Eesti v\u00f5iks pingutada selle nimel, et p\u00f5hiseaduses kirja pandud haridusp\u00f5hi\u00f5igus saaks maksimaalselt kvaliteetse sisu iga\u00fche jaoks s\u00f5ltumata sellest, kus ta parasjagu elab, kirjutab Raina Loom.<\/p>\n
Hiljuti avaldati haridus- ja teadusministeeriumi uuringu “G\u00fcmnasistide \u00f5pir\u00e4nne \u2212 kas ja millised tegurid eristavad kodule l\u00e4himas g\u00fcmnaasiumis \u00f5ppivat noort kaugemal \u00f5ppivast noorest?”<\/a> tulemused.<\/p>\n Uuring t\u00f5i v\u00e4lja, et enamik Eesti g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilasi ei k\u00e4i kodule l\u00e4himas koolis. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko on leidnud, et l\u00e4hiajal v\u00f5ib kohalike noorte seas \u00f5pir\u00e4nne t\u00f5mbekeskuste e populaarsete suurlinna koolide suunas kasvada ning koos sellega suureneda niinimetatud magnetkoolide koormus.<\/p>\n Peatudes asjaolul, et g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilased enam ei k\u00e4i kodule l\u00e4himas koolis, peaks avalikku ruumi tooma ka diskussiooni, mis peaks koos sellise muutusega perekondade ja laste jaoks hariduss\u00fcsteemis muutuma. Siia k\u00f5rvale tuleks ilmselt mainida ka seda, et \u00f5pir\u00e4nne on suurenemas ka Eestist v\u00e4lja.<\/p>\n Oma tausta t\u00f5ttu olen suurema osa oma karj\u00e4\u00e4rist tegelenud k\u00fcsimusega, kuhu ulatuvad \u00fcksikisikute \u00f5iguste ja vabaduste piirid ning kuhu seejuures positsioneeruvad riigi vastutuse piirid.<\/p>\n M\u00e4\u00e4ravaks on see, et Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadus<\/a> m\u00e4\u00e4ratleb iga\u00fche haridust erilise \u00f5igush\u00fcvena, mida tuleb kaitsta rohkem kui m\u00f5nda teist p\u00f5hi\u00f5igust ja -h\u00fcve, sest on aluseks paljude teiste p\u00f5hi\u00f5iguste realiseerimisele. P\u00f5hi\u00f5igus haridusele m\u00e4\u00e4rab n\u00e4iteks \u00f5iguse vabalt valida tegevusala ja vabalt tegeleda ettev\u00f5tlusega p\u00f5hi\u00f5iguste kasutamise tulevikus, mist\u00f5ttu on iga aruka riigi kohus p\u00f5hi\u00f5igust haridusele igal sammul arvestada ning v\u00f5imestada.<\/p>\n Alustame sellest, et igal Eesti territooriumil elaval lapsel on p\u00f5hiseadusest, aga ka seda tugevasti toetavatest meile siduvates rahvusvahelistest kokkulepetest nagu n\u00e4iteks lapse \u00f5iguste konventsioon<\/a> ja Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta<\/a>, \u00f5igus kvaliteetse hariduse v\u00f5rdsele k\u00e4ttesaadavusele.<\/p>\n Olgu \u00f6eldud, et kvaliteet ja v\u00f5rdne k\u00e4ttesaadavus ei ole pelgalt s\u00f5nad ootusena kosmosesse, vaid selgelt m\u00e4\u00e4ratletud riigi kohustused alates eelnimetatud dokumentides kirja pandud raamp\u00f5him\u00f5tetest.<\/p>\n Kui \u00fcksk\u00f5ik millises Eesti nurgas s\u00fcndinud laps ja elav perekond on p\u00f5hiseadusest tulenevalt \u00f5igustatud riigilt ootama t\u00e4pselt sama sisuga ja samadel tingimustel k\u00e4ttesaadavat haridust nagu pealinnas, siis tuleb j\u00e4rgmisena riigilt k\u00fcsida kolm olulist p\u00f5hik\u00fcsimust:<\/p>\n Julgen k\u00f5igile k\u00fcsimustele vastata k\u00fcsimusega: kas ikka on? Miks? Julgen v\u00e4ita, et pikka aega pole suudetud inimesele l\u00e4hedal seisvaid tuump\u00f5hi\u00f5igusi ja -vabadusi (n\u00e4iteks haridus ja tervis) defineerida, veel v\u00e4hem on suudetud nende \u00f5iguste tagamiseks vajaminevat maksumust v\u00e4lja arvestada ning l\u00f5petuseks pole suudetud lahti lasta olemasoleva s\u00fcsteemi kammitsevatest reeglitest. K\u00f5ik ehk riik ja kohalik omavalitsus koolide pidajatena, kohalik kogukond ning perekonnad soovivad oma osa. J\u00e4relikult vajame \u00fchiskondlikku arutelu.<\/p>\n “Proovime m\u00f5elda nii, et iga s\u00fcndiv laps on v\u00e4\u00e4rtus ja ta vajab arenemiseks toetamist.”<\/p>\n Pakun aruteluks v\u00e4lja lahenduse, mida ma ka ministeeriumis t\u00f6\u00f6tades kolleegidele jagasin. Proovime m\u00f5elda nii, et iga s\u00fcndiv laps on v\u00e4\u00e4rtus ja ta vajab arenemiseks toetamist. Me suudame m\u00e4\u00e4ratleda last lisaks perekonnale toetama hakkavad inimesed, asjad ning s\u00fcsteemi.