{"id":243757,"date":"2026-08-04T01:11:11","date_gmt":"2026-08-04T01:11:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243757\/"},"modified":"2026-08-04T01:11:11","modified_gmt":"2026-08-04T01:11:11","slug":"luik-putini-vaatest-ei-ole-tema-relvad-veel-kaugeltki-loppenud-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/243757\/","title":{"rendered":"Luik: Putini vaatest ei ole tema relvad veel kaugeltki l\u00f5ppenud | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Viimased kohtumised USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski vahel on andnud Ukrainale pigem positiivseid s\u00f5numeid, leidis Luik.<\/p>\n<p>&#8220;Nii Ankaras kui ka n\u00fc\u00fcd Washingtonis on Trump r\u00f5hutanud USA toetust ja arusaama sellest, mida ukrainlased teevad. Minu jaoks k\u00f5ige huvitavam oli Ankaras, kus Trump \u00fctles, et jah, ukrainlaste Venemaa pommitamist v\u00f5ib v\u00f5tta eskalatsioonina, aga see on eskalatsioon, mis v\u00f5ib viia rahuni. Siin tegelikult Trump oli natuke teisel lainel kui mitmed administratsiooni liikmed, kes on \u00f6elnud, et siin on eskalatsiooni riske. Eriti USA v\u00e4lisministeerium on olnud mures sellep\u00e4rast, aga Trump andis sellele rohelise tule \u2013 ma arvan, see on niisugune asi, mis Kremlile kindlasti ei meeldinud,&#8221; lausus Luik.<\/p>\n<p>Suhtumise muutuse taga on Trumpi arusaam, et kahe s\u00f5diva poole j\u00f5ud on v\u00f5rdsustunud, mis v\u00f5ib sillutada tee rahuprotsessile, m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>&#8220;Selle \u00fcle v\u00f5ib vaielda, milline nende (Ukraina) s\u00fcval\u00f6\u00f6kide reaalne s\u00f5jaline v\u00f5i ps\u00fchholoogiline efekt tegelikult on. V\u00f5ib-olla me seda ka natuke \u00fclehindame, aga igal juhul on v\u00e4ga hea Trumpi vaatevinklist see, et n\u00fc\u00fcd on ka ukrainlastel mingisugused kaardid ja t\u00f5en\u00e4oliselt on ka v\u00f5imalik proovida j\u00e4lle elustada mingit t\u00fc\u00fcpi rahuprotsessi. N\u00e4ib, et selles suunas asjad liiguvad,&#8221; \u00fctles Luik.<\/p>\n<p>Loodetavasti toimub l\u00e4hiajal USA l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri visiit Ukrainasse, m\u00e4rkis Luik.<\/p>\n<p>&#8220;Et r\u00f5hutada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijate neutraalsust, oleks selline visiit juba iseenesest s\u00fcmboolselt v\u00e4ga vajalik. Teisest k\u00fcljest, Venemaa suunalt ma ei m\u00e4rka absoluutselt mingisugust huvi mingitki t\u00fc\u00fcpi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vastu v\u00e4lja arvatud (Ukraina) alistumise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Aga kui me r\u00e4\u00e4giksime asjalikest, sisulistest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest, siis president Putin seda kindlasti ei taha,&#8221; lausus Luik.<\/p>\n<p>&#8220;Ma usun, et Putini vaatest ei ole tema relvad veel kaugeltki l\u00f5ppenud ja ta on valmis minema veel palju-palju kaugemale ja (tegema) mitu-mitu eskalatsiooniringi enne kui \u00fcldse oleks v\u00e4iksemgi t\u00f5en\u00e4osus, et mingid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised toimuvad,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Grahami eeln\u00f5u poliitiline kaal on v\u00e4ga suur<\/p>\n<p>Kuigi USA v\u00e4lisminister Marco Rubio on oma v\u00e4lja\u00fctlemistes juhtinud t\u00e4helepanu v\u00f5imalikule eskalatsiooniohule, siis teisest k\u00fcljest saab \u00f6elda, et Trumpi administratsioon on olnud Bideni administratsioonist palju julgem ja kindlameelsem, m\u00e4rkis Luik.<\/p>\n<p>&#8220;(Eelmise administratsiooni) jaoks eskalatsiooniriskid sisuliselt halvasid nende abi ukrainlastele, mis puudutab Venemaa pommitamist. M\u00e4letatavasti Bideni jaoks oli see t\u00e4ielik punane joon,&#8221; nentis ta.<\/p>\n<p>Oluline on ka n\u00fc\u00fcdseks USA senatis toetuse saanud endise senaatori Lindsey Grahami eestvedamisel valminud Venemaa-vastaste uute sanktsioonide eeln\u00f5u.<\/p>\n<p>&#8220;Esiteks on see oluline poliitiliselt, s\u00fcmboolselt. Teiseks on see oluline, sest see v\u00f5imaldab niinimetatud teiseseid sanktsioone ehk k\u00fcsimus ei ole niiv\u00f5rd Venemaale sanktsioonide seadmises, kuiv\u00f5rd nende riikide sanktsioneerimisest, kes kauplevad venelastega ja ostavad n\u00e4iteks Vene odavat naftat. