p\u00fcsis tugev \u2013 tarbijahinnad kasvasid 1995. aastal 29% v\u00f5rreldes 1994. aastaga. Tootjahinnad t\u00f5usid 25,6%. Hinnakasv oli erinev s\u00f5ltuvalt sektorist: \u201esuletud sektoris\u201c (n\u00e4iteks eluaseme- ja kommunaalteenused) oli hinnat\u00f5us 45,9%, samas kui avatud sektoris (v\u00f5istlevad kaubad ja teenused) 19,2%. Palju hinnat\u00f5usu tekkis ka administratiivsete meetmete kaudu \u2013 hinnad, mis olid reguleeritud, t\u00f5usid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt (n\u00e4iteks elekter, \u00fc\u00fcr, \u00fchistransport).<\/p>\n

T\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja palgad<\/p>\n

Kuigi ametlikult registreeritud t\u00f6\u00f6tus oli madal \u2013 t\u00f6\u00f6ealistest 1,5\u20132,2% \u2013, hinnati mittet\u00f6\u00f6tavateks t\u00f6\u00f6otsijateks 4\u20136% t\u00f6\u00f6turule sobivatest inimestest. T\u00f6\u00f6h\u00f5ive paranemine oli tingitud osalt eraettev\u00f5tluse laienemisest ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fcmberpaiknemisest. S\u00fcgisel hakkas t\u00f6\u00f6tus m\u00f5nes suures t\u00f6\u00f6stuskeskuses ettev\u00f5tete \u00fcmberkorralduste t\u00f5ttu t\u00f5usma.<\/p>\n

Keskmiseks nominaalseks pereliikme tulu suuruseks kujunes 1243 krooni kuus. Reaaltulu kasvas 4,7%.<\/p>\n

Kapital ja investeeringud<\/p>\n

V\u00e4lisinvesteeringute osakaal ettev\u00f5tetele andis ruumi laenudele: otseinvesteeringute osakaal veidi v\u00e4henes, samal ajal kui laenude osat\u00e4htsus suurenes. Kapitaliturud Eestis laienesid ja v\u00e4lismaised pangad hakkasid aktiivsemalt rahastust pakkuma (nt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kanalid).<\/p>\n

Struktuurireformid ja integratsioon<\/p>\n

1995. aastal liiguti majandusliku integratsiooni suunas: juulis allkirjastati assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga ning vabakaubandusleping EL-i ja EFTA-ga. \u00c4riseadustik j\u00f5ustus s\u00fcgisel, karmistades aruandlust ja n\u00f5udeid aktsiaseltsidele. Maareform, maksureform ja hinnavabastus (reguleeritud hindade liberaliseerimine) j\u00e4tkusid, soodustades konkurentsi ning l\u00e4bipaistvust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"President Lennart Meri eestvedamisel anti esimest korda v\u00e4lja tiitel \u201eV\u00e4lisinvestor 1995\u201c, millest kasvas v\u00e4lja ettev\u00f5tluskonkurss. Ajaga on konkurss…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24370,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3007,95,19,25,1999,2276,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-24369","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-lennart-meri","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-telia","25":"tag-teliasonera","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24369"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24369\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24370"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24369"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24369"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}