Tartu \u00dclikooli ja Maa\u00fclikooli teadlaste v\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et kui lapse elukoha l\u00e4hedal leidub mitmekesise mullabakterite kooslusega haljasalu, on tal hilisemas elus oluliselt v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus kannatada allergiate k\u00e4es.<\/p>\n
Tartu loodus- ja meditsiiniteadlased asusid linna rohealasid uurima koroonapandeemia ajal. Kuna uurijatel polnud v\u00f5imalik ambitsioonikama projekti tarbeks v\u00e4lismaale proove v\u00f5tma s\u00f5ita, kogusid nad 743 proovi hoopis \u00fclikoolilinna rohealadelt. Tartu \u00dclikooli botaanika professori Meelis P\u00e4rteli s\u00f5nul sai Tartust sellega \u00fcks k\u00f5ige paremini kaardistatud mullamikroobidega linnu maailmas.<\/p>\n
“Uuringu k\u00f5ige p\u00f5nevam avastus oli see, et leidsime \u00fche konkreetse keskkonnabakterite r\u00fchma, mille mitmekesisus seostus laste allergiariskiga: mida suurem on mitmekesisus, seda v\u00e4iksem on risk haigestuda allergiatesse,” selgitas P\u00e4rtel.<\/p>\n
“Leidsime \u00fche konkreetse keskkonnabakterite r\u00fchma, mille mitmekesisus seostus laste allergiariskiga: mida suurem on mitmekesisus, seda v\u00e4iksem on risk haigestuda allergiatesse.”<\/p>\n
K\u00f5nealune bakterite r\u00fchm on gammaproteobakterid, kelle hulka kuulub lai valik mikroobe, kes elutsevad merep\u00f5hjast kuni inimese soolestikuni. “Miks just selle r\u00fchma mitmekesisus k\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tas, ei ole veel p\u00e4ris l\u00f5puni selge, sest iga uuring toob uusi k\u00fcsimusi. V\u00f5imalik seletus on see, et sellesse r\u00fchma kuulub ka mitmeid haigusetekitajaid ja immuuns\u00fcsteem peab \u00e4ra \u00f5ppima, kes on vaenlane ja kes mitte,” lisas P\u00e4rtel. N\u00e4iteks tekitavad m\u00f5ned selle r\u00fchma bakterid salmonellat ja verist k\u00f5hulahtisust, teised aga toodavad k\u00f5hus K-vitamiini ja v\u00f5tavad haigustekitajatelt eluruumi.<\/p>\n
Lisaks rohealade elurikkusele anal\u00fc\u00fcsisid teadlased uuringu tarvis 148 Tartus s\u00fcndinud lapse terviseandmeid. Neid mullaproovidega k\u00f5rvutades ilmnes, et kui rikkaliku bakterikooslusega haljasala asus lapse kodust kaugemal kui ligikaudu \u00fcks kilomeeter, kasvas m\u00e4rgatavalt tema v\u00f5imalus allergiatesse haigestuda.<\/p>\n
Kuidas aga kokkupuude bakteritega meie immuuns\u00fcsteemi tugevdab? Inimesed on arenenud looduslike keskkonnabakteritega koos inimkonna algusest peale. Pidev kokkupuude mikroobidega aitas \u00f5petada immuuns\u00fcsteemi eristama t\u00f5eliselt ohtlikke tegelasi ohututest sissetungijatest. T\u00e4nap\u00e4eva hoolitsetud linnakeskkonnas j\u00e4\u00e4b see kontakt aga napiks. Nii v\u00f5ivadki tekkida immuuns\u00fcsteemi h\u00e4ired ehk keha hakkab ohututele ainetele liiga tugevalt reageerima ja tekib allergia.<\/p>\n
Uhkemas linnaosas suurem allergiaoht<\/p>\n
Meelis P\u00e4rteli s\u00f5nul m\u00f5jutavad alati inimese tervist elukeskkonna erinevad tahud, millega p\u00fc\u00fcdsid nad ka v\u00e4rske uuringu puhul v\u00f5imalikult palju arvestada. “\u00dcks selline m\u00f5jur on inimeste toimetulek, mist\u00f5ttu saime jagada Tartu kinnisvara hinna j\u00e4rgi v\u00e4ga erinevateks piirkondadeks. Meil ei olnud otseseid andmeid iga perekonna sissetuleku kohta, aga elukoht n\u00e4itab seda kaudselt,” selgitas P\u00e4rtel uuringu metoodikat.<\/p>\n
“Meie algne m\u00f5te oli, et j\u00f5ukamas piirkonnas on inimestel ehk rohkem v\u00f5imalusi k\u00e4ia matkamas ja veeta aega rohealadel ning seega v\u00f5iks seal olla allergiarisk v\u00e4iksem. Tulemus oli aga vastupidi sellele, mida algselt arvasime. Mida kallimas piirkonnas elati, seda suurem oli risk allergiateks,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Teadlase s\u00f5nul v\u00f5ib sellel olla mitmeid seletusi, kuid ilmselt on p\u00f5hjused seotud elustiiliga. “Kes elab kallimas piirkonnas, s\u00f5idab rohkem autoga ja k\u00e4ib v\u00e4hem jala. Riideid hoitakse puhtana, ei lubata ennast poriseks teha ning sealt see kallima piirkonna seos ilmselt tulebki,” selgitas P\u00e4rtel.<\/p>\n
Elurikkad lasteaiahoovid<\/p>\n
P\u00e4rteli arvates on tulemused kasulikud eelk\u00f5ige linnaplaneerijatele, sest n\u00e4itavad selgelt linnalooduse asendamatut rolli tervist toetava elukeskkonna loomisel. Ka n\u00e4iteks m\u00e4nguv\u00e4ljakuid planeerides tuleks pidada silmas, et m\u00e4nguplats ei koosneks vaid tehismaterjalidest.\u00a0<\/p>\n
“Oleme oma pika evolutsioonilise ajalooga harjunud looduses olevate bakteritega ja seet\u00f5ttu peaks meie elukeskkond olema palju looduslikum: seal peaks olema rohkem taimeliike ja mulda. Siis oleme oma loomulikus keskkonnas ja meie tervis on parem,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
“Oleme oma pika evolutsioonilise ajalooga harjunud looduses olevate bakteritega ja seet\u00f5ttu peaks meie elukeskkond olema palju looduslikum.”<\/p>\n
Uuringutulemuste kohaselt olid v\u00e4hemalt Tartu lasteaedadest v\u00f5etud proovid elurikkuse poolest r\u00f5\u00f5mustavad. “Tartu lasteaiad on keskmiselt gammaproteobakterite liikide arvu poolest isegi rikkamad kui tavalised rohealad, eraaiad j\u00e4\u00e4vad sinna vahele. See on kindlasti hea uudis Tartu lapsevanematele, et kui nende lapsed k\u00e4ivad lasteaias siis \u00fcldiselt on need keskkonnad just sellised, mis v\u00f5iksid laste immuuns\u00fcsteemi toetada,” t\u00f5des P\u00e4rtel.<\/p>\n
Teadlased kavatsevad elurikkuse ja immuuns\u00fcsteemi vahelisi seoseid edasi uurida. J\u00e4rgmisena v\u00f5tavad nad ette konkreetsed rohealad. “Kuna leidsime, et mikroobide elurikkus on tervisele kasulik, ent see varieerub linnas ja \u00fcks roheala on tunduvalt elurikkam kui teine, siis tekibki k\u00fcsimus, kas me saaksime mikroobide elurikkust kuidagi t\u00f5sta,” selgitas P\u00e4rtel.<\/p>\n