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imaldab selline seaduseeln\u00f5u sanktsioneerida Hiinat, Indiat. Aga fakt on ka see, et see seaduseeln\u00f5u ei ole veel nii kindlal pinnal, et see igal juhul kongressist l\u00e4bi l\u00e4heb, sest on v\u00e4ga palju erinevaid j\u00f5ude, kes on selle seaduseeln\u00f5u osas skeptilised mitmel p\u00f5hjusel, mis ei ole seotud Ukrainaga,&#8221; lausus Luik.<\/p>\n<p>&#8220;Aga selle seaduse poliitiline kaal on v\u00e4ga suur ja arvestades, et see kannab meie seast lahkunud suure senaatori nime, siis ma usun, et l\u00f5puks see vastu v\u00f5etakse. Mil viisil ja mis sisuga t\u00e4pselt, seda on vara \u00f6elda,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Ka l\u00e4\u00e4neriigid on Luige hinnangul olnud Venemaa survestamisel v\u00e4ga \u00fchtsed.<\/p>\n<p>&#8220;Ma olen natuke \u00fcllatunud, kui tugevalt on seda \u00fchtsust \u00f5nnestunud hoida. Loomulikult on erinevused detailides: kes tahavad aktiivsemaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Venemaaga, kes proovivad vahendada ja nii edasi. Aga on p\u00f5him\u00f5tteline arusaam, et me peame ohvrit toetama,&#8221; \u00fctles Luik.<\/p>\n<p>&#8220;Teiselt poolt ka see, et Ukraina on t\u00e4naseks juba muutunud niiv\u00f5rd tugevaks. See on minu arvates \u00fcks v\u00e4ga oluline aspekt, sest \u00fchest k\u00fcljest on soov aidata, aga teisest k\u00fcljest, kui riigid n\u00e4evad, et Ukraina suudab meile midagi pakkuda, siis hakkab t\u00f6\u00f6le ka oma huvi ja Ukraina abistamine ei ole enam heategevus, vaid see asub kindlale riiklike, rahvuslike huvide platvormile,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Segadus rakettide tootmise loaga<\/p>\n<p>\u00dcks suur teema \u00dchendriikide ja Ukraina vahel on USA \u00f5hut\u00f5rjerakettide tootmise loa andmine Ukrainale, mille kohta on tulnud vastakaid s\u00f5numeid ning pole selge, kas USA annab Ukrainale loa Patrioti rakettide tootmiseks v\u00f5i mitte v\u00f5i millal see juhtuda v\u00f5iks.<\/p>\n<p>&#8220;Ausalt \u00f6eldes ma ei uskunud algusest peale, et sellest praktikas midagi suurt kohe v\u00e4lja tuleb. USA suurfirmad on v\u00e4ga ettevaatlikud. Tegu on \u00fclipeene tehnoloogiaga, niinimetatud PAC-3 raketid, mis v\u00f5imaldavad alla lasta Vene ballistilisi rakette, ja see on unikaalne tehnoloogia. Kujutada ette, et see tehnoloogia antakse ukrainlaste k\u00e4tte, see seab terve hulga riske, mis on seotud intellektuaalse omandiga. Sest et firmad ei ole tahtnud tegelikult ka stabiilsemate l\u00e4\u00e4neriikide k\u00e4tte seda tehnoloogiat anda. N\u00e4iteks sakslased on pikka aega palunud, et nad saaksid toota PAC-3-e ja sellist v\u00f5imalust neil hetkel veel ei ole,&#8221; lausus Luik.<\/p>\n<p>&#8220;Trump ju \u00fctles ka Ankara tippkohtumise eel, et ega ta ei ole nende firmadega r\u00e4\u00e4kinud ja ma usun, et see oligi see, mis sai sellele projektile saatuslikuks,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Luige s\u00f5nul ei oleks ka juhul, kui ukrainlastele praegu rakettide tootmise luba antaks, sellest praktilist kasu enne paari-kolme aasta m\u00f6\u00f6dumist.<\/p>\n<p>&#8220;Nende rakettide tootmine on niiv\u00f5rd keeruline, niiv\u00f5rd spetsiifiline, n\u00f5uab niiv\u00f5rd palju osi, radareid, mootoreid, mida tuleb eraldi toota. Mingisugune kiire lahendus \u00f5hut\u00f5rje vajadustele see ei ole, ikkagi tuleb leida olemasolevatest liitlaste ladudest lisarakette,&#8221; m\u00e4rkis Luik.<\/p>\n<p>Liitlaste ladudest saadavad \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemid ja -raketid ongi Ukraina jaoks praegu ainuke kiire lahendus, kuidas t\u00f5rjuda agressori \u00f5hur\u00fcnnakuid, lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimased kohtumised USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski vahel on andnud Ukrainale pigem positiivseid s\u00f5numeid,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243758,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2931,28,29,1210,95,19,2803,1787,25,96376,23,24,262,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-243757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juri-luik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lindsey-graham","tag-maailm","tag-news","tag-ohutorje","tag-patriot","tag-populaarseimad-lood","tag-suvaloogid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117034580977494744","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243757"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243757\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243758"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}