<\/p>\n N\u00e4iteks suudame me \u00f6elda, milliseid eksperte vajab laps \u00f5pioskuste omandamiseks. Need on \u00f5petajad, ps\u00fchholoogid, logopeedid jt eksperdid, kellel on isikuomadusi v\u00f5imestavad eriteadmised. K\u00fcllap suudame kokku leppida, et nende t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud “kleebime” iga lapse k\u00fclge, mitte ei j\u00e4ta kooli pidaja k\u00fclge nagu praegu.<\/p>\n Me suudame m\u00e4\u00e4ratleda ka \u00f5ppevara (raamatud, pliiatsid, arvutid jmt), mida iga laps lisaks t\u00e4iskasvanud toetajale arenemiseks vajab, ka selle kulu saab siduda lapsega. Oleme ka kokku leppinud selles, et olemuslikult on kool arenemiseks v\u00e4ga loov keskkond. Kas aga kooli pidaja peab olema riik, kohalik omavalitsus v\u00f5i hoopis osapoolte, n\u00e4iteks riigi, kohaliku omavalitsuse ja vanemate \u00fchenduse kooslus, v\u00e4\u00e4riks arutamist.<\/p>\n Arutamist v\u00e4\u00e4rib seegi, kes hoiab rahakotti, kust jagatakse laste arendamise raha. \u00c4kki vabastaks selle rahakoti poliitikast? K\u00f5ik nimetatud kategooriad \u2013 eksperdid, asjad ja koolimajad \u2013 on riigi vaatest v\u00f5imalik arvestada kuluartikliteks ja “kleepida” lapse k\u00fclge nii, et m\u00e4\u00e4ravaks kogu rahastamise mudelis saab laps.<\/p>\n Kui keegi v\u00e4idab, et selline l\u00e4henemisviis ei sobi, siis alustame v\u00e4hemalt arutelu selle \u00fcle, mis on see olemuslik muutus, mis peab toimuma selleks, et iga pere ja seal kasvav laps saab tunda, et Eesti on see riik, kus ollakse valmis iga\u00fche arengusse maksimaalselt panustama.<\/p>\n Minu arusaamist j\u00e4rgi on esimene samm selle arengu hinnastamine ja rahastamismudelis motivatsiooni muutmine. Kuni tekk on poliitilise v\u00f5i sellele kallutatud kooli pidaja k\u00e4es, rebitakse seda enda poole.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5iks alustada sellest, et iga\u00fche eesm\u00e4rgiks ongi seada enda arengu perspektiiv. Eesti kui v\u00e4ike ja paindlike v\u00f5imalustega ning areneda sooviv riik v\u00f5iks seada eesm\u00e4rgiks pingutada selle nimel, et p\u00f5hiseaduses kirja pandud haridusp\u00f5hi\u00f5igus saaks maksimaalselt kvaliteetse sisu iga\u00fche jaoks s\u00f5ltumata sellest, kus ta parasjagu elab. Laps ja noor v\u00f5iks t\u00f5usta hariduss\u00fcsteemi ja selle rahastamise tuumaks. Tulevased uuringud saavad keskenduda lapse arengukulu komponentide hinnastamisele ja k\u00fcsimusele, milline on inimese arengut, ennek\u00f5ike haridust parimal viisil toetav maksus\u00fcsteem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti v\u00f5iks pingutada selle nimel, et p\u00f5hiseaduses kirja pandud haridusp\u00f5hi\u00f5igus saaks maksimaalselt kvaliteetse sisu iga\u00fche jaoks s\u00f5ltumata sellest,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24404,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,13572,31,32,406,3932,21,4080,4057,7440,13574,28,29,19,1218,7660,11409,25,13573,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-24403","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liidu-pohioiguste-harta","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","20":"tag-headlines","21":"tag-kohalikud-omavalitsused","22":"tag-koolid","23":"tag-koolielu","24":"tag-lapse-oiguste-konventsioon","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-noored","29":"tag-opilased","30":"tag-opiranne","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-raina-loom","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24403","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24403"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/24403\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24404"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24403"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=24403"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=24403"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n