See, et Venemaa, P\u00f5hja-Korea, Iraan ja Hiina ei ole s\u00f5nastanud oma suhteid “teljena”, ei v\u00e4henda nende ohtlikkust. Neil riikidel on omavahelised s\u00f5jalised kokkulepped, mis v\u00f5ivad kiiresti k\u00e4iku minna, kirjutab Peeter Kaldre.<\/p>\n
1983. aastal nimetas USA president Ronald Reagan N\u00f5ukogude Liitu kurjuse impeeriumiks. 2002. aastal \u00fctles president George W. Bush, et on olemas “kurjuse telg”, kuhu kuuluvad Iraan, Iraak ja P\u00f5hja-Korea. Et need on riigid, kes toetavad rahvusvahelist terrorismi.<\/p>\n
P\u00e4rast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal selgus, et maailmas on tekkinud uus kurjuse telg, mis on ohtlikum kui k\u00f5ik senised impeeriumid ja teljed kokku. Meenutagem, et ka teises maailmas\u00f5jas olid teljeriigid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan, kuid nad ei teinud \u00fchtegi \u00fchist s\u00f5jalist operatsiooni. Jaapan isegi ei informeerinud Saksamaad Pearl Harbori r\u00fcndamisest.<\/p>\n
Viha l\u00e4\u00e4ne vastu<\/p>\n
“Ei tohi unustada, et kolmel riigil neljast on tuumarelv ja neljas s\u00fcgeleb selle j\u00e4rele.”<\/p>\n
Venemaa, P\u00f5hja-Korea, Iraan ja Hiina moodustavad praegu koosluse, mida millegip\u00e4rast teljeks kardetakse nimetada. Et mis saab olla \u00fchist kommunistlikul P\u00f5hja-Koreal, turumajanduselementidega kommunistlikul Hiinal, islamistlikul Iraanil ja r\u00f6\u00f6vkapitalistlikul totalitaarsel Venemaal. Ega suurt olegi, v\u00e4lja arvatud \u00fcks ja k\u00f5ige t\u00e4htsam element, viha l\u00e4\u00e4nelike v\u00e4\u00e4rtuste ja l\u00e4\u00e4ne vastu tervikuna.<\/p>\n
Vihkamine on rahvusvahelistes suhetes peamisi liikuma panevaid j\u00f5udusid. Meenutagem kasv\u00f5i islami\u00e4\u00e4rmusluse pimedat viha Iisraeli vastu. Ei tohi unustada, et kolmel riigil neljast on tuumarelv ja neljas s\u00fcgeleb selle j\u00e4rele.<\/p>\n
V\u00e4he on ohtlikke s\u00fcndmusi, kus nimetatud nelja riigi n\u00e4pud poleks m\u00e4ngus olnud. Meie jaoks k\u00f5ige olulisem on m\u00f5istagi s\u00f5da Ukrainas. Ilma selle neliku koost\u00f6\u00f6ta ei oleks Venemaa ilmselt suutnud seda s\u00f5da nii pikalt pidada. Hiina roll on olnud k\u00f5ige varjatum, keskendudes p\u00f5hiliselt nafta ja gaasi ostmisele Venemaalt ning mitmeotstarbelise tehnoloogia smuugeldamisega Venemaale.<\/p>\n
P\u00f5hja-Korea ja Iraani roll on t\u00e4iesti avalik. P\u00f5hja-Korea on saatnud isegi oma s\u00f5dureid (erinevatel hinnangutel 12 000-15 000) v\u00f5itlema ukrainlastega. N\u00fc\u00fcd on Ukraina luurel andmeid, et tahetakse saata veel 30 000 s\u00f5durit. L\u00f5una-Korea luure hinnangul on P\u00f5hja-Korea saatnud Venemaale ligi viis miljonit suurt\u00fckim\u00fcrsku. Lisandunud on raketid ja laskeseadeldised. Juuli l\u00f5pus Ukrainale tehtud r\u00fcnnakus tabas just P\u00f5hja-Korea ballistiline rakett Kr\u00f5v\u00f5i Rihi l\u00e4hedal elumaja, hukkus terve suur pere.<\/p>\n
Keegi ei ole kokku lugenud, kui palju tsiviilisikuid on surma saanud Iraani Shahed-t\u00fc\u00fcpi droonide l\u00e4bi. Fakt on see, et need droonid on inimesi terroriseerinud aastaid<\/p>\n
M\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5ib olla hilja<\/p>\n
See, et need riigid ei ole s\u00f5nastanud oma suhteid “teljena”, ei v\u00e4henda nende ohtlikkust. Sellest kirjutab pikemalt 1. juuli Foreign Affairs. Neil riikidel on omavahelised s\u00f5jalised kokkulepped, mis v\u00f5ivad kiiresti k\u00e4iku minna.<\/p>\n
Ohtlikkust suurendab ka asjaolu, et nende koost\u00f6\u00f6 on olnud kahesuunaline, Venemaa on n\u00e4iteks vastutasuks m\u00fcrskude ja rakettide eest jaganud P\u00f5hja-Koreaga kosmosetehnoloogiat. V\u00e4idetavalt aitas Vene kosmoseluure Iraani, kui too r\u00fcndas USA sihtm\u00e4rke L\u00e4his-Idas. Kui on tahtmist, v\u00f5ivad nad \u00fchekorraga tekitada pingekolded maailma eri paigus. USA ei suuda \u00fcheaegselt k\u00f5ikjal reageerida.<\/p>\n
Tasuks vist k\u00fcsida, et kui on olemas kurjuse telg, siis kus on headuse telg. Ronald Reagani ajal oli k\u00f5ik selge. V\u00f5iks arvata, et see on endiselt NATO, aga praegust USA v\u00e4lispoliitikat ilmestab pigem t\u00fclinorimine oma liitlastega kui t\u00f5husate meetmete otsimine v\u00f5itluseks kurjuse teljega. Sellest on kahju, sest m\u00f5ne aasta p\u00e4rast v\u00f5ib olla hilja.<\/p>\n
Hiljuti kirjutas Soome Iltalehti, et kui Venemaa peaks r\u00fcndama Soomet, siis ei tee ta seda \u00fcksi. Vene s\u00f5jamoona seast avastatakse kindla peale P\u00f5hja-Korea, Iraani ja Hiina komponente. Nagu praegu Ukrainas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"See, et Venemaa, P\u00f5hja-Korea, Iraan ja Hiina ei ole s\u00f5nastanud oma suhteid “teljena”, ei v\u00e4henda nende ohtlikkust. Neil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":243888,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,326,1925,28,29,95,54,19,6223,2031,25,20975,6265,1049,23,24,1229,262,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-243887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hiina","tag-iraan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-peeter-kaldre","tag-pohja-korea","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvusvahelised-suhted","tag-relvastus","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumarelv","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117035941589249782","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243887"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/243887\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/243888"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=243887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=243887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}